Obsah (10)

§ 238§ 126§ 175§ 180§ 318§ 10§ 268§ 306§ 312§ 313

1-20-470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja SÜÜDISTATAV Harju Maakohus, Tall

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 268 lg 6, § 306, § 309 lg 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Juri Habarov Kar

S § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Juri Habarovile lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.08.2019, s.o 7 kuud ja 3 päeva, seega ärakandmata karistus on 2 aastat, 8 kuud ja 27 päeva vangistust.
2. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Juri Habarov ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: a. Elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; b. Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. f. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Juri Habarovile määratud 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.03.
5. Tõkend vahistamine tühistada ja Juri Habarov vabastada kohtusaalis. ASITÕENDID
6. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaat fototabeliga sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde, CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega, DVD-plaat videokaamerate salvestistega, 4 CD-plaati videosalvestistega, CD-plaat fototabeliga noa vaatlusprotokolli juurde - jätta kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel; 8.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad V. T.i teksapüksid, särk, aluspüksid, sokid, kingad; samuti J. Habarovi noa pealt võetud proovid (pakendid nr 2.1-2.5), J. Habarovi riietelt võetud proovid (nr1.1.1-1.1.4, 1.2.1, 1.3.1) ning proovid verekahtlasest määrdumisest sündmuskohal (pakendid nr 1-4) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel; 9.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuv J. Habarovile kuuluv liigendnuga - konfiskeerida Juri Habarovilt, kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada liigendnuga kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel; 10.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad J. Habarovi sinised teksapüksid, sinise-hallikirju jope, sinine nokkmüts, riiete taskust leitud salvrätikud tagastada Juri Habarovile

§ 126lg 3 p 2 alusel; 11.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad V. T.i võtmekimp ja rahaühikud (mündid) - anda üle Tallinna linnale (Tallinna Linnavaraameti kaudu)

§ 126lg 3 p 2 ja Pärimis

S § 11 lg 2 ja § 18 lg 1 alusel. KRIMINAALMENETLUSE KULUD 12. Mõista Juri Habarovilt välja

§ 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse: a.

sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1460 eurot. 13.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda järgmised menetluskulud: a.

kaitsjatasu määratud kaitsjale Karine Nersesjanile kohtueelses menetluses kogusummas 610,80 eurot, b. kaitsjatasu määratud kaitsjale Karine Nersesjanile kohtumenetluses kogusummas 1280,40 eurot, c. surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PõS0024/326) kulud summas 222 eurot, d. isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0174) kulud summas 84 eurot, e. kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 3/4) kulud summas 1140 eurot. 2 14.

§ 180

lg 3 alusel Juri Habarovil tasuda menetluskulud summas 1460 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 121,66 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700011105. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Käesolevas kriminaalasjas on

§ 318lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis

1. märtsil 2020 alates kella 12.
2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus

