← Eesti

2-20-13797/16

Obsah (8)§ 96§ 80§ 97§ 99§ 102§ 101§ 98§ 105

Tsiviilasi nr 2-20-13797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13797 Tsiviila

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane (tlk 7). Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

15.

§ 97

p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. XXX Gümnaasiumi tõendist (tlk 5) nähtub, et hageja on XXX Gümnaasiumi XXX klassi õpilane. Seega on E. L. K. õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks. 16. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Antud juhul tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada

§-des 99 ja 102 sätestatuga.

§ 99

lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 p-s 10 leidnud, et

§ 101

lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab

§ 101

mõista selliselt, et see kehtib üksnes

§ 97p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele.

Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

lg-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.

  1. Seega analüüsib kohus hageja vajadusi, lähtudes õigustatud isiku kõikidest eluvajadustest, sealhulgas tema võimete kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutustest. Hageja on leidnud, et tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes on tema ülalpidamise kulud ühes kuus 660 eurot. Hageja on kirjeldanud kulude jagunemist järgnevalt: 4 Tsiviilasi nr 2-20-13797
  2. 1) eluasemekulu Tartus ~ 250 eurot, mis on XXX asuva korteri kulud, koosnevad üürist 200 eurot kuus (tlk 44-54) ning kommunaalkulud: elekter, küte ja soe vesi, vesi ja kanalisatsioon (tlk 52); 2) toiduraha 160 eurot kuus, 5,33 eurot päevas; 3) Sõidukulu XXX sõitmisest rongiga. Hageja käib üle nädalavahetuse XXX, 3,40 eurot on üheotsa pilet. Tartu linnas liikleb hageja ühistranspordiga, pilet on 5,11 eurot kuus. 4) tervis/hügieen. XXX, mida on hageja võtnud kahe eraldi kuurina. Esimene kuur oli 2019 märtsist kuni augustini
  3. Sellel aastal alustas hageja uue kuuriga juuni alguses ja võtab siiani neid. Kuus on kulu sellele 20 eurot. Kulutused hügieenitarvetele on 30 eurot. Tegemist on keskmise kuluga. 5) sidekulud: telefon ja internet 20 eurot kuus. Hageja sidekulusid tasub hageja ema. 6) kooliga seonduvad kulud 30 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise alla kuuluvad vihikud ja töövihikud. 7) vaba ajaga seonduvad kulud: hageja peamine kulu vaba aja veetmiseks on kassidele hoiukodu pakkumine. Kulu 60 eurot koosneb kassiliivast ja kassitoidu kuludest, mida hageja kannab. 8) riided-jalanõud 50 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja eeldatavaid vajadusi ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, on kulud sellises ulatuses põhjendatud osaliselt. Kuna hageja elukoht on XXX, kuid keskharidust omandab hageja Tartus, siis kaasnevad sellega paratamatult täiendavad eluasemekulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja mõistlikud ning vajalikud kulud eluasemele summas 250 eurot (üür + kommunaalteenuste kulu). Samuti on põhjendatud ja vajalik hagejal kuus kuluv toiduraha summas 160 eurot. Kohtu hinnangul on see minimaalne kulu toidule. Selles osas ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Põhjendatud on ka hageja transpordikulud seoses kodus käimisega, so (2*2*3,4)(kaks korda kuus XXX käimiseks) + 5,11(linnatransport) kokku 18,71 eurot. Hügieenikulude ja ravimite, suuruseks on hageja märkinud kokku 50 eurot. Hageja on selgitanud, et tema ravikuludeks on olnud XXX ostmise kulud ning tavapärased hügieenikulud summas 30 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulu ravimite ja hügieenikulude osas 30 eurot. Hageja on hagis märkinud, et vabaajategevusele kulub 60 eurot kuus. Nimetatud summa eest ostab hageja kassidele, kellele ta hoiukodu pakub kassitoitu ja kassiliiva. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust kasside hoiukodu ülal pidada. Seega loeb kohus eeltoodud summa põhjendamatuks. Sidekuludeks on hagis märgitu kohaselt 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja põhjendatud kulud sidevahenditele ühes kuus 20 eurot. Koolikohustuse täitmise kuludeks on hagis märgitud 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga arvestades õppevahendite ja raamatute hindu. Hageja on riiete ja jalanõude kuluks ühes kuus märkinud 50 eurot. Arvestades jalanõude ja riiete hindasid ja hageja eluviisi, on põhjendatud riietele ja jalanõudele kulu ühes kuus 50 eurot. Seega loeb kohus hageja vajalikeks kuludeks ühes kuus 558,71 eurot.
  4. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei lõpeta vanema kohustust teda ülalpidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust

§ 102lg-le 2 kohaselt.

Liiatigi on enesele osalise lisanduva elatise hankimine üliõpilaste seas väga levinud ja tavapärane. Ära ei saa unustada ka üliõpilase võimalust taotleda õppimise ajaks riigipoolseid 5 Tsiviilasi nr 2-20-13797 erinevaid toetusi, sh sõidutoetust, mis on spetsiaalselt mõeldud neile üliõpilastele, kelle elukoht on õppimiskohast erinev, starditoetust ning võimalust saada läbivalt kogu õpingute jooksul stipendiumi tublide õpitulemuste eest. Kohtumaterjalidest nähtub, et hageja õpib XXX gümnaasiumi päevases õppes. Kuivõrd hageja käib päevases õppes XXX klassis, puudub hagejal sissetulek töötasu näol. Samuti ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja saaks õppetoetusi (tlk 60-73). Vaidlust ei ole ka selles, et hagejat on seni suuremas osas ülal pidanud tema ema, P. K. , kes on nõus hagejat toetama ka edaspidi summas 330 eurot kuus. Seega on tuvastatud, et hageja ei oma vara ega muid sissetulekuid, mille arvelt ennast ise ülal pidada. 20. Kuivõrd tuvastatud on hageja abivajaduse ulatus, analüüsib kohus järgmisena kohustatud isiku varalist seisundit.

