← Eesti

2-20-17908/11

Obsah (15)§ 93§ 153§ 5§ 31§ 28§ 29§ 1§ 22§ 171§ 85§ 89§ 33§ 23§ 150§ 65

2-20-17908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, kell 12.00 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17908

§ 93lg 1). Tähtaegselt 1

(6)2-20-17908 esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

  1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
  2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
  3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
  4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
  6. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ning Rahandusministeeriumile.
  7. Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (pankrotiseaduse (

) § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Määruse resolutsiooni punktide 4 - 6 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 1. O Z esitas 03.12.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul sissetulek, millega oleks võimalik võlakohustused täita. Võlgnikul vara puudub ning ta elab üürikorteris. Võlgniku sissetulekust ei piisa igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud võimalikke kohustusi 28728.27 euro ulatuses, antud summa ei ole lõplik kuna lisanduvad täiendavad kõrvalnõuded. Täiendavalt soovib võlgnik selgitada, et maksejõuetuse põhjuseks on väike sissetulek, võlgnik ei suuda oma raske majandusliku seisu tõttu täita kohustusi võlausaldajate eest. Samuti on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks üheltpoolt läbimõtlematu laenamine ning teiselt poolt laenajate vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgmine, mille tulemusena väljastati võlgnikule laene suure intressiga 2

(6)2-20-17908 arvestamata tema sissetulekut ja maksevõimet. Võlgnik palub kuulutada välja eraisiku pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
  1. Kohus võttis 15.12.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks halduriks Lembit Ülper’i ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 19.01.
  3. Lembit Ülper esitas 15.01.2021 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 18 647,33 euro ulatuses. Võlgnik, arvestades tema varalist seisu ei ole suuteline oma võlakohustusi täitma vähemalt alates märtsi kuust 2018.a. ega suuda seda ka käesoleval ajal vara ja olulise sissetuleku puudumise tõttu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (

§ 28mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse.

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et esinevad

§ 29lg.

1 alused menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, sest ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise- ja/või – nõudmise võimalused. Ajutine haldur on arvamusel, et pankrotimenetluse kulude katteks oleks mõistlik huvitatud isikutelt nõuda kohtu deposiiti 3 500 euro suuruse summa tasumist.

  1. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 18 tundi, arvestusega 55 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 990 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata talle vajalike kulutuste hüvitamise summas 100 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 100 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 297 ajutise halduri tasu). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda mnLembit Ülper’i arvelduskontole nr EE251010002036692001 AS-s SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu välja mõista pärandvara arvelt.
  2. 21.01.2021 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ja ajutine pankrotihaldur aruande juurde. Ajutine haldur märkis, et võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse, mis eeldab pankroti väljakuulutamist. Siiski tuleks ajutise halduri hinnangul küsida esmalt deposiiti 3500 eurot. Kohus määras ajutise halduri ettepanekul menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Kohus määras otsustada võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine 27.01.2021 määrusega.
  3. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.01.
  4. Seisuga 26.01.2021 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
  5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. O Z esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3

(6)2-20-17908 8. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema vara ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

9. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb esialgu pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

10.

§ 29

lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Käesoleval juhul ei ole tasutud kohtu deposiiti määratud summat. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. 11. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31

lg 1 ja

§ 171

lg 11 alusel.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

  1. Pankroti väljakuulutamise aeg on 27.01.2021 kell 12.
  2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 16.02.2021 kell 10.
  3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja tn 4, 10115 Tallinn, saalis nr
  4. Kohus määrab Lembit Ülperi tema nõusoleku alusel võlgniku pankrotihalduriks.
  5. Kohus selgitab, et

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus - või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes 4

(6)2-20-17908 kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 14.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). 17.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 18. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja 5

(6)2-20-17908 kutseoskust on põhjendatud määrata Lembit Ülper’i tasu suuruseks 990 eurot ning vajalike kulude katteks 100 eurot. 19. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise halduri tasu riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada menetlusabina riigi vahenditest ajutise halduri Lembit Ülperi ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise halduri taotlusele 100 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 297 ajutise halduri tasu). Tasu ja kulude hüvitis summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole nr EE251010002036692001 AS-s SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.