Obsah (14)

§ 427§ 197§ 426§ 173§ 168§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175§ 218§ 445§ 179§ 190

Tsiviilasi nr 2-20-951 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-951 Tsiviilasi E. T. a hagi T. M. v

§ 427ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on E. T. a (hageja) hagi T. M. (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-20-951).
2. Kostja esitas 29.04.2020 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis ja tagatise tähtaegselt andmata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata.
3. 02.06.2020 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma 500 euro suurune tagatis kahe osamaksena, kusjuures esimene tagatise makse summas 250 eurot tuli tasuda 02.06.2020 määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ning teine makse summas 250 eurot tuli tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kuu jooksul kuu viimaseks kuupäevaks. Hagejal tuli kohtu määratud tähtpäevaks esitada tagatise tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tagatis tasuti. Määruses hoiatas kohus hagejat, et tagatise tähtpäevaks andmata jätmisel jätab kohus hagiavalduse kostja taotlusel läbi vaatamata.
4. Hageja sai viidatud kohtumääruse kätte 03.06.
5. Kuna hageja määrust ei vaidlustanud, jõustus hagejat menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustav määrus 19.06.
6. Seega tuli hagejal esimene 250 euro suurune osamakse tasuda hiljemalt 06.07.
7. Samas ei ole hageja oma kohustust – anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis – kohtu määratud tähtpäevaks täitnud.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuivõrd hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks ja kostja on

§ 197alusel taotlenud sel juhul hagi läbi vaatamata jätmist, jätab kohus E.

T. a hagi T. M. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. 6.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kuna antud juhul

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, jätab kohus

§ 168lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

8.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabikulud summas 960 eurot koos käibemaksuga (6 tundi 40 minutit × 144 eurot). Kostja kinnitab avalduses, et kõik menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasjaga ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palub hagejalt menetluskulud taotletud suuruses välja mõista ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
2. Hageja hinnangul on kostja esindaja töö maht kokku 40 minutit, kuivõrd tegemist on lihtsa asjaga ning kostja oli advokaat M. S. 24.10.2019 aruandest nähtuvalt hagi asjaoludest varasemalt 2 teadlik. Olukorras, kus hageja on kannatanu, ei ole kostja alusetu rikastumise soov sobiv teema, kustkohast praegu raha lõigata.
3. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 144p-st 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 175lg 1 järgi esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on antud asjas kostjat esindanud vandeadvokaat Tarmo Pilv, olles kostja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 960 eurot koos käibemaksuga. Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga (120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige tsiviilasja materjalidega tutvumises ja kostja õigusalases nõustamises, menetluskulude tagatise taotluse koostamises ning hageja 13.05.2020 menetlusdokumendiga tutvumises ja sellele seisukoha koostamises ajakuluga kokku 6 tundi 40 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 29.04.2020 esitanud kohtule taotluse tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks ja 27.05.2020 vastuse hageja 13.05.2020 menetlusdokumendile. Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse tutvumisega ja taotluse koostamisega tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks, põhjendatud ja vajalikuks summas 432 eurot (kokku 3 tundi × 144 eurot). Kohus on seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et taotluse koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud hageja 13.05.2020 menetlusdokumendile vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostja ei olnud kohustatud menetlusdokumendile vastama. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-951 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja õigusabikulud). Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. 12. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt 432 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kostja on

§ 445

lg 1 alusel taotlenud käesoleva määruse täitmise korra kindlaksmääramist, tuleb hagejalt väljamõistetav menetluskulu tasuda kostja pangakontole. 13. Tartu Ringkonnakohus andis 25.03.2020 määrusega hagejale menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot tasumisest.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi 3 kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot hagejalt riigituludesse välja mõista. Kohus märgib, et ka ringkonnakohus on hagejale selgitanud, et menetlusabi andmine ei välista hageja kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda ning viidanud

§ 190

lõikele 2, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4