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Eeltoodust tuleneb, et vanema peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Riigikohtu lahendi 3-2-1-119-15 p-st 11 tuleneb, et kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

  1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 11). TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet.
  4. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja vanemate varalise seisundi kohta. Päringute vastuste andmetel ei ole hageja emal osalust äriühingutes. Hageja emale kuulub kaks sõidukit Skoda Yeti

(2010)ja Subaru Forester
(2005). Lisaks kuulub hageja emale üks kinnisasi XXX. Kostjale kuulub autoregistri andmetel 2 sõiduautot, Chevrolet Blazer
(1986)ning Mazda 121
(1992). Lisaks sellele kuulub kostjale 2/5 mõttelist osa kaasomandist kinnistust nr XXX (XXX), kinnistu pindalaks on 83,1 ha. Seega kuulub kostjale antud kinnistust 33,2 hektarit. Lisaks 6 Tsiviilasi nr 2-20-13797 kuulub kostjale kinnistu nr XXX, asukohaga XXX; kinnistu nr XXX, asukohaga XXX ja ½ korteriomandist XXX, registriosa nr XXX (tlk 75). Äriregistrist nähtuvalt on kostja T. OÜ ainuosanik. Kostja maksab endale käesoleval hetkel palka XXX eurot kuus. Äriühingu põhitegevuseks on XXX paigaldamine. Kostja on kohtule avaldanud, et tal on XXX alaealist last, kes elavad temaga koos. Kostja abikaasa sissetulek on emapalk ca XXX eurot kuus. Kompromissi korras on kostja valmis maksma maksimaalselt 100 eurot kuus. Suvel maksis elatist 180 eurot, kuna palk oli siis 1000 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda eluasemekulu 260 eurot, transpordikulu 90 eurot, toit ja riided 200 eurot, hageja elatis 180 eurot ning XXX alaealise elatis XXX*292 eurot.
  1. Kohus on seisukohal, et kostjale kuulub piisavalt vara, mille arvelt on tal võimalik anda hagejale ülalpidamist ilma, et kostja kahjustaks enese või oma alaealiste laste ülalpidamist. Kohtu hinnangul on põhjendamatud kostja väited selle kohta, et mingi osa tema varast kuulub kellelegi teisele, või et tal ei ole õigust seda võõrandada. Kui kostjal puuduvad igapäevased piisavad käibevahendid, et oma kohustusi täita, on kostjal võimalik võõrandada kas kinnisvara või sõidukeid. Täiendavalt nähtub kohtule kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest (tlk 118), et kostjal on lisaks kohtule esitatud pangakontole veel teisi pangakontosid, kuhu on raha kantud. Seega ei ole kostja esitanud kohtule kõiki andmeid oma varalise seisundi kohta.
  2. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 kohaselt on keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kuna hageja omandab keskharidust ning on 18-aastane, on hagejal õigus riiklikule lapsetoetusele. Kohus arvestab hageja poolt saadavat riikliku lapsetoetust pooles ulatuses elatise suuruse kindlaksmääramisel.
  3. Kuivõrd ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, kes üldjuhul peavad kumbki katma poole lapse ülalpidamise vajadustest, on kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja vajalikke ja põhjendatud kulutusi, kostja varanduslikku seisundit ning hagejale makstavat riiklikku lapsetoetust arvestades 250 eurot.
  4. Hageja on palunud elatis välja mõista alates aprillist
  5. 09.11.2020 menetlusdokumendis on hageja palunud välja mõista elatis mai, juuni ja juulikuu eest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  10. detsembri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja on maksnud hagejale elatist august+september (01.09.2020) ja 06.10.2020 (elatis) (tlk 20). 19.11.2020 kohtuistungil on hageja selgitanud, et kostja on maksnud 180 eurot augustis, septembris, oktoobris. Sellega loeb hageja selle perioodi elatise kaetuks. Lisaks on kostja esitanud kohtule hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, milles hageja kirjutab järgmist: “Olgu, kui nii siis nii, Ootan siis praegu augusti eest ja septembri jaoks kokku 360 eurot. Edasi jätame nii, katsun mingi töö leida. Aga kui sellega välja ei tule, siis peame ikkagi midagi muud välja mõtlema, sept/okt siis selgub.“ (tlk 19) 7 Tsiviilasi nr 2-20-13797 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuni oktoobri lõpuni 2020 oli pooltel olemas kokkulepe, mille alusel kostja elatist tasub ja hageja nõustus sellega. Seega puudub kohtul alus tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.
  12. Seega on kohus seisukohal, et kostja on tasunud elatist kuni novembrini
  13. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja elatise nõude rahuldamata perioodil aprill kuni oktoober
  14. Kohus mõistab kostjalt välja elatise summas 250 eurot kuus alates
  15. novembrist 2020 kuni hageja E. L. K. õpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem, kui hageja 21aastaseks saamiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
  17. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (st. jättis rahuldamata 6 kuu elatise ulatuses), jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik on jätta hageja menetluskulud 2/3 osas kostja kanda ning 1/3 hageja kanda, kuivõrd hagi jääb rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas.
  18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud 387 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 70 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadi töötasu 70 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes hagejale osutatud õigusabiteenus materjalidega tutvumises ja kohtuistungiks ettevalmistamises ja seal osalemises, taotluse ja lõplike seisukohtade koostamises ning menetluskulude nimekirja esitamises. Arvestades kohtuistungil kulunud aega ja vastuste mahukust ning rahuldamist on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
  19. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 387 (70*3,35h+km) eurot. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 258 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.