§ 10

lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
2. märtsil 2020 alates kella 12.
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Juri Habarovit süüdistatakse selles, et 02.08.2019 kella 20.48 ajal xxxx ja xxxx hoonete vahelisel tänaval xxxx juures lõi Juri Habarov tahtlikult V. T.i kolm korda noaga kõhu, rindkere ja kaenla piirkonda, teades, et noalöögid elutähtsate organite piirkonda põhjustavad inimesele eluohtlikke ja ka surmavaid vigastusi ning ta vähemalt möönis selliste tagajärgede saabumist. Noalöökidega põhjustas Juri Habarov V. T.ile pindmise torke-lõikehaava vasakul kaenla piirkonnas, kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava ülakõhul ja rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava rindkere eespinnal koos südame parema vatsakese vigastusega, mille tüsistusena esines verisüdamepaun ja südame tamponaad, mis kutsus esile ägeda südamepuudulikkuse. V. T. suri saadud vigastuste tagajärjel 04.08.2019 kell 09.45 haiglas. Oma tegevusega pani Juri Habarov tahtlikult toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD
4. Prokurör leidis, et Juri Habarovi süü KarS § 113 lg 1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist.
5. Kaitsja palus Juri Habarovi tegu kvalifitseerida ümber KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, kuivõrd süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma tahtlikult.
6. Süüdistatav jäi kohtus kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ta ei taotlenud enese kohtus üle kuulamist. Viimases sõnas süüdistatav märkis, et kannatanu provotseeris teda. Kui süüdistatav oli kasiinost väljumas, hakkas kannatanu teda sõimama. Süüdistataval oli tööinstrument kaasas. Ta võttis selle välja ja hoiatas, kui kannatanut teda ründab, siis ta lööb kannatut. Süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut väga. 3 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud kogumis kõiki kohtuistungil uuritud süüdistusakti punktis 17 loetletud kriminaaltoimiku materjale, samuti kaitsja taotletud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi nr E229040 /tl 116/ leiab esiteks, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad. Teiseks leiab kohus, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt tuleb muuta süüdistatavale etteheidetava kuriteo kvalifikatsiooni, kvalifitseerides teo ümber KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
8. Objektiivne kuriteokoosseis 19.1.Kohus tunnistab tõendatuks, et 02.08.2019 kella 20.48 ajal viibisid süüdistatav Juri Habarov ja kannatanu V. T. xxxx ja xxxx hoonete vahelisel tänaval xxxx juures, kus Juri Habarov lõi kannatanut noaga kolm korda elutähtsate organite, s.o kõhu-, rindkere ja kaenla piirkonda. Noalöökidega põhjustas Juri Habarov V. T.ile pindmise torke-lõikehaava vasakul kaenla piirkonnas, kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava ülakõhul ja rinnaõõnde ulatuva torkelõikehaava rindkere eespinnal koos südame parema vatsakese vigastusega. Viimase vigastuse tüsistusena esines verisüdamepaun ja südame tamponaad, mis kutsus esile ägeda südamepuudulikkuse. V. T. suri saadud vigastuste tagajärjel 04.08.2019 kell 09.45 haiglas. Nimetatud asjaolusid kinnitavad järgmised tõendid. 19.2.Kahtlustatava Juri Habarovi ütlused 03.08.2019 /tl 113-114/ (ülekuulamine lõpetati J. Habarovile kiirabi kutsumisega seoses valuliku ja paistes käelabaga) ja 27.08.2019 /tl 117118/. Esimesel korral kuulati J. Habarov üle kahtlustatuna KarS § 118 lg 1 p 1 ja teisel korral KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 kuritegude toimepanemises. J. Habarovi mõlemal korral antud ütlustest ilmneb, et ta tunnistas etteheidetavaid süütegusid. J. Habarovi ütluste kohaselt oli kasiinos 40-ndates eluaastates paksem mees (kannatanu), kes tundis J. Habarovi suhtes antipaatiat. 02.08.2019 oli see mees purjus ning kõnetas kasiinost lahkuma asuvat J. Habarovit. Nende vahel tekkis sõnavahetus. J. Habarovi sõnul mees ütles talle: „Mis sa kõnnid siin, kao siit minema.“ J. Habarov vastas: „Kas sa oled mingi ülemus siin?“ Selle peale meesterahvas kutsus ta välja: „Lähme räägime.“ Siis väljuti kasiinost. J. Habarovil oli kaasas multitööriist, mille küljes oli ka nuga. Selle sai ta kingituseks töö juurest. Kasiinost väljumisel võttis J. Habarov noa välja, kuna aimas, et meesterahvas tahab teda füüsiliselt rünnata. J. Habarovil oli plaanis meest noaga hirmutada, et ta kardaks ja ei mõtleks rünnata. J. Habarov tahtis nii mehele märku anda, et ära puutu mind, ära lähene mulle füüsiliselt. Kasiinost väljumisel hakkas mees J. Habarovi kallal õiendama. J. Habarovi sõnul mees nägi tal käes olevat nuga, kuid see ei takistanud teda õiendamast. J. Habarovi kohaselt mees ütles talle: „Ma praegu näitan sulle.