Obsah (5)
§ 121§ 65§ 74§ 68§ 751-21-1173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2021.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-1173 (21231500102) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun
§ 121
lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristel Pihlakas Süüdistatav Victor Yashchenko – isikukood 37409090267, xxx, vene keel, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, xxx xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Victor Yashchenko
§ 121
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.
§ 74
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvata Victor Yashchenko karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 13.01.2021.
§ 74
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 2 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust, täitmisele kui Victor Yashchenko ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9. allub pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist elektroonilisele valvele oma elukohas kuue
(6)kuu jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge.
§ 74
lg 1 alusel määrata Victor Yashchenko katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Victor Yashchenko suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Victor Yashchenkolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 288 eurot riigituludesse. Kohustada Victor Yashchenkot tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97 eurot. Menetluskulud kogusummas 1164 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
- Selgitusena võib märkida: „Victor Yashchenko, kriminaalasi 1-21-1173, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Victor Yashchenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, tõukas 13.01.2021, kella 22.00-22.30 ajal aadressil x, Tallinn asuvas korteris oma x parema käega tugevalt vastu õlga, mille tulemusel kaotas kannatanu tasakaalu ning lõi ära otsmiku ja parema käe vastu uksepiita. Kirjeldatud teoga tekitas Victor Yashchenko kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, otsmiku paremal pool punetus ja paistetus. Seega pani Victor Yashchenko, isikuna, keda on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, toime
§ 121
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Victor Yashchenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.02.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Victor Yashchenko süüdi tunnistamist ja karistamist
§ 121
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud.
§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 05.03.2020 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o kaks
(2)aastat viis
(5)kuud ja kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks kolm
(3)aastat üks
(1)kuu ja 29 päeva vangistust.
§ 74lg 1, 2 ja 5 alusel jätta mõistetud karistus Victor Yashchenko suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele kuulub neli
(4)kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata Victor Yashchenko karistusaja hulka tema kinnipidamise aeg ning lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 13.01.2021. Ülejäänud osa karistusest kaks
(2)aastat üheksa
(9)kuud ja kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Victor Yashchenko ei pane kolme
(3)aasta ja kuue
(6)kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
Victor Yashchenko on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata, et Victor Yashchenko on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8, 9 alusel määrata, et Victor Yashchenko on kohustatud käitumiskontrolli ajal: osalema sotsiaalprogrammis; pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alluma elektroonilisele valvele oma elukohas kuue
(6)kuu jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge. 3 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 288 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4