Obsah (4)

§ 96§ 97§ 99§ 100

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11. veebruar 2021 Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-20-17716 AAA hagi BBB vastu elatise vähendamiseks 675 euro

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 6. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). 7. Lähtuvalt Ts

MS § 459 lg-st 1 p-st 1 tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

1. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt 2 ning elatist ei tulegi välja mõista (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12;
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11).
6. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
11. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et juba tsiviilasjas nr XXX tehtud elatise vähendamise otsuses on arvestatud asjaoluga, et laps viibib mõlema vanema juures võrdselt. Ka lapse ema poolt kantavad kulutused on jäänud üldjoontes samaks. Juurde on tulnud ema tehtavad kulutused ning saamata jäänud tulu seoses lapse tervisliku seisundiga. Kohtu arvates on tõendamata, millised olulised asjaolud on hageja meelest aset leidnud, mis annaks aluse elatise vähendamiseks veelkord.
12. Hageja on maininud, et tal on vahepealsel ajal sündinud veel üks laps, kelle ülalpidamiseks kulub tal 180 eurot kuus. Samas ei ole hageja tuginenud asjaolule, et ta ei oleks võimeline teise lapse sünni tõttu enam tasuma kostjale senises määras elatist. Hageja ei ole esitanud ka oma sissetulekute suuruseid kohtule, et kohus saaks analüüsida, kas hageja majanduslik seisund on halvenenud.
13. Hageja on hagiavalduses väitnud, et olukorras, kus hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine laps veedab võrdselt aega nii isa kui emaga ja mõlemad vanemad kannavad sellel ajal kulutusi, siis elatise maksmisel suuremas summas jätab teise lapse vähem kindlustatuks.
14. Kohus leiab, et hageja ei ole oma eelnimetatud väidet tõendanud. Asjaolu, kas teine laps jääb vähem kindlustatuks, sõltub eelkõige hageja sissetulekutest, mille kohta hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole.
15. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja hagi elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud, et hagi esitamise ajaks on oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
16. Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud
17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja, seega hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
20. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4