Obsah (5)

§ 175§ 2§ 173§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-12681 Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. A. kohustustest vabastamise menetlus Men

§ 175lg 1 alusel.

1. Avaldada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
3. Viru Maakohtu 09.10.2015 määrusega kuulutati välja J. A. pankrot. Kohus lõpetas 09.12.2015 määrusega J. A. (ik xxx) pankrotimenetluse raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätkunud vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, algatas J. A. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse ja määras võlgniku enda usaldusisikuks.
4. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad raha saanud so 111 958,02 eurot s.o. Swedbank AS nõue 102 255,20 eurot, Narva kohtutäitur Andrei Krek nõue 9 702,82 eurot. 09.12.2020 möödus 5 aastat võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse algatamisest. 1
5. J. A. esitas 25.11.2020 usaldusisiku aruande ja 18.01.2021 taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
6. Kohus kohustas 15.12.2020 kohtunõudes võlausaldajaid esitama seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Swedbank AS esitas 23.12.2020 kirjaliku seisukoha, et pikendada J. A. kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, s.o seitsme aastani, sest võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldaja nõude katteks 10 589,36 eurot. Võlgnik on menetluse kestel oma nõuet küll rahuldanud, kuid võlausaldajal on hetkel saamata nõue üle 16 000 euro.

§ 2

järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine seaduses ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole pankrotimenetlus ega kohustustest vabastamise menetlus seda eesmärki täitnud, võlausaldaja nõue ei ole rahuldatud. Võlausaldaja on seisukohal, et sarnast elukorraldust ning maksekäitumist järgides suudab võlgnik oma nõuet võlausaldaja ees veelgi rahuldada. Menetluse pikendamisel kui võlgnik jätkab väljamaksete tegemist sarnaselt senisega, suudaks võlgnik rahuldada veel nõuet ca 4 000,00 euro võrra. Kohus võib pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui kohustustest vabastamine viie aasta möödudes ei ole põhjendatud (

§ 175lg 51).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine on praegusel juhul ainus võimalus võlausaldaja huve kaitsta. Narva kohtutäitur Andrei Krek ei ole kohtule kirjalikku seisukohta esitanud. 5. Võlgnik ei nõustu 17.02.2021 seisukohas, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks kahe aasta võrra pikendada. Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 175lg 1).

Võlgniku arvates ei täidaks menetluse pikendamine eesmärki, sest nõuet ei oleks võimalik täies ulatuses rahuldada. Võlgnik peab võlgadest vabastamise menetluse jooksul tasuma nii palju, kui ta suudab. Kohustustest vabastamise menetluse puhul on esiplaanil humaanne aspekt: võimaldada võlgnikul, kes käitub heas usus, võlgadest lahti saada ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Menetluse pikendamine välistaks võlgniku võimaluse naasta normaalsesse majanduslikku ja sotsiaalsesse ellu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse, võlausaldaja ja võlgniku seisukohtadega, leiab et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (

) § 2 teisele lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ning

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 175lg 1).

09.12.2020 möödus 5 aastat võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse algatamisest.

1. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi 2 käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et menetlust tuleks pikendada 2 aasta võrra, mille jooksul on võlgnikul eelduslikult võimalik nõuet rahuldada u 4000 euro võrra. Kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik töötanud, esitanud korrektselt iga aasta aruanded ning teinud väljamakseid (Swedbank AS kinnitusel 10 589,36 eurot). Kohus hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel ja tuginedes esitatud aruannetele, tõenditele, usaldusisiku seisukohale ja võlausaldaja arvamusele, leiab kohus, et J. A. on täitnud

§ 173tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oma võimaluste piires.

Võlgnik ei ole jätnud

§ 173

sätestatud võlgniku kohustusi täitmata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest või rikkunud neid raskelt hooletult. Kohus on veendunud, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul üritanud teha väljamakseid ja rahuldanud võlausaldaja nõudeid vastavalt oma sissetulekutele ja võimalustele. Kohtul ei ole alust arvata, et võlgnik oleks jätnud kasutamata võimalused makseid suuremas osas tasuda. Tulenevalt eeltoodust vabastab kohus J. A.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 1 alusel.

9. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

10. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist (

§ 177lg 1).

11. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3