← Eesti

2-17-13978/75

Obsah (8)§ 403§ 438§ 230§ 213§ 173§ 164§ 165§ 177

2-17-13978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20.aprill 2020.a, Kalevi 1, Tartu koht Tsiviilasja number 2-17-13978 Tsiviilasi KK.KK.

§-de 438, 442 ja 164 lg 1 alusel

  1. Jätta KK.KK. i hagi LL. LL. i vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata.
  2. Rahuldada iseseisva nõudega kolmanda isiku Swedbank Liising AS-i hagi KK.KK. i ja LL. LL. i vastu ühisvara jagamiseks.
  3. Jagada KK.KK. i ja LL. LL. i ühisvara alljärgnevalt: 3.
  4. Lõpetada ühisomand kinnisasjadele aadressil XXX linn registriosa nr XXX ja aadressil XXX, registriosa nr XXX ning äriühingu E. K. OÜ, registrikood XXX, osale nende müügi teel avalikul enampakkumisel. 3.
  5. Täita kinnisasja aadressil XXX linn registriosa nr XXX müügist saadud rahasumma arvelt KK.KK. i ja LL. LL. i laenulepingutest nr 09320826020 ja nr 09320102561 tulenevad solidaarkohustused Luminor Bank ees. 3.
  6. Täita kinnisasja aadressil XXX linn, registriosa nr XXX müügist saadud rahasumma arvelt KK.KK. i ja LL. LL. i laenulepingust nr EEL-211005RB tulenev solidaarkohustus Danske Bank A/S ees. 3.
  7. Jagada kinnisasjade müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv ning äriühingu E. K. OÜ osa müügist saadud rahasumma KK.KK. i ja LL. LL. i vahel võrdselt. 3.
  8. Täita ühisvara jagamisel LL. LL. ile jääva rahasumma arvelt sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/
  9. 3.
  10. Jätta 28.04.2016.a.võlanõude tunnustamise lepingust ja sundtäitmisele allumise nõusolekust tulenev kohustus, summas 80 000 eurot NN. NN. i ees solidaarselt LL. LL. i ja KK.KK. i kanda.
  11. Jätta KK.KK. i ja LL. LL. i menetluskulud nende endi kanda.
  12. Jätta Swedbank Liising AS-i menetluskulud KK.KK. i ja LL. LL. i kanda võrdsetes osades.
  13. Mõista KK.KK. ilt välja Swedbank Liising AS kasuks menetluskulude katteks 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
  14. Mõista LL. LL. ilt välja Swedbank Liising AS kasuks menetluskulude katteks 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
  15. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja poolt esitatud asjaolud ja nõuded
  16. Hageja KK.KK. i ja LL. LL. i abielu oli sõlmitud XX.XX.XXXX.a. ning lahutatud XX.XX.XXXX .a. See tähendab ühtlasi ühisvara jagamise eelduseks oleva varaühisuse lõppemist XX.XX.XXXX .a. ja ühisvara koosseisu tuvastamist nimetatud kuupäeva seisuga. Pooltel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ega muid kokkuleppeid ühisvara jagamiseks, peale 2 vallasasjade jagamise, mille osas puudub pooltel vaidlus. Seega kehtib poolte vara suhtes ühisvararežiim. Hagiavalduse kohaselt kuulusid abielu lahutamise aja seisuga pooltele ühisvarana kaks kinnisasja – XXX, registriosa nr XXX, turuväärtusega 72 000 eurot, ja XXX (hoonestamata elamumaa), registriosa nr XXX, turuväärtusega 30 000 eurot ning äriühingu