“ Selle peale J. Habarov vastas, et tal on nuga ja ta lööb meest sellega. „Ma ei karda su nuga,“ teatas mees ja lõi J. Habarovit rusikaga näkku, nii, et J. Habarovil lendas müts peast. J. Habarov vihastas selle peale ning ta ütles: „Ma löön sind praegu noaga.“ Aga meest see ei hoidnud tagasi. Mees hakkas tegema ründavaid liigutusi jalaga ja kätega. J. Habarov liikus mehe eest ära, selg ees ja nuga paremas käes. J. Habarov räägib oma ütlustest kahest, kõhu- ja rindkere piirkonda tehtud noalöögist ning seejärel sündmuskohalt lahkumisest. Tema ütlustest ilmneb, et lõi meest teist korda noaga, kuna esimene noahoop ei hoidnud teda tagasi, mees liikus uuesti süüdistatava poole, tahtis uuesti J. Habarovit rusikaga lüüa. Samuti J. Habarovi sõnul nägid juhtunut pealt kaks naisterahvast. Üks neist, punases kleidis naisterahvas, hõikas talle sündmuskohalt lahkumisel järgi: „Kas sa lahkud?“ J. Habarov vastas, et kutsuge politsei. Kui J. Habarov minema läks, seisis mees püsti ja ei öelnud midagi. J. Habarovi sõnul suundus ta xxxx suunas ja ca 5 minuti pärast peeti ta kinni. J. Habarov kahetses kahtlustatavana kannatanu löömist, märkides, et ta oleks võinud parem ära minna. 18.1.N OÜ vastus päringule /tl 13-15/, millest ilmneb, et J. Habarov sisenes xxxx asuvasse kasiinosse 02.08.2019 kell 19.33 ja uuesti kell 20.
9. V. T. saabus kasiinosse 02.08.2019 kell 20.
10. 4 18.
11. 09.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll ja vaadeldud salvestis turvakaamerate asjakohastest lõikudest DVD-plaadil /tl 18-63/. Neilt nähtub sündmuskohal (kasiinos, kasiino ees ja tänaval) toimunu helita videona. Kannatanu istus ajaliselt vahetult enne intsidenti kasiinos mänguautomaadi taga ja mängis. J. Habarov läks kannatanust kaks kohta eemal oleva kasiinokülastaja juurde. Salvestiselt on näha, et J. Habarovi saabudes keeras kannatanu pea J. Habarovi suunas. Seejärel tuli J. Habarov kannatanu kõrvale seisma ning mõned sekundid mehed vestlesid. Kannatanu tõusis, puudutas J. Habarovit õlast ja suunas ta kasiinost välja liikuma. Kannatanu ja J. Habarov väljusid kasiinost üksteise järel. Salvestise ja vaatlusprotokolli fotode järgi oli kannatanu lüheldane tugeva füüsisega mees, J. Habarov pikk ja kõhetu mees. Kasiinost väljumisel on selja tagant näha, et J. Habarov kohmitses enda kõhu piirkonnas. Väljumise järgselt seisid J. Habarov ja kannatanu kasiino ukse taga vastastiku, näoga teineteise poole. Kasiinost väljumisel oli J. Habarovi paremas peos tumedam ese. Kasiino ukse taga suhtlesid kannatanu ja J. Habarov verbaalselt, ilma füüsilise kokkupuuteta, ligikaudu 40 sekundit. Salvestiselt nähtub, et selle suhtluse ajal kannatanu ajab lõua ette, ajab sõrmi harali ja kokku – selline visuaalne pilt viitab kohtu hinnangul ärritunud olekule ning kinnitab kahtlustatava versiooni sellest, et kasiino ukse taga kannatanu n-ö õiendas temaga. Siis, ligikaudu 40 sekundi möödudes kasiinost väljumisest, tõstab kannatanu parema käe kahe püstise sõrmega J. Habarovi näo ette, pöördudes ise samal ajal kergelt ülakerega kasiino suunas ja tehes parema jalaga sammu kõrvale. Samaaegselt liigub J. Habarovi vasak käsi kannatanu rinnale. Kannatanu lükkab vasaku käega ära J. Habarovi käe ja parema käega lööb J. Habarovit, mille tulemusena kukub maha J. Habarovi müts. Seejärel kannatanu lööb jalaga J. Habarovit ning J. Habarov teeb omakorda löögiliigutuse kannatanu keha suunas. Kohtu hinnangul on nii objektiivne kaamerapilt kui ka J. Habarovi ütlused kakluse alguse kohta kattuvad. Riiklik süüdistaja tõlgendas vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtavat, et kannatanu soovis pärast kasiino ees žestikuleerivat jutuajamist kasiinosse tagasi minna, kuid J. Habarov takistas teda. Kohus sellega ei nõustu. Arvestades asjaolu, et video on helita ja kannatanu käe tõstmisest J. Habarovi näo ette kuni J. Habarovi poolse vasaku käe viimiseni kannatanu rinnale ning kannatanu poolse liigutuseni käe äralükkamiseks kulus üksnes 1 sekund, ei saa vahepeal aset leidnud kannatanu kergest kerepöördest kasiino poole ja sammust kõrvale järeldada kannatanu soovi sündmuskohalt rahumeelselt lahkuda. Helita kaamerapilt ei lükka ümber J. Habarovi ütlustest ilmnevat versiooni, et nende liigutuste ajal toimus poolte vahel terav sõnavahetus, mis kasvas üle füüsiliseks kontaktiks. Edasiselt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt, et kannatanu