) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. 12. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 11) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevases õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Ka ei ole kohus tuvastanud hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik
13. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku 674 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulud toidule 180 eurot, kulud transpordile 90 eurot, sidekulu 68 eurot, kulutused tervishoiule 18 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 53 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 10 eurot. Kohtuistungil selgitas Kxxxxxxxx Kxxx, et elab koos emaga kahekesi ning osad hagiavalduses toodud kuludest tuleb jagada kahega. Nii on hageja igakuine eluasemekulu 85,32 eurot, transpordikulu vajalikeks sõitudeks (auto kütus) on 35 eurot, sidekulu 30 eurot. Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et kultused toidule on 180 eurot, tervishoiule 18 eurot (kulu peamiselt vitamiinidele), kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, riietele ja jalanõudele 53 eurot ning muud vältimatud püsikulud 10 eurot. Lisaks leidis hageja, et 2019. a detsembris vannitoa ning WC remondiks võetud laen tuleb samuti kanda emaga pooleks, sest laen on võetud mõlema elukvaliteedi parandamiseks. Igakuine laenu makse 214,68 eurot, seega hageja osa 107,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuine kulu kokku 573,70 eurot. Kohtu hinnangul saab väljatoodud kulusid pidada põhjendatuks. Hageja nõuab kostjalt elatist 292 eurot kuus alates 2020. a augustist. Hageja kinnitusel ei ole kostja viimased 3-4 aastat hageja ülalpidamises osalenud. 14. Seega
p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid
lg 1 tulenevalt on 3 samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (
Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Kostja hagiavaldusele ei vastanud ning on jätnud täitmata TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse. Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile. Seega kostja ei ole tõendanud temal muud kohustuste olemasolu ega ka varalist seisundit. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal aga lisaks hagejale veel üks ülalpeetav, s.o xxxxxxxxxx.a sündinud laps (tl 18). Kohus tegi kostja osas päringuid erinevatesse riiklikesse registritesse. Töötamise registri (tl 15-16) kohaselt töötab kostja alates 08.09.
ja
Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul
lg 2 vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kuigi kostja ametlik sissetulek Eesti Vabariigis on peaaegu olematu, on kostjal olemas teatud ulatuses vara, mille arvelt on tal võimalik anda hagejale ülalpidamist ilma, et kostja kahjustaks enese ja oma alaealise lapse ülalpidamist. Lisaks sellele on kostja täisealine töövõimeline isik, kes on parimas töömeheeas ja võimeline teenima mistahes sissetulekut nii enda kui ka järeltulijate ülalpidamiseks. Hagejale teadaolevalt ongi kostja töötanud, s.h. välisriigis. 15. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 4 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ema MxxxxRxxxx töötab xxxxx Eesti AS-s (tl 17) ning tema igakuine sissetulek on 850 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja emale korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas, mida hageja ja tema ema kasutavad elukohana. Lisaks kuulub Mxxx Rxxxxxxe sõiduauto Volkswagen Passat (1998.a). Vaidlust ei ole ka selles, et Mxxx Rxxxx on katnud oma sissetulekust kõik hageja ülalpidamiskulud. Kohus hinnates esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hageja kasuks kostjalt välja mõistetava mõistliku elatise suurus on 255 eurot kuus, mis arvestab hagejale makstavat riiklikku lapsetoetust ning võtab arvesse hageja vajadusi ja kostja vara. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 255 eurot kuus alates õpingute alustamisest, s.o alates 01.09.2020. a kuni hageja Kxxxxxxxx Kxxxxxõpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaskes saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxx. a. Elatis tuleb maksta Kxxxxxxxx Kxxxx arveldusarvele nr EE161010010797501012 SEB Pank AS-is. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.