2-19-1906/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020 Tallinn, Lubja 4 Tsiviilasja number 2-19-1906 Tsiviilasi Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad hagi läbivaatamata jätmine Hageja: Kreditex Liising OÜ (registrikood 12291095, asukoht Rävala pst 8C 10143, Tallinn); lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kolmas isik hageja poolel: T V (isikukood xxxx) lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja RESOLUTSIOON Jätta Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks läbi vaatamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Kreditex Liising OÜ kanda Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Menetluse käik
2. Hagiavalduse kohaselt 23.07.2015 sõlmisid hageja ja T V kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel omandas hageja T Vilt T Vi ülesandel ja huvides sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx, edaspidi liisinguese) ning andis liisingueseme T Vi valdusse ja kasutusse. T Vi (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) vahel on sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus, poliisi nr xxxx) liisingueseme kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 08.06.2016–07.06.2017 ja soodustatuks isikuks on märgitud hageja. 08.07.2016 varastati hagejale kuuluv liisinguese Läti Vabariigis Riia linnas. 18.06.2018 tegi kostja otsuse ja tehingu tühistamise avalduse, millega keeldus kahju hüvitamisest. Hageja palub tuvastada kindlustuslepingu kehtivus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 16186 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3228,33 eurot ja viivis alates 06.02.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras 8% aastas.
3. 06.05.2019 menetlusdokumendis täpsustab hageja, et nõuab kostjalt hüvitist kindlustuslepingu alusel, mitte liisingulepingu alusel. Hageja on loovutanud liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Hageja ei ole loovutanud kindlustushüvitise saamise õigust ehk kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva hüvitise nõudeõigust Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Sõlmitud liisingulepingu alusel on liisinguvõtjaks T V, kes vastavalt lepingule kohustus sõlmima kaskokindlustuslepingu ja märkima soodustatud isikuks hageja. T V täitis oma kohustuse s.o sõlmis kindlustuslepingu ja märkis soodustatud isikuks hageja. Kindlustuslepingust tulenevalt on hageja soodustatud isikuna õigustatud kindlustushüvitist saama, seega on hageja õigustatud seda ka kohtu kaudu nõudma ja kostjal on kohustus nõue täita. Hageja nõudeõigus ei pea tingimata tulenema hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, vaid võib tuleneda ka lepingust, mis on sõlmitud hageja kui kolmanda isiku kasuks.
4. 21.10.2020 istungil ei nõustunud hageja kostja seisukohtadega ja jäi oma seisukoha juurde, et tal on nõudeõigus. Hageja on sõiduki omanik ja nõue tuleneb liisingulepingust, mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud sõidukile tegema kaskokindlustuse ja märkima soodustatud isikuks hageja. Hageja kinnitas istungil, et hagi esitamise seisuga ei ole kindlustusvõtja hagejale kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud. Kostja seisukoht
5. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata. Kostja vaidleb vastu asja menetlusse võtmisele. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist ehk sõiduauto xxxx (xxxx, edaspidi: sõiduk) kindlustuslepingu täitmist. Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv kindlustusleping. Kostja sõlmis sõiduki kindlustuslepingu T Viga, mitte hagejaga. Kuigi hageja on märgitud poliisis nr xxxx (edaspidi poliis) soodustatud isikuks, puudub hagejal kindlustusandja ehk kostja vastu täitmise nõue. Kindlustushüvitise väljamõistmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandja vastu nõude, et kindlustusandja täidaks soodustatud isikule.
6. 21.10.2020 istungil selgitas kostja, et hagi on menetlusse võetud ebaõigesti. Kindlustuslepingus on kindlustusvõtjaks T V ja kindlustusandjaks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. Hagiga pole kohtusse pöördunud mitte T V, vaid kohtusse on pöördunud Kreditex Liising AS, kes on poliisi peal soodustatud isik. Soodustatud isiku osas vaidlust pole. Soodustatud isikul on küll õigus täitmisele, kuid tal ei ole nõudeõigust kindlustusandja vastu. Kostja selgitas, et ta pole liisingulepingu pool, liisingulepingu pooleks on liisinguandja ja liisinguvõtja. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt vaheotsuse tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
8. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu (kaskokindlustus) puhul on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 tähenduses. Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks võlausaldajale võib nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Lepingu ehtsus peab tulenema vahetult lepingust või seadusest (P. Varul jt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 381).
9. Vaidlusaluse kaskokindlustuse lepingu ehtsus ei tulene seadusest. Kostja väitel ei tulene lepingu ehtsus kindlustuslepingust ja seda ei ole ümber lükanud ka hageja. Hageja leiab, et tema nõudeõigus tuleneb liisingulepingust. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole liisingulepingu pool, mistõttu ei saa talle nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi tekkida. Hageja kinnitas istungil, et kindlustusvõtja T V ei ole hagejale hagi esitamise seisuga kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.
10. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja puhul on tegemist isikuga, kellele ei ole antud iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist kostjalt ehk kindlustusandjalt. VÕS § 425 järgi on hagejal (soodustatud isikul) kindlustusjuhtumi toimumise korral küll õigus saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid ta ei saa esitada täitmise nõuet kindlustusandja vastu. Kindlustusandja vastu peab nõude esitama kindlustusvõtja ja nõudma lepingu täitmist soodustatud isikule. Kohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
11. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik