Obsah (4)

§ 424§ 75§ 74§ 68

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-19-8787 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taot

§ 424

lg 2 järgi; karistuseks vangistus 10 kuud, millest koheselt ärakandmisele 10 päeva. Kandmata karistus 9 kuud ja 20 päeva, katseaeg 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks määratud kohustused osaleda sotsiaalprogrammis, registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning teha regulaarselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT). Katseaja lõpp 05.11.2021 Menetlustoiming Taotluse lahendamine (kohtuistung 18.02.2021) Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla (e-post: iris.asuküla@just.ee) Kriminaalhooldusalune KURMET KARLEP isikukood 37603065218; elukoht: Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx , xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx 2 18. veebruar 2021 RESOLUTSIOON Jätta taotlus rahuldamata. Määrata

§ 75

lg 2 p 2 alusel Kurmet Karlepile katseajaks täiendavate kohustustena: - kohustus mitte tarvitada alkoholi. - otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas. Edastada kohtumäärus süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD 1. Kurmet Karlep on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05.11.2019 otsusega

§ 424lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

Määrati

§ 74lg 2 alusel K.

Karlepile koheselt ärakandmisele 10 päeva vangistust. Arvati

§ 68lg 1 alusel tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati K.

Karlepi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 03.11.2019. Jäeti vangistus 9 kuud ja 20 päeva täielikult tingimisi kohaldamata, kui K. Karlep ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75lg 2 p 8 ning lg 4 alusel alusel määrati K.

Karlepile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT). Kohtuotsus jõustus 21.11.