teeb kasiino ukse lähedal parema käega löögiliigutusi J. Habarovi suunas, surudes teda selg ees taganema tänava suunas. Ka see kaamerapilt langeb kokku J. Habarovi ütlustega, kes rääkis, et ta liikus kannatanu eest ära selg ees. Salvestiselt ja ka vaatlusprotokollist on näha, et J. Habarov liigub selg ees xxxx ja xxxx hoonete vahelisele tänavale. Tänavale jõudes jätkab ründeliigutusi tegev kannatanu J. Habarovi suunas liikumist ning tänava serval kõnniteel on näha J. Habarovi poolne teine löögiliigutus kannatanu suunas. Seda, et kasiino ees toimus esimene noalöök, saab järeldada tunnistajate R. Š /tl 92, 93-94/ ja K. L.u ütlustest /tl 95, 96-98/. R. Š ja K. L. nägid süüdistatavat ja kannatanut hetkel, kui mehed liikusid rüseledes ja karjudes (tunnistaja R. Š kohaselt sõimeldes, lühem mees karjus „näita nuga“) kasiino juurest tänavale. Tunnistaja R. Š sõnul oli lühema ja tüsedama mehe pluusi vasakul pool küljel näha punast plekki. Katkist kohta ja punast plekki lühema mehe pluusi keskosas täheldas ka tunnistaja K. L.. Asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtub, et tänava keskpaigas kannatanu ja J. Habarovi vaheline kähmlus jätkus ning kannatanu lõi parema jalaga J. Habarovit. Edasi oldi tänava keskel lähestikku ja on näha vastastikust löömist. Nimetatu nähtub ka R. Š ja K. L.u ütlustest, kelle kohaselt lõi pikem meesterahvas tänaval tüsedamat meest kaks korda noaga kõhu piirkonda. Seejuures tunnistaja R. Š 02.08.2019 ütlustest täpsustub, et pärast pikema mehe tehtud esimest noalööki kõhupiirkonda üritas tüsedam mees pikemat jalaga lüüa. Sellele järgnes teine noalöök kõhu piirkonda, mis toimus tee peal, kasiinost 5 meetri kaugusel. Tunnistaja K. L. tajus situatsiooni jälgides lühemat meesterahvast ründavama poolena, kuid 5 märkis, et pikemal meesterahval oli võimalus lahkuda. Asitõendi vaatlusprotokollile lisatult salvestiselt nähtub, et ajaliselt kestis J. Habarovi ja kannatanu vaheline kaklus, alates kasiino ukse juurest kuni tänava keskpaika jõudmiseni, ligikaudu 40 sekundit. Seejärel kannatanu ja J. Habarov viibisid koos tänaval, täpsemalt kasiino ja xxxx vahelisel alal, ilma füüsilise kontaktita üksteise läheduses ligikaudu 1 minut ja 20 sekundit. Sellel ajal J. Habarov astus tänaval ühele ja teisele poole, tahapoole. Kannatanu oli näoga J. Habarovi poole ja liikus kaasa. Seejärel möödus J. Habarov kannatanust ja suundus kasiino ukse lähedale. Salvestiselt on näha, et kannatanu liikus J. Habarovile kasiino nurga juurde järgi. J. Habarov korjas üles oma mütsi, möödus kaarega kannatanust ja ületas tänava xxxx suunas, vaadates aeg-ajalt selja taha. J. Habarov möödus xxxx ees olevatest inimestest. Sh läks ta mööda ühest erkpunase pluusiga ja helepruunide pükstega naisterahvast, kellega kohakuti jõudes naine viipas J. Habarovile käega, ütles midagi. J. Habarov pöördus hetkeks naise poole ja suundus siis edasi, kaamera vaateväljast minema. Nimetatu haakub J. Habarovi kahtlustatavana ülekuulamisel väidetuga, mille kohaselt J. Habarov sündmuskohalt lahkudes ütles ühele punase kleidiga naisterahvale, et kutsuge politsei. Asitõendi vaatlusprotokollile lisatult salvestiselt nähtub, kui J. Habarov jõuab üle tänava xxxx nurga juurde, siis alustab ka kannatanu tänava ületamist, liikudes samuti xxxx suunas. Kannatanu seisab xxxx ees ligikaudu 20 sekundit ja kukub siis pikali ning tema juurde suunduvad tänaval viibinud inimesed. Vaatlusprotokoll, salvestis, J. Habarovi ning tunnistajate R. Š ja K. L.u ütlused tõendavad kohtu hinnangul otseselt, et J. Habarov lõi kolmel korral V.T. noaga kolmel korral elutähtsate organite piirkonda. 18.3.Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 77-91/, milles on vaadeldud V. T.i riideid, näitab, et kannatanul pluusil on sisselõiked vasakul hõlmal ning kaenla all. Pluus on verega määrdunud. Nimetatu tõendab, et kannatanut tabasid J. Habarovi noalöögid. 18.
12. 02.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sellele lisatud DVD-l paiknev fototabel /tl 4-7/ tõendavad samuti kaudselt J. Habarovi poolt noalöökide tegemist süüdistuses näidatud kohas. Nimelt nähtub neist tõenditest, et kasiino välisukse lähedale jääva kasiino nurga juures on maas mitmed veretilgad, mis ulatuvad kõnnitee servani. Veretilkasid on näha ka kasiino ja xxxx vahelisel tänaval ning suurem vereloik on xxxx ees, kohas, kuhu kannatanu kukkus. 18.
13. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestised /tl 12/ ja nende asitõendina vaatlusprotokoll /tl 9-12/ tõendab, et tunnistaja K. L. tegi 02.08.2019 kell 20.49 kõne Häirekeskusele. Kõnest selgub, et süüdistatava tehtud noalöögid toimusid vahetult enne kõnet xxxx asuva kasiino ja xxxx juures. Seega on kohtu hinnangul tõendatud J. Habarovi süüteo toimepanemise aeg ja koht. Häirekeskusesse tehtud kõnest nähtub, et kõne ajal haavatud mees (kannatanu) veel kõndis ringi, suundus kasiino poole. Vaatlusprotokollist ilmneb, et helistaja hõikas talle: „Palun oodake, kiirabi kohe tuleb.“ Noaga mees (süüdistatav) kõndis Häirekeskusesse tehtud kõne ajal xxxx juurest xxxx poole. 18.
14. Juri Habarovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 103-104/ tõendab, et Juri Habarovi peeti kinni 02.08.2019 kell 20.56 xxxx ning tema valdusest leiti Leatherman multitööriist. 18.7.Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 99-102/, milles on vaadeldud 02.08.2019 J. Habarovilt ära võetud kokkupandavat Leatherman multitööriista. Multitööriista komplektis oli ka noatera, millel näha verekahtlast määrdumist. Eelnev tõendab, et kannatanule vigastuste tekitamiseks kasutas J. Habarov multitööriistas paiknevat noatera. 18.8.Isiku läbivaatuse protokolli /tl 105-108/ kohaselt oli 02.08.2019 kella 22.24 ajal teostatud läbivaatusel J. Habarovi parema käe väikesel sõrmel veretaoline vedelik. 24.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli /tl 119-131/ järgi esines J. Habarovi teksaste vasakul taskuserval, jope parempoolsel hõlmal ning nokamütsi voodri siserandil verekahtlast määrdumist. Kohtu hinnangul J. Habarovi käelt ja riietelt veremäärdumise leidmine toetavad eelnevatest tõenditest nähtuvat noalöökide tegemist. 18.
15. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E229040 /tl 116/ näitab, et 03.08.2019 kell 11.47 tuvastati J. Habarovil peavigastus (marrastus ja 4-5 cm läbimõõduga verevalum) ning parema randme- ja käepiirkonna luumurd. Epikriisi anamneesist selgub, et mõlemad vigastused sai J. 6 Habarovi kinnipidamise käigus 02.08.
16. Kohus märgib, et valutava ja paistes käega kahtlustatava allutamine ülekuulamisele 03.08.2018 35 minuti vältel, mille käigus kahtlustatav andis allkirju, kirjutas kaks omakäelist lauset, näitab menetleja tähelepanematust või hoolimatust ülekuulatava tervisliku seisundi suhtes ülekuulamisel. 18.
17. Kannatanul esinevaid vigastusi ja surmaaega tõendavad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /tl 64/. Teatisest ilmneb, et V. T. toimetati haiglasse 02.08.2019 kell 21.
18. Saabumisel haiglasse esines kannatanul kõhuseina lahtine haav ja südamevigastus hemoperikardiumiga. Nimetatud tõendiga on tõendatud kannatanu surmaaeg, milleks on teatise kohaselt 04.08.2019 kell 09.
19. 18.
20. Ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0024/326 /tl 68-75/ tõendab, et V. T.i surma põhjuseks oli rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav rindkere eespinnal koos südame parema vatsakese vigastusega, mille tüsistusena esines verisüdamepaun ja südame tamponaad. See kutsus esile ägeda südamepuudulikkuse. Lisaks surma põhjuseks olnud vigastusele esines kannatanul kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav ülakõhul ning pindmine torke-lõikehaav vasakul kaenla piirkonnas ning nahamarrastus vasakul põlvel. Kaks esimest vigastust (rinna- ja kõhuõõnde ulatuvad torkehaavad) on eksperdiarvamuse põhjendusest nähtuvalt eluohtlikud tervisekahjustused, kaks viimast (lõikehaav kaenla piirkonnas ja nahamarrastus) aga mitte. Eksperdi arvamuse kohaselt olid surnukehal tuvastatud vigastused tekitatud lühikest aega (minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul) enne kiirabi saabumist sündmuskohale 02.08.2019 kell 21.
21. Torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla ekspertiisi lähteandmetes kirjeldatud nuga. Arvestades eelnevalt kajastatud tunnistajate ja kahtlustatava ütlusi ning asitõendi vaatlusprotokollist ning salvestiselt nähtuvat teavet, mille kohaselt J. Habarov lõi mitu korda kannatanut noaga ning kannatanu toimetati otse sündmuskohalt haiglasse, on kohus seisukohal, et esineb ilmselge põhjuslik seos J. Habarovi tehtud noalöökide ja kannatanu lõike- ja torkehaavade vahel. Kuna noaga kõhu- ja rinnaõõnde löödud torkehaavad oli kannatanu elu ohustavad, siis on olemas põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanule tekitatud eluohtlike vigastuste vahel. Kuna noaga rinnaõõnde löödud torkehaav põhjustas kannatanu surma, siis on olemas põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanu surma vahel. Kannatanu põlvemarrastus võis eksperdi arvamuse kohaselt tekkida kas löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasugust pinda. Objektiivselt kannatanu kukkuski xxxx ees pikali ning võis vigastada põlve kukkumisel. Lisaks tuvastas ekspertiis, et kannatanul veres oleva alkoholi arvutuslik kontsentratsioon oli 1,43-1,7 mg/g.