E. K. OÜ, registrikood XXX , osa nimiväärtusega 1472 eurot. Pooltel on ka varalised kohustused XXX kinnistu omandamiseks ja renoveerimiseks võetud eluasemelaenude näol vastavalt 134 214,46 eurot ja 28 760 eurot. Laenulepingutest tulenevad kohustused on solidaarkohustused, mille tagamiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteegid kokku summas 195 250,08 eurot Nordea Bank AB kasuks. XXX kinnistut koormab ühishüpoteek summas 397 584,39 eurot AS Sampo Pank kasuks, kaaskoormatud on kinnisasi, registriosa nr XXX ning tagatavaks kohustuseks on kostja kohustus Sampo Panga ees hagi esitamise aja seisuga 62 045,24 eurot. XXX linnaosas asuval XXX kinnisasjal paikneb 92,8 m2 hoone ning Maa-ameti statistilise keskmise alusel, mille kohaselt on ühe ruutmeetri hoonestatud elamumaa keskmine hind XXX linnaosas 620,98 eurot, hindab hageja selle kinnistu väärtuseks 57 626,94 eurot. Viidatud meetodi alusel on hageja arvestanud XXX linnaosas paikneva 1027 m2 suuruse hoonestamata ja kommunikatsioonideta XXX kinnistu väärtuseks 35 287,72 eurot. E. K. OÜ vähemusosaluse väärtuseks hindab hageja 5000 eurot. Seega on vara väärtus kokku 97 914,66 eurot ja sissenõutavaks muutumata kohustused 140 450,04 eurot, ehk kohustused ületavad vara orienteeruvalt 42 535,38 euro võrra, mida tuleb arvestada ühisvara jagamisel.
  17. Võttes aluseks, et kohus jagab ühisvara kaasomandi lõpetamise sätete järgi, leiab hageja, et omandi saab jätta kaasomanikule, kes on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Arvestades kostja majanduslikku olukorda on hageja nõus võtma enda kanda hüpoteegiga tagatud kohustused, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi jääb tema ainuomandisse. Hageja on alates 25.09.2009 täitnud ainuisikuliselt kinnisasjadega seotud varalisi kohustusi, tasudes pangalaenusid hagi esitamise seisuga vähemalt 72 339,47 euro ulatuses. Kostja vara ja pangakonto on alates 20.11.2009.a. kriminaalasjades tehtud kohtumääruste alusel arestitud. Kuni abielu lahutamiseni pidas hageja kostjat üleval. Varalised kohustused tuleb jagada koos muu varaga ja jätta laenulepingutest tulenevad kohustused hageja kanda. Eeltoodu alusel ja toetudes perekonnaseaduse (PKS) § 38 taotleb hageja lõpetada poolte ühisomand kahele kinnisasjale ja E. K. OÜ osale ning jätta kinnistud ja osaühingu osa hageja ainuomandisse, samuti jätta hageja kanda laenulepingutest tulenevad abikaasade solidaarkohustused. II. Iseseisva nõudega kolmanda isiku (sissenõudja täitemenetluses) nõue ja selle põhjendused
  18. Sissenõudja – Swedbank Liising AS esitas 20.10.2017.a. hagi LL. LL. i ja KK.KK. i ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel. Kohus on liitnud hagi ühte menetlusse KK.KK. i hagiga LL. LL. i vastu ühisvara jagamise nõudes, kuivõrd mõlema hagi esemeks on MKK.KK. ja LL.LL. ühisvara jagamine. Käesolevas menetluses tuleb sissenõudjat käsitleda tsiviilkohtumenetluse (

