) § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks 2
6.
lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest. 7.
lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt
lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 7.1. Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.
lõike 2 p 1 kohaselt välistab õiguste peatamise alates 26.11.2020 kahe kuu elatise tasumine, mille suurus kokku on 584 eurot. Võlgnik ei ole sissenõudjale elatist tasunud. Sellele asjaolule ei ole võlgnik vastu vaielnud. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine
7.2. Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine
7.3.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks või kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul võimalik ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et sissetulek puudub või ei ole piisav. Vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Kohtu hinnangul annab õiguste piiramata jätmiseks aluse see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul võimalik ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. 3
lg 1 mõistes varjatud sissetuleku saamist.
Kohtu hinnangul ei ole õiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, kui peatamata jätmine annab võlgnikule võimaluse saada edasi varjatud sissetulekut, millele sissenõude pööramine on raskendatud. Võlgnik ei ole kirjeldanud, milles seisnevad tema võimalused saada tasuvamat tööd, kui mootorsõiduki juhtimisõigust ei peatata. Võlgnik ei ole ametlikult töötanud alates 31.01.2017 ning võlgniku enda avaldatu kohaselt saab ta varjatud sissetulekut. Võlgnik ei ole töötuna arvel. Eeltoodut arvestades ei muuda õiguse peatamata jätmine senist olukorda ega pane võlgnikku saama sissetulekut, millele on võimalik pöörata sissenõue. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et õiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane. 7.3.2. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav (dtl 125). Võlgnik ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuvalt võib teise ülalpeetava suhtes ülalpidamiskohustus jääda täitmata, kui kohus võlgniku õigusi piirab. Võlgnik on põhjendanud vajadust mootorsõiduki juhtimisõiguse järele sellega, et ta sõidutab oma liikumisraskustega ema meditsiiniasutustesse ja poega treeningutele koos treeningvarustusega. Kohus leiab, et võlgniku kui perekonnaliikme ülesandeks on abistada abivajavat vanemat ja toetada lapse huvitegevusi. Samas ei vabasta see võlgnikku oma laste ülalpidamiskohustusest.
lg 2 järgi on õiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, kui see seab ohtu võlgniku või tema ülalpeetava toimetuleku. Kohtu hinnangul ei nähtu võlgniku väljatoodud asjaoludest, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise korral satub ohtu võlgniku ja tema ülalpeetavate majanduslik toimetulek. Mootorsõiduki kasutamise võimaluse kadumine tekitab vaieldamatult ebamugavusi igapäevases elukorralduses, sh perekonnaliikmete transportimisel, kuid sellised ebamugavused ei mõjuta võlgniku ja tema perekonnaliikmete majanduslikku toimetulekut. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik sissenõudja suhtes ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetavad seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 4
Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega. 8. Võlgnikule on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (
9. Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub
lg 1 kohaselt.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.