22. Subjektiivne kuriteokoosseis 19.1.Kohus leiab, et ainuüksi objektiivsest küljest lähtudes võib J. Habarovi poolne tegu, s.o kakluse käigus kannatanule tehtud 3 noalööki, millest üks põhjustas pindmise haava, kaks eluohtlikku vigastuse ja kahest üks kannatanu surma, vastata nii raske tervisekahjustuse tekitamisele, millega põhjustati oht elule (kannatanu kõhu- ja rinnaõõnde ulatuvad noahaavad) ja surm (rinnaõõnde ulatuv noahaav, mille tulemusena kannatanu suri), aga ka tapmisele. Selleks, et eristada, kas tegu oli tapmise või raske tervisekahjustuse tekitamisega, tuleb tuvastada, milline oli teo toimepanemise ajal J. Habarovi subjektiivne suhtumine teosse, põhjuslikku seosesse ja tagajärge. Kui surma kui tagajärje osas esines tahtlus, on tegemist tapmisega, kui aga ettevaatamatus, on tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati surm. Kohus leiab alljärgnevate põhjenduste alusel, et J. Habarovil esines teo (noalöökide tegemise), põhjusliku seose, kui ka eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise osas tahtlus, kuid kannatanu surma osas ettevaatamatus. 19.2.Kohus leiab, et teo (kolme noalöögi), põhjusliku seose ja tekitatud tervisekahjustuste (nii kaenlaalune lõikehaav kui ka elu ohustavad kõhu- ja rinnaõõne noahaavad) suhtes esines J. Habarovil tahtlus. Nimelt nähtub J. Habarovi kahtlustatavana antud ütlustest, et ta võttis ta multitööriistas paikneva noa pihku juba kasiinost väljudes. Tema kahtlustatavana antud 7 ütlustest, aga viimases sõnas öeldust nähtub, et ta hoiatas kannatanut kasiino ees, et kui see teda ründab, siis ta lööb kannatunut. Kohtu hinnangul on nuga üldteadaolevalt vahend, millega löömisel tekib teisele isikule tervisekahjustus noateraga sisselõikamise tulemusel. Kohtu leiab, et kahtlustatav sai aru, et noaga lüües saab kannatanu viga. Löömisega hoiatamine viitab selgelt ka soovile konflikti arenedes lubatud viisil tegutseda – noaga lüüa. Turvakaamerate salvestus ja nende vaatlusprotokoll näitasid, et pärast kannatanu esimesi käeja jalalööke J. Habarovi suunas süüdistatav lõigi esimest korda kannatanut noaga. Pärast seda, kui kannatanu ta löökidega tänavale suunas, lõi ta kannatanut veel noaga kaks korda keha piirkonda. J. Habarov oli valmis füüsilise kontakti tekkimisel kannatanut noaga lööma ja ta tegigi seda. Seega noaga löömine toimus subjektiivsest küljest otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on üldteada, et inimese kõhu- ja rindkerepiirkonnas paiknevad eluks olulised elundid südamest soolestikuni. Turvakaamera salvestiselt ja seda kajastavast vaatlusprotokollist on näha situatsiooni, milles kannatanu kakles omalt poolt aktiivselt, surudes löökidega J. Habarovit tänava keskele. Kohus asub seisukohale, et J. Habarov sai aru, et sellises olukorras võivad tema tehtud noalöögid tema suunas näoga intensiivselt käte ja jalgadega lööke tegevat kannatanut vigastada, tabades kannatanut mistahes elundisse, sh südamesse ja kõhuõõnde ning vigastus võib olla kannatanu elule ohtlik. Vaatamata sellele arusaamisele J. Habarov lõi 7,5 cm noaga kannatanut 3 korral kehapiirkonda ehk möönis saabuda võivat tagajärge – eluohtliku seisundi saabumise võimalikkust kannatanul. Seega esines tal eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamise osas otsene tahtlus. 19.3.KarS § 113 lg 1 koosseisu subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus leiab, et välise teopildi alusel saab kannatanu surma kui tagajärje osas kaudse tahtluse olemasolu jaatada siis, kui selline tagajärg on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega (vt selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse nr 3-1-1-102-16 p 17). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuse nr 3-1-1-128-06 p 8 toonitatud, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Samas punktis leitakse, et juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid. 19.4.Kuna nii kannatanu, kui ka J. Habarov osalesid aktiivselt kakluses, vahetult pärast kaklust kõndisid mõlemad tänaval mõnda aega ringi, kannatanu püsis J. Habarovi sündmuskohalt lahkumise ajal jalul ning suri kaks päeva hiljem haiglas, ei ole kohtu hinnangul praeguses kaasuses ainuüksi välise teopildi põhjal võimalik teha järeldust J. Habarovi subjektiivse suhtumise kohta tagajärge ning vaja on kontrollida, kuidas J. Habarov ise sellesse suhtus. 