lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel kohtule avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamise avalduse seoses põhinõude tasumisega puudutatud isiku poolt. Avaldaja kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest (
). Avaldaja taotleb
lg 2 p 2 alusel poole riigilõivu summas 25 eurot tagastamist Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele nr EE401010002033414004 AS-s SEB Pank või EE072200221001130169 AS-s Swedbank, märkides viitenumbriks 1000000105324884. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16). 5.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna puudutatud isik on kohtule edastanud vaid e-kirja maksekorraldusega ja ta ei ole menetluses sisuliselt osalenud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida
7. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1,
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 2-21-2076 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik on kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt nõude tasunud juba 03.02.2021, s.o enne kohtule avalduse esitamist 09.02.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11.
12. Vastavalt
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt
lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
Avaldaja on tasunud avalduselt 08.02.2021 riigilõivu 50 eurot. Avaldusest loobumise avalduses on avaldaja taotlenud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu 25 euro tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub riigilõiv summas 25 eurot ja vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele nr EE401010002033414004, viitenumbriga 1000000105324884. 13.
lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.