← Eesti

3-20-799/56

Obsah (10)§ 28§ 144§ 151§ 72§ 67§ 145§ 108§ 104§ 155§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-799 Haldusasi Xi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes s

§ 28

lg 4) ning kohus võib

§ 144

lg 1 kohaselt jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust.

  1. Kohus saatis
  2. jaanuari
  3. a määruse tähitud kirjaga kriminaalasja nr Y
  4. novembri
  5. a kohtumääruses märgitud aadressil. Aadressi paikapidavust on kinnitanud vastuseks kohtu järelepärimisele ka kriminaalhooldusametnik (tl 112).
  6. Kohtule laekus
  7. veebruaril 2021 kättesaamiskinnitus, millele on märgitud, et pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamiskatset on saadetis
  8. jaanuaril 2021 kohtule kaebaja elukohana teada oleval aadressil üle antud Z-le. Täpsustuseks on märgitud, et saadetise vastuvõtja on adressaadi tuttav (tl 114). KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 144

lg 1 sätestab, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist. Sarnaselt näeb

§ 151

lg 2 p 3 ette, et kohus võib kohtu nõude täitmata jätmise korral jätta kaebuse läbi vaatamata. 2 3-20-799 8. Praegusel juhul on pärast kaebuse esitamist korduvalt muutunud kaebaja viibimis- ja elukoht (vt määruse p 2) ning ta ei ole täitnud kohustust teatada kohtule oma kontaktandemete muutmisest (

§ 28lg 3).

Kohtu hinnangul on praeguses asjas menetluslik olukord kujunenud selliseks, et menetluse jätkamine ilma kaebaja selgitusteta ei ole võimalik. Kaebaja käitumine senises menetluses on tekitanud kohtu jaoks kahtluse tema tahte osas kaebuse menetlust jätkata (vt eespool määruse p 4) ning seda ei ole võimalik kõrvaldada ilma kaebaja selgesõnalise arvamuseta. Kaebaja ei ole vastanud kohtumääruses antud tähtajal, kas ta soovib jätkuvalt kaebuse menetlust. Samuti ei ole kaebaja vastanud kohtu küsimusele, kas istungi korraldamisel on tal võimalus osaleda sellel videoühenduse teel. Kaebaja arvamus asja läbivaatamise vormi osas on eriti tähtis ka põhjusel, et menetlusosalised asuvad erinevates linnades (kaebaja Pärnus, vastustajate esindajad ja tunnistajad Tallinnas) ning kohus Tartus. Lisaks on pandeemia jätkumise olukorras oluline kohtuistungi korraldamisel maksimaalselt jälgida seal osalevate isikute ohutust ning osaliste paljususe korral võimalusel korraldada kohtuistung virtuaalseid lahendusi kasutades või tagada sobiva suurusega kohtusaal1. 9. Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2021. a kohtumäärus on 30. jaanuaril 2021 kätte toimetatud vastavalt

§ 72

lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg-le 1 tema eluruumis viibinud isikule (vt määruse p-d 3 ja 5). Kohtumäärus sisaldas kohtunõuet ning määruses antud 10-päevane tähtaeg kohtule vastamiseks hakkas kulgema määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast (

§ 67lg 2 ls 1) ning lõppes seega 9.

veebruaril

  1. Kaebaja ei ole kohtu antud tähtajal ega ka praeguse määruse tegemise ajaks kohtule vastanud ega ole ka taotlenud kohtule vastamise tähtaja pikendamist ega näidanud muul moel huvi menetluse jätkamise vastu.
  2. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades

§ 144

lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning ei esine

§-s 145 sätestatud piiranguid kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Kohus jätab kaebuse seetõttu läbi vaatamata. Kohus on 13. jaanuari 2021. a määruses kaebajat sellise tagajärje suhtes ka hoiatanud (

§ 145p 3).

11. Tulenevalt

§ 108

lg-st 4 kannab kaebaja kaebuse

§ 151

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata jätmise korral oma menetluskulud ise.

§ 104

lg 5 p-st 3 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 3 alusel.

Senisest menetlusest ilmneb, et kaebaja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Kaebajal ei ole olnud esindajat ning ei selgu ka muude menetluskulude olemasolu. Eelnevat arvestades jääb kaebaja menetluskulu (tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Kuna vastustajateks on haldusorganid, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole nende võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajatele täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. 1 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/khn-kohtupidamine-peab-jatkuma-ent-riskide-vahendamiseks-vajalisaabinousid 2 Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika). 3 3-20-799 12. Kohus selgitab veel, et

§ 155

lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuid seejuures tuleb arvestada

§-s 46 sätestatud tähtaegu ning vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (

§ 38lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.