4-20-5169/12

4-20-5169 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-5169 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrus, millega jäeti Maksim Kutšerovi kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Maksim 39101170269), määruskaebus Kutšerov (ik RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a kohtumäärus Maksim Kutšerovi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi menetlemiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtule 17.12.
10. a esitatud kaebuses vaidlustas Maksim Kutšerov Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.12.
11. a otsust väärteoasjas nr. 2302,20,
13. Harju Maakohtu 29.12.
14. a määrusega jäeti M. Kutšerovi kaebus käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 115 nõuetele. Nimetatud määrusega määrati puuduste kõrvaldamise tähtajaks 11.01.
15. Kohtumäärus saadeti kaebuse esitajale tema e-posti aadressile, ka tehti kättesaadavaks AET-i vahendusel. Kaebuse esitaja edastas kohtule 06.01.
16. a e-kirja vastates temale 29.12.
17. a edastatud e-kirjale, millises palus ,,edastada endale tasuta advokaat’’, samuti märkis, et soovib kohtuprotsessis isiklikult osaleda. Kaebuse esitaja e-kirjale vastati kohtu poolt 07.01.
18. a, millises muuhulgas selgitati, millistel juhtudel on väärteomenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik, samuti selgitati riigi õigusabi määramise aluseid. Ka rõhutati üle, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg on 11.01.
19. a. 1
20. 08.01.
21. a edastas kaebuse esitaja täiendused varasemale kaebusele, millises vaid kordas soovi otsus tühistada ja kutsuda istungile politseitöötaja, kuid ei märkinud, milliste tõenditega tõendab tema poolt kaebuses toodud asjaolusid. Maakohtu määrus
22. Harju Maakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega jäeti M. Kutšerovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.12.
25. a otsusele väärteoasjas nr. 2302,20,017827 läbi vaatamata. Kohus leidis, et M. Kutšerovi poolt edastatud materjalid ei kõrvalda kohtu poolt 29.12.
26. a määruses viidatud puudusi. 29.12.
27. a määruses märkis kohus, et kohtule 17.12.
28. a esitatud kaebusele ei olnud lisatud ühtegi tõendit kaebuses toodud väidete kinnitamiseks (kaebuses märgiti, et kaebuse esemeks olnud avarii juhtus kolmanda isiku pärast ja kaebuse esitaja ei ole otsusega nõus, sest kolmas isik on süüdi) ning oma väidete põhistamiseks tuleb esitada VTMS § 115 lg 5 p-dest 2-4 tulenevalt ka tõendid või asjaolusid kinnitavate tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse või muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. Kohus leidis, et isik ei ole 29.12.
29. a määruses viidatud puudusi kõrvaldanud, mistõttu pidas maakohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata ning tagastada see kaebuse esitajale. Määruskaebus
30. M. Kutšerov esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu kohtumäärus nr 4-20-5169, millega jäeti M. Kutšerovi kaebus läbi vaatamata ning anda kaebuse esitajale uus tähtaeg kaebuses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitaja selgitab, et tal puuduvad õigusalased teadmised ja piisav keele oskus ning vara tasulise kaitsja palkamiseks. Kaebuse esitaja osales esimest korda liiklusõnnetuses ja tema arusaama kohaselt ei põhjustanud seda tema, vaid selle vahetuks põhjustajaks oli kolmas isik, kes keeras ette kaebuse esitaja eesolnud sõidukile, mistõttu toimus kokkupõrge. Kaebuse esitaja ei saanud aru kohtumäärusest, milliseid tõendeid ta peaks koguma veel ning milliseid tunnistajaid leidma. Tema arvamuse kohaselt pidi neid koguma kohtuväline menetleja ja leidma ka tegeliku liiklusõnnetuse põhjustaja. Kaebuse esitaja esitas kaebuse seetõttu, et ta pidas ebaõiglaseks antud juhul tema karistamist rahatrahviga 400 eurot. Käesoleval ajal pöördus kaebuse esitaja Õigusbüroo Hugo.legal poole, mis võimaldab riigi poolset õigusabi kahe tunni ulatuses tasuta ja edasi soodustingimustel. Kaebuse esitaja on veendunud, et ta ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja taotleb seetõttu väärteo läbivaatamist kohtumenetluses. Kaebuse esitaja soovib kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja uue tähtaja andmist kaebuse esitamiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad
31. Tallinna Ringkonnakohus andis
32. veebruaril
33. a tähtaja kuni
34. veebruarini
35. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele M. Kutšerovi poolt puuduste kõrvaldamata jätmise kohta kohtu poolt antud tähtaja jooksul, mis on aga endaga kaasa toonud maakohtu poolt M. Kutšerovi kaebuse põhjendamatu läbi vaatamata jätmise. 2 Nimelt, 29.12.
