← Eesti

2-20-116166/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-116166 Tsiviilasi Rei

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulu kokku 405 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul on selgelt põhjendamatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 20 eurot ületavas osas.

§ 144

p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§-s 4842 on sätestatud, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata

§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud

§ 1741

lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena 2

(3)2-20-116166 arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagimenetluses, s.o alates 05.06.2020 kantud õigusabikulud on kohtu hinnangul põhjendatud 276 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on selgelt põhjendamatu 03.07.2020 kirjega seotud menetluskulu 60 eurot, kuna tegemist oli puuduste kõrvaldamiseks esitatud dokumendiga. Kui hageja oleks esitanud oma viivisearvestuse ja selge nõude koheselt koos hagiga, puudunuks vajadus täiendava menetlusdokumendi koostamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud summas (276+20) 296 eurot, millele lisandub riigilõiv 475 eurot, kokku 771 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.