19.5.Kohus tõdes eespool, et eluohtliku tagajärje (kõhu- ja rinnaõõnde haavade tekitamise suhtes) esines süüdistataval tahtlus. Samas ei tähenda see automaatselt, et isik oleks eluohtlikku tervisekahjustust tekitades arvestanud võimaliku raske tagajärje - kannatanu surma saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. J. Habarov on ise nii kahtlustatavana kui ka viimases sõnas järjepidevalt eitanud tahtlust kannatanu tappa. Tema soov oli enne kaklust kannatanut noaga hirmutades end eemale hoida ja kakluse ajal soovis ta edasiste löökidega saavutada selle, et kannatanu teda enam ei ründaks. Tapmise tahtluse puudumist toetab asjaolu, et kannatanu ja J. Habarov vestlesid esialgu kasiino ukse taga 40 sekundit ilma igasuguse füüsilise kontaktita. J. Habarov ütles kahtlustatavana ülekuulamisel, et oleksin ma tahtnud teda tappa, siis ma ei oleks enne kuulanud, mis tal mulle öelda on, vaid oleksin kohe noaga löönud. Seejuures kasiino ees toimunud vestluse ajal hoidis J. Habarov nuga nähtavalt peos, ei varjanud seda. Ta rääkis kahtlustatavana, et hoiatas kannatanut, et kui see teda lööb, siis J. Habarov lööb kannatanut noaga. Objektiivselt tõstis kannatanu esimesena käe J. Habarovi näo juurde, mida ärritunud vestluse situatsioonis võis J. Habarov tajuda kannatanu soovina teda lüüa. Ka siis ei löönud J. Habarov kannatanut koheselt noaga kehasse, vaid haaras kannatanul hoopis vasaku käega rinnust. Sellele järgnes kannatanu poolne käelöök 8 vastu pead, mille tulemusena kukkus maha J. Habarovi müts ja seejärel jalalöök. Alles kannatanu löökide tegemisele vastas J. Habarov omapoolse noalöögiga. Seejuures teise noalöögi tegi J. Habarov oma sõnul seepärast, et esimene löök ei hoidnud kannatanut tagasi, ta jätkas J. Habarovi löömist. Edasiselt kannatanu kakles tänaval edasi, sõimles, tegi veel ühe jalalöögi, mille järgselt J. Habarov kolmanda noalöögi. Kannatanu püsis jalul ka pärast kolmandat noalööki, liikudes tänaval J. Habarovile järgi. Kohus asub nende asjaolude pinnal seisukohale, et J. Habarov ei teadnud, et tema tekitatud elu ohustavad noalöögid surmavad kannatanu. Küll aga leiab kohus samade asjaolude pinnalt, et kannatanu pidas võimalikuks, et kannatanut kehasse tabanud noalöögid, millega kaasnes nähtav verejooks, võivad põhjustada kannatanu surma. Kuivõrd kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment – pidas võimalikuks - kokkulangev, siis tuleb edasiselt analüüsida, kas raske tervisekahjustuse tekitamisel J. Habarov möönis kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis millelegi tuginedes, et see ei saabu. Eelnevalt käsitletud tõendikogum näitas, et kogu kakluse ajal kannatanu aktiivselt ründas J. Habarovit, lüües J. Habarovit tänava keskel jalaga ka veel pärast teist noalööki. Kuivõrd pärast noalöökide lõppemist püsis veritsev kannatanu J. Habarovi nähes jalul veel enam kui minuti jagu, kõndis J. Habarovile järgi kasiino nurgale ja seejärel ka üle tänava xxxx nurgale ja seda kuni J. Habarovi lahkumiseni sündmuskohalt, siis oli J. Habarovil alust kannatanu tegevuse ja välise seisundi põhjal loota, et kõhu- ja rinnapiirkonda tabanud noalöögid siiski ei vii reaalselt kannatanu surmani. Lisaks on kohtu hinnangul oluline esile tuua asjaolu, et turvakaamera salvestusest nähtuvalt liikus tänaval nii kakluse ajal, kui ka hetkel, mil J. Habarov sündmuskohalt lahkus, mitmeid inimesi. Üks tänaval viibinu helistas Häirekeskusesse ja ühele tänaval viibinud naisele (punase pluusiga naisele, keda süüdistatav mäletas punases kleidis olevat) soovitas J. Habarov ise helistada politseisse. Järelikult nende asjaolude pinnalt oli J. Habarovil alus loota, et jalul püsiv kannatanu ei jää temast maha surema, vaid saab kaaskodanike tegevuse kaudu vajalikku abi. Ehk teisisõnu J. Habarov lootis surma kui tagajärge kohusetundetuse tõttu vältida. Kohus ei nõustu riikliku süüdistaja seisukohaga, et tapmise tahtlusele viitab see, et süüdistatav kandis kaasas nuga. Nimelt süüdistatav rääkis kohtus, et ta töötab T AS-s xxxx ning sai multitööriista kingituseks töö juurest. Arvestades asjaolu, et xxxx võib oma töös vaja minna multitööriistas olevaid esemeid (tange, kruvikeerajat, nuga jm), siis ei saa kohtu hinnangul sellise tööriista kaasaskandmisest järeldada J. Habarovi puhul tapmistahtlust.
23. Eelnevast tulenevalt loeb kohus süüdistuses kirjeldatud asjaolude (v.a tahtlus surma kui tagajärje osas) ja kohtus tuvastamist leidnud asjaolude pinnal tõendatuks, et Juri Habarovi tegevus vastab mitte KarS § 113 lg 1, vaid KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 koosseisule.