37. a määrusega jäeti M. Kutšerovi kaebus käiguta ja toodi välja need puudused, mis ta peab kõrvaldama 11.01.
38. a. M. Kutšerov kõrvaldas puudused 08.01.
39. a. Maakohus asus aga oma 20.01.
40. a määruses seisukohale, et M. Kutšerov ei ole puuduseid kõrvaldanud ja jättis seetõttu tema kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudus aga maakohtul alus selliselt toimida. Maakohus heidab oma 20.01.
41. a määruses M. Kutšerovile ette (muude puuduste osas ei ole küsimust tõusetunud sellest, et need on käesolevaks ajaks kõrvaldatud) vaid seda, et isik ei märkinud puuduste kõrvaldamisel, milliste tõenditega tõendab ta tema poolt kaebuses toodud asjaolusid. M. Kutšerovi poolt 08.01.
42. a edastatust nähtub aga tegelikult asjaolu, et isik on lisaks sellele, et ta taotles Margus Pihli (juhtivspetsialisti) või tema esindaja kui tunnistaja istungile kutsumist, välja toonud ka Politsei- ja Piirivalveameti video, milliste tõenditega soovis ta oma kaebuse väiteid tõendada. Seega ei vasta tõele maakohtu vaidlustatava määruse etteheited selle kohta, et isik ei ole välja toonud puuduste kõrvaldamisel tõendeid, millega ta oma väiteid soovib kinnitada, sest isik on need tõendid, millega ta soovib oma väiteid tõendada, puuduse kõrvaldamisel välja toonud. See, et isikul pole esitada täiendavaid omapoolseid tõendeid (ja ta ei saa ka aru, milliseid täiendavaid tõendeid ta peaks esitama, sest leiab, et kõik vajalikud tõendid on kogutud), ei saa ainuüksi olla aluseks tema kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldas M. Kutšerov kaebuses esinenud puudused maakohtu poolt antud tähtaja jooksul, ei saa realiseeruda kaebuse tähtaja ennistamise küsimus, vaid maakohtul tuleb tema kaebus sisuliselt lahendada. Kuivõrd M. Kutšerov on eitanud oma süüd ja leidnud, et tema ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, peab maakohus kohtumenetluse käigus olemasolevate tõendite pinnalt (kohtuvälise menetleja kogutud tõendite, s.h isiku poolt viidatud PPA videosalvestis) kõnealuse küsimuse lahendama ja hindama, kas kogutud tõendid on piisavad, et jaatada M. Kutšerovi süüd või mitte. Seega asjaolu, et isik eitab oma süüd, kuid tal ei ole esitada n.ö süütust kinnitavaid tõendeid, ei saa olla aluseks tema kaebuse läbi vaatamata jätmisele, vaid tema süüküsimust tuleb arutada olemasolevate kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendite pinnalt. Seejuures nähtub väärteomaterjalidest, et väärteootsuses on M. Kutšerovi poolt süüteo toimepanemine loetud tõendatuks kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos nende lisadega (fotod, skeem, videosalvestis), tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Seega ei ole M. Kutšerov jätnud puuduste kõrvaldamisel välja toomata tõendeid, mis tema hinnangul tema väiteid kinnitab ja konkreetsetele tõenditele on viidanud ka kohtuväline menetleja isiku süü tõendatuse tuvastamisel. Seega on juba kogutud tõend, mis M. Kutšerovi hinnangul tema väiteid kinnitab ja selle konkreetse tõendi pinnalt (kogumis teiste kogutud tõenditega) saab kohus asja sisulise arutamise käigus teha otsuse selle kohta, kas see võib tõendada isiku väiteid selle kohta, et keegi teine võis olla avarii põhjustaja või mitte. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldas M. Kutšerov puudused kohtu määratud tähtajaks, puudus maakohtul seaduslik alus jätta M. Kutšerovi kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 tulenevalt läbi vaatamata. Selline olukord on aga käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning VTMS § 152 kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks.
43. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 2 p 1, 148 p 3, 150 lg 2, 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
44. jaanuari
45. a määruse M. Kutšerovi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus, ning rahuldab osaliselt M. Kutšerovi määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 3