) § 212 lg 1 mõistes iseseisva nõudega kolmanda isikuna, kes on esitanud nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes. 3

  1. Kolmas isik taotleb abikaasade ühisvara jagamisel jätta E. K.OÜ osa kostja LL. LL. i omandisse või alternatiivselt müüa avalikul enampakkumisel ning pool vara müügist saadud rahast anda üle hageja KK.KK. ile. Samuti taotleb sissenõudja poolte ühisvara hulka kuuluvate kinnisasjade müümist avalikul enampakkumisel ning pool saadud rahast anda üle hagejale. Nii osaühingu osa kui kinnistute müügist saadud rahasummade arvelt, mis ei kuulu hagejale üleandmisele täita sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/
  2. Kolmas isik taotleb hageja ja kostja ühisvara jagamist tema poolt taotletud viisil seoses asjaoluga, et LL. LL. i suhtes Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX.a. ja XX.XX.XXXX.a. kohtuotsuste täitmiseks alustatud täitemenetlustes ei piisa võlgnikust abikaasa lahusvarast võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Swedbank Liising AS-l on võlgniku vastu kohtuotsusest tulenev nõue summas 599 331,74 eurot ning Swedbank AS-l summas 101 000 eurot. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tuleneb võlgniku vastu nõue summas 150 225,23 eurot ka AS-l D. P.. Kokku moodustavad teadaolevad nõuded võlgniku vastu ligikaudu 850 000 eurot. Võlgnik LL.LL. puudub ainuomandisse kuuluv vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, kuid talle kuulub ühisvarana osaühingu E. K. OÜ osa ning kinnisasjad asukohaga XXX ja XXX. Abikaasade ühisvara režiim takistab täitemenetluse läbiviimist ning vara jagamine muul viisil, kui müük avalikul enampakkumisel, antud juhul vara jätmisel võlgnikuks mitteoleva abikaasa ainuomandisse on sissenõudja huvisid kahjustav. III. Kostja seisukohad
  3. Kostja LL. LL. on oma vastuses KK.KK. i hagile (tl.50, I kd.) märkinud, et ühisvara hulka tuleks arvata ka LL.LL. ja MM.MM. vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused ning esitanud võlanõude tunnustamise lepingu 28.04.2016.a. Kostja soovib endale nõuda XXX kinnistut. Samas on kostja märkinud, et vastuhagi ta esitada ei soovi.
  4. 27.11.2017.a. esitatud vastuses (tl.118, I kd.) Swedbank Liising AS-i nõudele KK.KK. i ja LL.LL. i ühisvara jagamiseks vaidleb kostja vastu kolmanda isiku poolt taotletud vara jagamise viisile. Kostja leiab, et E. K. OÜ osa ning kinnistud, asukohaga XXX ja XXX peavad jääma KK.KK. ile, sest KK.KK. on alates 15.09.2009 ainuisikuliselt täitnud kinnisasjaga seotud varalisi kohustusi ning sisuliselt ka kostja ülalpidamiskohustust, seega oleks vara jätmine temale õiglane. KK.KK. on ainuisikuliselt tasunud pangalaene vähemalt 214 014,40 euro ulatuses. Lisaks on KK.KK. il ja LL.LL. il solidaarkohustusena täita laenulepingutest tulenevad kohustused seoses laenudega, mis on võetud XXX kinnistu ostmiseks ja hiljem renoveerimiseks, milliste laenude jäägid on vastavalt 49 645 ja 28 760 eurot. Nimetatud kohustuste tagamiseks on seatud XXX kinnistule hüpoteegid Nordea Bank AB kasuks kokku hüpoteegisummaga 195 250,08 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada, et ühisvara kohustused ületavad õigusi (vara väärtust). Seega on kostja oma vastuses kolmanda isiku nõudele sisuliselt KK.KK. i hagis esitatud nõuded õigeks võtnud. IV. Hageja seisukohad seoses kolmanda isiku poolt esitatud nõudega
  5. Hageja KK.KK. vaidleb vastuses kolmanda isiku poolt taotletud ühisvara jagamise viisile vastu (tl.114-115, I kd.) ning leiab, et vara tuleb jagada viisil, nagu tema on taotlenud oma hagis LL.LL. i vastu. Nimetatud vastuses on KK.KK. arvanud ühisvara koosseisu ka NN. 4 NN. i kasuks antud võlakirjast tuleneva kohustuse, summas 80 000 eurot. Ühisvara hulka kuuluvatele kinnistutele XXX ja XXX linnas on kantud hüpoteegid, mis tagavad erinevatest laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Ühisvara aktiva väärtus on hageja hinnangul 97 914,66 eurot ning passiva väärtus 220 450 eurot, seega ületavad kohustused, mis ei ole sissenõutavaks muutunud vara orienteeruvalt 122 536 euro võrra. Hageja on oma vastuses kolmanda isiku nõudele sisuliselt korranud hagiavalduses esitatud seisukohti. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus lahendab tsiviilasja