§ 268lg 6 alusel kvalifitseerib kohus Juri Habarovile inkrimineeritava teo ümber Kar

S § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi.

1. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hädakaitseseisundi esinemise osas kohtuistungil küsimust ei tõusetunud. Kohus leiab, et seda ka ei esinenud, kuivõrd kasiinosisene kannatanu poolne õlast puudutus, suunamaks J. Habarov ukse taha rääkima, ei ole käsitatav ründena. Samuti ukse taga leidis esialgu 40 sekundi vältel meeste vahel aset ärritunud vestlus, mille käigus J. Habarovi sõnul kannatanu „lendas talle sõnadega peale“. Kohtu hinnangul ei ole ka selline ärritunud vestlus veel käsitatav ründena, millele oleks vaja reageerida hädakaitsega, rääkimata teise isiku hirmutamiseks noa väljavõtust.
2. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Kuivõrd eelneva põhjal on tuvastatud J. Habarovi teo vastavus KarS § 118 lg 1 p 1 ja p 7 koosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, teeb kohus

§ 238

lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg 3 alusel kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise kohta. KARISTUSE MÕISTMINE

1. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast 9 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 ja p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud neljakuni kaheteistaastase vangistuse.
2. Hinnates süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmise lähedal. Süüdistatav lõi 7,5 cm pikkuse noaga kannatanut kolmel korral kehasse, tabades kõhuja rindkerepiirkonda ning kaenlaalust. Tuleb aga arvestada, et need löögid tegi süüdistatav olukorras, kus omakorda ka kannatanu kakles aktiivselt, jagades J. Habarovile jala- ja käehoope, mistõttu süüdistatav ei pruukinud täpselt aduda, kui sügavale noalöök tungib. Pärast kakluse lõppemist süüdistatav lahkus sündmuskohalt, kuid nägi, et sündmuskohal on pealtnägijad, kellest ühel palus kutsuda politsei. Kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ja noa kasutamine kannatanu löömiseks, samuti sündmuskohalt lahkumine on asjaolud, mis suurendavad käesoleval juhul J. Habarovi süü suurust. Samas soovitus kutsuda politsei näitab, et ta ei jäänud täiesti ükskõikseks toimunu suhtes. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, aga viimases sõnas öeldust nähtub, et süüdistatav väga kahetseb kuritegude toimepanemist. Süüdistatav andis kohtueelses menetluses üksikasjalikud ütlused toimunu kohta ning need aitasid selgitada hääletult videopildilt nähtuva kakluse põhjuseid ja üksikasju. Süüdistatav oli teo toimepanemise ajal 71-aastane ja käesoleval ajal on ta 72-aastane pensionär ehk eakas isik. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning kolme karistust kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus, ütlustega menetlusele kaasabi osutamine ning eakus) esinemist arvestades võib kuriteo eest mõistetav karistus jääda märgatavalt alla sanktsiooni keskmise.
3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
4. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole J. Habarovi karistusregistri teatise /tl 152/ andmetel varasemalt kuritegude eest karistatud. Seega tegemist on esmakordse tõsise ühiselureeglite rikkumisega. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E176299 ja päevikukanded /tl 132-139/ näitavad, et Juri Habarovil diagnoositi xxxx ning talle määrati xxxxx. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 19E-PÕI0174 /tl 142-148/ tuleneb, et xxxx kasvaja ei ole keemiaravi tulemusel edasi progresseerunud, mistõttu ekspert ei saa Juri Habarovi praegust haigusseisundit hinnata parandamatult raskeks haiguseks. Eksperdi arvamuse kohaselt ravimite korrektse kasutamise, säästliku elurežiimi ja arsti juhiste täitmise korral on J. Habarov võimeline kohanema igapäevaeluga, osalema kohtueelses menetluses ja kandma süüdimõistmisel karistust, sh vangistuslikku karistust. Kohus on seisukohal, et xxxx, mida ei ole võimalik inimese organismist eemaldada, xxxx ja mille leevendamiseks on määratud xxxx, on vaieldamatult haigus, millest ei paraneta. Kohtus leiab, et Juri Habarovi tervislikku seisundit ja tema kõrget vanust silmas pidades, on võimalik temale mõistetud vangistus individualiseerida selliselt, et seda ei pöörata täielikult täitmisele ning J. Habarov allutatakse katseajaks kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 10
5. Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis

§ 238lg 2 alusel tuleb J.

Habarovile mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. 29. Karistuse mõistmisel võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et J. Habarov viibib alates 02.08.2019 eelvangistuses. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 30.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud. 30.1.Kriminaalasjad toimikus on CD-plaat fototabeliga sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde, CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega, DVD-plaat videokaamerate salvestistega, 4 CD-plaati videosalvestistega, CD-plaat fototabeliga noa vaatlusprotokolli juurde. Tegemist on objektidega, millele on talletatud kriminaalasjas tõenduslik teave ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde

§ 126

lg 3 p 1 alusel; 30.2.Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad V. T.i teksapüksid, särk, aluspüksid, sokid, kingad; samuti J. Habarovi noa pealt võetud proovid (pakendid nr 2.1-2.5), J. Habarovi riietelt võetud proovid (nr1.1.1-1.1.4, 1.2.1, 1.3.1) ning proovid verekahtlasest määrdumisest sündmuskohal (pakendid nr 1-4). Tegemist on väärtusetute esemetega, mis kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; 30.3.Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asub J. Habarovile kuuluv liigendnuga. Kuna seda nuga kasutas J. Habarov kuriteo toimepanemisel, siis kuulub nuga kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel. Liigendnoal puudub väärtus, mistõttu hävitada liigendnuga kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; 30.4.Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad J. Habarovi sinised teksapüksid, sinise-hallikirju jope, sinine nokkmüts, riiete taskust leitud salvrätikud. Need esemed kuuluvad Juri Habarovile tagastamisele

§ 126

lg 3 p 2 alusel; 30.5.Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvad V. T.i võtmekimp ja rahaühikud (mündid). Kuna kriminaalasjas oleva teatise /tl 175-176/ kohaselt V. T.il puuduvad Eestis sugulased, siis anda temale kuulunud võmekimp ja mündid üle Tallinna linnale (Tallinna Linnavaraameti kaudu)

§ 126lg 3 p 2 ja Pärimis

S § 11 lg 2 ja § 18 lg 1 alusel. TÕKENDI TÜHISTAMINE 31. Kuna Juri Habarov vabastatakse karistusest tingimisi, allutamisega käitumiskontrollile, siis kuulub

§ 312p 7 ja § 316 p 2 alusel tõkend vahistamine tühistamisele ja J.

Habarov vabastatakse kohtusaalis. MENETLUSKULUD 32.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Samas

§ 180

lg 3 tulenevalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

1. Praegusel juhul on Juri Habarovi menetluskuludeks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha, kaitsjatasu määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19EPõS0024/326) kulud, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0174) kulud ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 3/4) kulud kogusummas 4797,20 eurot. Kohtuistungil antud süüdistatava selgitustest nähtub, et pärast kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist kaotas ta töö Tänavapuhastus AS-s. Tegemist on 11 vanaduspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension. Tema kohtus antud ütlustest saab järeldada, et ta elab sotsiaalpinnal ja tal on üksnes elamiseks vajalik isiklik vara (riided, sülearvuti jms). St tal ei ole sellist vara, mille arvelt saaks hüvitada kriminaalmenetluse kulud täies mahud. Kohus leiab, et arvestades J. Habarovi sotsiaalset seisundit (pensionär) ning varalist seisu tuleb kriminaalmenetluse kuludest osa, s.o kaitsetasud ja ekspertiiside kulud, jätta riigi kanda. Sundraha tuleb J. Habarovilt välja mõista.
2. Samas leiab kohus, et J. Habarovi kanda jääva sundraha (1460 eurot) ühekorraga tasumine võib pensionist elatuval isikul olla raskendatud. Seetõttu võimaldab kohus J. Habarovil tasuda nimetatud menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 12