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, Tulenevalt

§ 438

lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 213

lg 2 kohaselt on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused. 9. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus varaühisuse lõppemise aja ning ühisvara koosseisu osas. Poolte abielu on lahutatud XX.XX.XXXX.a. ning seega lõppes nimetatud kuupäevast ka varaühisuse õigussuhe. Ühisomandisse kuulusid varaühisuse lõppemisel kaks kinnisasja – XXX asuv hoonestatud kinnistu, XXX asuv hoonestamata kinnistu ning OÜ E. K. osa. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda osaühingu osa LL.LL. i lahusvaraks, nagu seda on taotlenud iseseisva nõudega kolmas isik, kuivõrd selle kohta ei ole esitatud ka ühtegi tõendit. Ühisvara hulka kuulusid Nordea Bank AS-ga (Luminor Bank AS õiguseelneja) 02.12.2002.a. sõlmitud laenulepingust 09220826020 tulenevad kohustused ja 13.05.2008.a. sõlmitud laenulepingust 0922082602000 tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on seatud hüpoteegid XXX kinnistule, samuti 21.10.2005.a. AS-ga Sampo Pank (Danske Bank A/S õiguseellane) sõlmitud laenulepingust nr EEL-211005RB tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on seatud ühishüpoteek XXX kinnistule. 10. Kostja LL.LL. on taotlenud lugeda ühisvara hulka kuuluvaks kohustuseks ka 28.04.2016.a. võlanõude tunnustamise lepingust tuleneva võla NN. NN. i ees. Nähtuvalt esitatud lepingust (tl.51-52) tuleneb nõue NN. NN. i ja LL.LL. i vahel XX.XX.XXXX.a., s.o abielu ajal sõlmitud laenulepingust. NN. NN. on andnud nõusoleku kohustuste ülevõtmiseks KK.KK. i poolt (tl.53). KK.KK. on 22.11.2017.a. esitatud vastuses Swedbank Liising AS hagile (tl.114-115) märkinud ka nimetatud kohustuse ühisvara koosseisu kuuluvaks. 11. Hageja KK.KK. ja iseseisva nõudega kolmas isik Swedbank Liising AS on erineval arvamusel ühisvara koosseisu kuuluva vara väärtuse hindamisel. KK.KK. on hagiavalduses märkinud, et XXX asuva kinnistu turuväärtus on 72 000 eurot ning Maa-ameti statistika alusel arvestatud väärtus on 57 626,94 eurot. Selle tulemuse saamiseks on hageja korrutanud XXX kinnistul asuva hoone eluruumide pindala 92,8 m2 (tl.23) Maa-ameti tehingute andmebaasist saadud XXX linnaosas 2017.a. eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehingute alusel arvestatud pinnaühiku (m2) keskmise hinnaga – 620,9 eurot (tl.24). 5 XXX asuva 1027 m2 pindalaga kinnistu turuväärtuseks on hageja hinnanud 30 000 eurot, arvestades, et kinnistul puudub hoonestus ja kommunikatsioonid. Maa-ameti statistikat (tl.26) aluseks võttes on nimetatud kinnistu väärtus 35 287,72 eurot. 12. Kohtu hinnangul on hageja KK.KK. XXX asuva kinnistu hinna arvestamisel Maa-ameti statistikast lähtuva keskmise hinna alusel eksinud. Hageja on välja arvestanud hinna vaid elamispinna pindala alusel, mitte kogu hoonestatud elamumaa pindala, mis kinnistusraamatu andmetel on 725 m2. Isegi kui võtta hinna määramisel aluseks hageja poolt esitatud hoonestamata elamumaa hind, mis Maa-ameti tehingute statistika kohaselt oli 2017.a. Tartu linnas keskmiselt 59,90 eurot (tl.26) oleks nimetatud kinnistu väärtus ilma elamuta 2017.a. vähemalt 101 000 eurot (725 x 59,9). XXX asuvat kinnisasja on hinnatud 15.-17.05.2006.a. Uus Maa Kinnisvarabüroo Tartu büroo poolt (tl.117-130, II kd). Eksperthinnangu järgi oli kinnistu turuväärtus 2006.a. 2,950 miljonit krooni ehk 188 539 eurot. 13.06.2018.a. KK.KK. i ja Luminor Bank vahel laenulepingu nr 0922082602000 refinantseerimiseks sõlmitud laenulepingus (tl 8-14, II

  1. kd)on laenuandja aktsepteerinud tagatisvara väärtusena eeltoodud hindamisaktis märgitud väärtust. XXX kinnisasja koormavate Nordea Bank AB kasuks seatud hüpoteekide kogusumma on 195 250 eurot. Seega ei saa pidada hageja KK.KK. i poolt esitatud andmeid kinnistu väärtuse kohta usaldusväärseks, sest sellisel juhul ei tagaks kinnistule seatud hüpoteegid enam piisavalt varal lasuvaid kohustusi. 13. XXX kinnisasja väärtuse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi hüpoteegisummast, kuna kinnisasja koormava hüpoteegi näol on tegemist ühishüpoteegiga, mis koormab ka kinnisasja XXX (tl.20). Antud kinnistu väärtuse hindamiseks ühisvara jagamise aja seisuga ei ole kohtule lisaks KK.KK. i poolt esitatule muid tõendeid esitatud. 14. Problemaatiline on ka E. K. OÜ osa väärtuse kindlakstegemine. Osa nimiväärtus on 1472 eurot. KK.KK. on hinnanud osaluse väärtuseks 5000 eurot. Nimetatud summa on hageja saanud vastavalt majandusaasta aruannetele 2014-2018 aasta kasumite põhjal arvestatud osaühingu keskmise kasumi alusel (tl.146, II kd). Keskmisest kasumist -8119,60 eurot vastab LL.LL. i ja KK.KK. i ühisvaraks oleva osa suurusele – 48,94 % ehk 3978,60 eurot, millele lisandub osa nimiväärtus. Vallasvara arestimisaktis (tl.31, I
  2. kd)on E. K. OÜ LL. LL. ile kuuluva osa (48,94 %) väärtuseks hinnatud 101 000 eurot. 15. Ühisvaral lasuvate ja ühisvara hulka kuuluvate kohustuste kohta on esitatud tõenditena Nordea Bank Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingud nr 09320826020 ja 0922082602000 (tl.10-14, I
  3. kd), milliste laenujääk 13.09.2017.a. seisuga oli kokku 78 404,80 eurot. Igakuised laenumaksed on kokku 805,41 eurot. 21.10.2005.a. on LL. LL. i ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenuleping (tl.20, I
  4. kd)laenusummaga 110 247,59 eurot, millise laenu jääk oli Danske Bank A/S (AS Sampo Pank õigusjärglane) kinnitusel (tl.16, I
  5. kd)13.09.2017.a.seisuga 62 466,22 eurot ning igakuine laenumakse 434,64 eurot. KK.KK. on omaks võtnud ka NN. NN. i võlanõude kuulumise ühisvara hulka. Nimetatud nõude tõendamiseks on esitatud 28.04.2016.a. notariaalselt tõestatud võlanõude tunnustamise leping ja sundtäitmisele allumise nõusolek, millega LL.LL. (võlgnik) ja NN. NN. (võlausaldaja) kinnitavad, et võlausaldajal on võlgniku vastu nõue summas 80 000 eurot tulenevalt nende vahel 07.03.2011.a. sõlmitud laenulepingust ning võlasumma tasumise 6 kohustus on muutunud sissenõutavaks (tl.51-52, I kd). NN. NN. on 25.09.2017.a. andnud nõusoleku nimetatud lepingutest tulenevat kohustuste ülevõtmiseks KK.KK. i poolt (tl 53, I kd), seega võib järeldada, et märgitud kuupäevaks oli kohustus veel täitmata. 16. Kohtu hinnangul ei ole KK.KK. i väide, mille kohaselt ühisvara hulka kuuluvad kohustused ületavad vara väärtuse, tõendatud. Vaatamata asjaolule, et kohtule ei ole esitatud andmeid laenude jääkide kohta ühisvara jagamise aja seisuga, saab näiteks Luminor Bank AS tõendi (tl.75-78; 150-151, II
  6. kd)alusel laenumaksete tasumise kohta KK.KK. i arvelduskontolt teha järelduse, et kohustuste maht, mis hagi esitamise ajal oli ca 140 450 eurot, on võrreldes hagi esitamise aja seisuga vähenenud. Kui KK.KK. on pärast varaühisuse õigussuhte lõppemist täitnud ainuisikuliselt KK.KK. i ja LL.LL. i laenulepingutest tulenevaid kohustusi, siis on tal õigus VÕS § 69 lg 2 alusel esitada LL.LL. i vastu tagasinõue. Vara väärtus eeldatavalt aga vähenenud ei ole, mida tõendab asjaolu, et Luminor Bank AS on 13.06.2018.a. hagejaga sõlmitud laenulepingus aktsepteerinud XXX kinnistu väärtusena vähemalt 188 539 eurot ning kaudselt ka Swedbank Liising AS poolt esitatud väljatrükk kinnisvaraportaalist City24.ee 23.03.2018 (tl 128-129, I kd), millest nähtub, et tartu linnas XXX linnaosas müüdava korteriomandi, üldpinnaga 109,8 m2 müügihind on 119 900 eurot. 17. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas tuleks ühisvara jagamisel arvestada, et KK.KK. on täitnud alates 25.09.2009.a. ühisvaraga seotud kohustusi laenumaksete tegemise näol ainuisikuliselt. Asjaolu, et laenumakseid on tasunud KK.KK. enda arvelduskontolt ei ole vaidluse all. Vastata tuleb küsimusele, kas ta täitis ühisvara hulka kuuluvat kohustust ühisvara või lahusvara arvelt. Kohtule on esitatud Maksu- ja Tolliameti tõend KK.KK. ile tehtud väljamaksete ja maksustatava tulu kohta aastatel 2009-2018 (tl.5-6, II kd.), millest nähtub, et ta on saanud tulu peamiselt töötasu näol, mille suurus on olnud enamasti kuni 1000 eurot kuus (neto), kusjuures 2017 ja 2018.a. on KK.KK. i tulu moodustanud üksnes väljamaksed Sotsiaalkindlustusametilt. Tema kontoväljavõtetelt ( KIS dokumendid nr 58 S ja 59S) ei nähtu säästude olemasolu, küll on tehtud kontodele sularaha sissemakseid. Abielu jooksul saadud kummagi abikaasa töötasu puhul kehtib eeldus, et tegemist on ühisvaraga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-111-16). 18. KK.KK. on 12.09.2019.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.136-139, II
  7. kd)andnud vande all seletuse, mille kohaselt XXX OO.OO. andis talle oma XXX linnas asuva korteri müügist saadud 80 000 krooni, millise raha eest ostis hageja XXX korteri. Selles korteris elas hageja ema kuni hooldekodusse paigutamiseni. Kui XXX tn korter sai müüdud, kasutas hageja saadud raha täies ulatuses XXX laenumaksete tegemiseks. Lisaks sai hageja ka raha säästa, kuna abikaasal olid tol ajal paremad sissetulekud ning abikaasalt sai ta ka 65 000 eurot XXX asunud maja müügist. See toimus XXXX.aastal ja müügihind oli 2,5 miljonit krooni. Ka see raha oli osa säästudest, mida sai kasutada laenumaksete tegemiseks, tegemist oli ühisvaraga ning hageja sai seda raha abikaasalt osade kaupa, mitte korraga. 19. Seonduvalt KK.KK. i seletusega on kohtule esitatud ka OO.OO. korteri ostu-müügileping 12.02.1996.a.(tl.69-70, II kd), mis tõendab müügihinda 80 000 krooni, rahvastikuregistri tõend (tl.71, II
  8. kd)selle kohta, et OO.OO. elukoht oli XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX. XXX; elamuühistu XXX korterivaldajate nimekiri (tl.72, II kd), millest nähtub, et korteri nr XXX valdaja oli KK.KK. , maa ostueesõigusega erastamise leping 01.11.1999.a. (tl.73-74, II kd), mille alusel elamuühistu XXX ostueesõigusega XXX asuva maatüki koos selle oluliste osadega ning millest nähtub ka elamuühistu üldkoosoleku otsus jagada erastatud maa ja selle 7 oluliseks osaks olev elamu korteriomanditeks. Korteriomandi XXX omanikuna on 03.12.1999.a. kinnistamisavalduse alusel sisse kantud KK.KK. (tl.52, II kd). Nimetatud korteriomand on 17.09.2013.a. müüdud 34 000 euro eest. Notariaalses müügilepingus (tl.55-63, II
  9. kd)on märgitud, et lepingu ese moodustab abikaasade KK.KK. i ja LL. LL. i ühisvara, ostuhind on kantud KK.KK. i kontole. Hageja ja kostja on müünud 08.06.2006.a. ka ühisvara hulka kuulunud 2/4 osa kaasomandis olevast kinnisasjast XXX müügihinnaga 2,5 miljonit krooni. Müügihind on tasutud LL. LL. i arvelduskontole ( tl.158-165, II kd). 20. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus et KK.KK. on täitnud ühisvara hulka kuuluvaid laenulepingutest tulenevaid kohustusi mitte lahusvara vaid ühisvara arvelt, eelkõige ühisvara hulka kuulunud kinnisasjade võõrandamisest saadud vahendite arvelt. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et KK.KK. kasutas oma emalt saadud 80 000 krooni, mis vastab 5113 eurole, XXX elamuühistu osaluse omandamiseks. Kuid isegi kui see nii oli, siis maa erastamisel ja korteriomandite moodustamisel tekkinud korteriomand oli vaieldamatult abikaasade ühisvara, nagu ka hageja ja kostja korteriomandi müügilepingut sõlmides on seda käsitlenud. 21. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt PKS § 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Riigikohus on leidnud, et ühisvara jagades tuleb perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus asjas nr 3-2-1-38-14). VÕS § 69 järgi jääksid abikaasad ka pärast solidaarkohustuste omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama. Võlausaldaja ees solidaarvastutusest vabanemiseks peab võlausaldaja nõustuma kohustuse üleminekuga ühele abikaasale. 22. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandis. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane ja lisaks abikaasade õiguste tagamisele ka kolmandast isikust võlausaldaja huve arvestav ühisvara jagamise viis vara müük avalikul enampakkumisel. Selline ühisvara jagamise viis toob välja ka asjade väärtused, mida menetlusosalised ei ole käesolevas asjas usutavalt tõendanud ega saavutanud väärtuste osas kokkulepet. Seejärel tuleb täita enampakkumise tulemi arvel varal lasuvad kohustused, ehk hüpoteegipidajatel on kinnisasjade võõrandamisel õigus rahuldada oma nõuded hüpoteekide ulatuses ning järelejäänud rahasummad jagada võrdselt KK.KK. i ja LL. LL. i vahel. TMS § 14 lg 2 alusel on võimalik LL. LL. i osale pöörata sissenõue kolmanda isiku nõuete rahuldamiseks täitemenetluses. 8 23. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud ühisvara jagamise viis ebaõiglane ka KK.KK. i suhtes, kuna ta saab omandist ilmajäämisel õiglase hüvitise ning vabaneb ka ühisvaraga seotud võlgade tasumise kohustusest. KK.KK. il on soovi korral võimalik säilitada XXX kinnistu oma koduna, osaledes avalikul enampakkumisel. Kohus märgib, et ühisvara jagamisel, kui jagatavaks varaks on poolte kodu, jääb enamasti üks abikaasadest aga vahel ka mõlemad oma kodust ilma. 24. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva kohustuse võlausaldaja NN. NN. i ees peab kohus õigustatuks jätta hageja ja kostja solidaarseks kohustuseks. Kuigi hageja on nõustunud, et see kohustus jääb koos ülejäänud kohustustega tema kanda, siis seda tingimusel, et ka kogu muu ühisvara jääb hagejale. Hageja ei ole esitanud taotlust vara teistsuguse jaotuse korral temale hüvitise väljamõistmiseks ning kohus ei pea õigustatuks hüvitist omal algatusel välja mõista. VI. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 25.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad

§ 165

lg 1 järgi menetluskulude eest võrdsetes osades Käesolevas asjas on menetluskuludeks hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt tasutud riigilõivud vastavalt 400 (hageja on tasunud riigilõivu ka hagi tagamise taotlustelt) ja 300 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud summas 2481,60 eurot (tl.182-183, II kd). Kuna kohus jättis hageja nõude rahuldamata ja rahuldas kolmanda isiku nõude, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ning kolmanda isiku menetluskulu välja mõista võrdsetes osades hagejalt ja kostjalt (kolmanda isiku nõude puhul kaaskostjatelt). Seega mõistab kohus KK.KK. ilt AS Swedbank Liising kasuks välja 150 eurot ja LL. LL. ilt 150 eurot. Kohtule esitatud avalduses (tl.77, I kd) on kolmas isik taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel ka viivise väljamõistmist vastavalt

§ 177lõikele 4.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.