2. Kriminaalhooldusametnik on 08.02.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande K. Karlepi kohta (tl 48-49p). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et K. Karlep ei ilmunud kokkulepitud ajal 25.11.2020 kell 09.30 registreerimisele ega teavitanud eelnevalt kriminaalhooldusametnikku; ei ole esitanud vastavalt kokkulepetele CDT-näite ning lisaks ei ole kuue kuu möödumisel pärast esmase vereanalüüsi tegemist analüüsid langenud normi piiresse ehk CDT näit ei ole alla 1,3%e.
3. Ettekande kohaselt toimus esmakohtumine K. Karlepiga 28.11.2019, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks tutvustati K. Karlepile 30.01.
4. Hoolduskavast lähtuvalt on senini registreerimistel vesteldud peamiselt alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töökoha otsingutest. K. Karlep läbis sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ ajavahemikul 28.02.2020 - 04.06.
5. K. Karlep esitas 13.12.2020 antud vereproovi tulemuse 30.01.2020 – CDT 3,6% (tl 50) ja 03.03.2020 antud vereproovi tulemuse 06.03.2020 – CDT 3,1% (tl 51). Kriminaalhooldusametnik määras isikule järgmise vereproovi vastuse esitamise tähtajaks hiljemalt 05.05.
6. Vereproovi käis K. Karlep andmas alles 18.05.2020 ning 19.05.2020 esitas isik tulemuse kriminaalhooldusametnikule – CDT 8.0% (tl 52). Kordusproovi näitaja suurenemise kohta andis K. Karlep 04.06.2020 järgmise seletuse (tl 53): „Hea koer, sõber ja tubli majavalvur suri ootamatult ja tema mälestuseks sai korralik peatäis võetud. Siis aga tuli meelde, et kahe päeva pärast pean vereanalüüsi tegema ja selline see tulemus kahjuks on.“ Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega 04.06.2020 (tl 54). Uue vereanalüüsi tulemuse pidi K. Kalmet esitama hiljemalt 02.07.
7. Isik vereproovi andmas ei käinud ning kokkulepitud kuupäeval tulemust ei esitanud.
8. K. Karlep ei ilmunud kokkulepitud ajal – 04.08.2020 kell 15.30 – registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Rikkumise kohta andis K. Karlep 13.08.2020 järgmise seletuse: „Sõitsin bussiga Torilt Viljandi, et teha vereanalüüs ja järgmine päev oleks selle kriminaalhooldajale viinud ja oleks ka nagu märkimas käinud. Kohtusin linnas vana koolivennaga keda polnud 25 aastat näinud ja nii selle jama kokku keerasin“ (tl 55). K. Karlep esitas 17.08.2020 antud vereproovi tulemuse 26.08.2020 – CDT 5,0% (tl 56).
9. K. Karlep ei ilmunud kokkulepitud ajal – 14.09.2020 kell 08.30 – registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Perioodil 14.09.2020 – 21.09.2020 ei olnud K. Karlep kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kättesaadav. Rikkumise kohta 14.09.2020 andis isik 24.09.2020 järgmise seletuse: „Kaotasin selle lipiku ära kus oli kuupäev ja kellaaeg peal ja mälu järgi jäi meelde et 24 aga tegelikult oli
10. september“ (tl 57).
11. Registreerimisel 24.09.2020 teatas K. Karlep, et töötab mitteametlikult Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx lähistel ehitusel ning sellest tulenevalt on isiku elukoht edaspidi turismitalus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa pidada turismitalu isiku alaliseks elukohaks ning sellest 2 tulenevalt ei ole kriminaalhooldusametnik teostanud eelnimetatud talus elukoha kontrolli. Isiku enda sõnul on tal turismitalus võimalik elada kuni tööd jagub.
12. K. Karlep esitas 20.10.2020 antud vereproovi tulemuse 22.10.2020 – CDT 12,4% (tl 58). Kordusproovi näitaja suurenemise kohta andis K. Karlep 22.10.2020 järgmise seletuse: „Olin 2,5 nädalat täiesti kaine. Käisin 18.-
13. okt sõbra pulmas ja rikkusin kõik ilusa ära. Verd käisin andmas
14. okt ja sellest selline näit tekkiski“ (tl 59). Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega 16.11.2020 (tl 60).
15. K. Karlep ei ilmunud kokkulepitud ajal – 25.11.2020 kell 09.30 – registreerimisele ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Rikkumise kohta 25.11.2020 andis K. Karlep järgmise seletuse: „Kuna mul oli eelmine registreerimisaeg
16. kell 09.30 ja leppisime uue aja, mis oli samuti 09.30 jäigi mulle meelde nagu et sama kell ja täpselt kümne päeva pärast“ (tl 61). Kriminaalhooldusametnik määras isikule vereproovi vastuse esitamise tähtajaks hiljemalt 27.11.2020, kuid 27.11.2020 registreerimisel isik tunnistas, et ei ole Synlab-is vereproovi andmas käinud. K. Karlep esitas 30.11.2020 antud vereproovi tulemuse 02.12.2020 – CDT 4,7% (tl 62). Vereproovi andmisega hilinemise kohta andis isik 27.01.2021 järgmise seletuse: „Aasta lõpus ja alguses olid rahalised probleemid“ (tl 63). K. Karlep esitas 27.01.2021 antud vereproovi tulemuse 02.02.2021 – CDT 3,3% (tl 64). Katseajal on isik registreerimiskohustust rikkunud kolmel korral (04.08.2020; 14.09.2020; 25.11.2020). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 16 registreerimist.
17. Kokkuvõtlikult leiab kriminaalhooldusametnik, et isiku pidev registreerimiskohustuse rikkumine ja kohtu poolt määratud kohustuse eiramine (CDT peab olema languses; hiljemalt 6 kuu pärast peale esmase analüüsi andmist alla 1,3%) näitab selgelt, et käitumiskontroll ei ole olnud piisav meede K. Karlepi käitumise muutmiseks õiguskuulekaks - isik jätkab tahtlikult ja järjepidevalt kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist, sh registreerimiskohustuse rikkumist. Pidev registreerimiskohustuse rikkumine, kindla elukoha puudumine, vereproovi kokkulepitud ajaks tegemata jätmine ning verenäitaja jätkuvalt kõrge tase (%) takistab järelevalve teostamist K. Karlepi üle. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata K. Karlepi kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KOHTUISTUNG 18.02.2021
18. Süüdimõistetu K. Karlep avaldas kohtuistungil kokkuvõtlikult, et ei soovi karistuse täitmisele pööramist. Ta märkis mh, et sooviks siiski jätkata kriminaalhooldaja juures käimist. K. Karlep avaldas, et töötab mitteametlikult turismitalus, valvab seal ja teeb ehitustöid; töö eest lubatakse tal seal elada ja omanik on teadlik, et K. Karlep on kriminaalhooldusalune. K. Karlep selgitas, et tarvitab alkoholi umbes 8 korda kuus – joob pärast sauna õlut. Täiendavate kohustustena pakkus K. Karlep välja kohustuse võtta end töötuks, samuti möönis täiendava alkoholikeelu võimalust.
19. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et andis suulise lubaduse K. Karlepile turismitalus elada, sest eelmises kohast pidi ta ära tulema. Samas ei kujutanud ametnik ette, kuidas on võimalik sellises elukohas kontrolle teostada. Ametniku sõnul pole K. Karlep ametlikult töötanud 20 aastat. Ametniku hinnangul võiks täitmisele pööramise alternatiivina kaaluda ka töötuna arvelevõtmise kohustust ning alkoholi tarvitamise keeldu. KOHTU PÕHJENDUSED
20. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt 3 karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 4.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

1. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumiste kirjeldust ja senist kriminaalhoolduse käiku (tl 48-49p), sh asjaolu, et K. Karlep on üldjoontes täitnud registreerimiskohustust (toimunud on 16 registreerimist, millest kolme on K. Karlep rikkunud) ja talle määratud lisakohustusi (läbinud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ ajavahemikul 28.02.2020 - 04.06.2020, registreerinud ennast programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ) ning K. Karlepi selgitusi kohtuistungil, peab kohus põhjendatuks jätta kriminaalhooldusametniku taotlus käesoleval ajahetkel rahuldamata.
2. Samas leiab kohus, et kuivõrd K. Karlep on rikkunud temale katseajaks määratud lisakohustust esitada kokkulepitud ajal CDT-näidud, edastatud näidud ei ole kordagi olnud normi (1,3) piires, vaid pidevalt kõikunud, ulatudes koguni 12,4% (tl 58) ja ta on kolmel korral mõjuva põhjuseta rikkunud katseaja nõuet ilmuda registreerimisele ja pole siiani ametlikult töötanud, on põhjendatud määrata K. Karlepile

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 alusel katseajaks täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas. Määratavad lisakohustused aitavad eelduslikult korrigeerida K. Karlepi käitumist kriminaalhoolduse ajal, tõstavad motivatsiooni muuta oma eluviisi ning soodustavad seeläbi tema edukat katseaja läbimist, sh registreerimiskohustuse korrektset täitmist.

1. Kohus selgitab, et lisaks suulistele lubadustele peab K. Karlep tahtejõudu üles näidates astuma kindlaid samme, et vältida edaspidiseid libastumisi ning vanglakaristuse täitmisele pööramist. Selleks tuleb K. Karlepil jätkuvalt täita kõiki Tartu Maakohtu 05.11.2019 otsusega nr 1-19-8787 temale määratud kohustusi, sh. lisakohustust teha käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT). Kohus märgib, et kõikide määratud kohustuste täitmisesse tuleb K. Karlepil suhtuda tõsiselt, kuivõrd käitumiskontrolli mõte on anda süüdimõistetule võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda vanglakaristusest. Käitumiskontrolli ajal lisakohustusena määratud nõuete tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele aga kaasa ei aita. Käitumiskontrolli nõuete jätkuva rikkumise korral tuleb kriminaalhooldajal pöörduda erakorralise ettekandega uuesti kohtu poole ning sellisel juhul ei ole välistatud ka tingimisi määratud vanglakaristuse täitmisele pööramine.
2. K. Karlep on avaldanud oma elukohaks Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa pidada turismitalu isiku alaliseks elukohaks, kuid ometi on ametnik andnud K. Karlepile suulise loa seal elada. Kohtu hinnangul ei ole erandjuhul välistatud turismitalu alaliseks elukohaks olemine, kui omanik või tema esindaja on andnud sellekohase nõusoleku ning seal on võimalik teostada kriminaalhoolduse kontrolli. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid, et Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx omanik oleks K. Karlepile sellekohase nõusoleku andnud, kuid K. Karlep on istungil avaldanud, et selline nõusolek on olemas ja omanik on teadlik, et ta on kriminaalhooldusalune. Juhul, kui turismitalu omanik annab nõusoleku lugeda K. Karlepi elukohaks Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx , siis peab kohtu hinnangul olema võimalik kriminaalhooldajal teostada seal ka kontrolli. Kui selgub, et K. Karlepil siiski pole alalist elukohta ja vastavat nõusolekut ja ta endale teist elukohta ei leia, ei ole võimalik teostada ka kriminaalhooldust (

§ 75

lg 1 p 1 rikkumise tõttu) ning kriminaalhoolduse teostamise võimatuse korral tuleb pöörata karistus täitmisele. 9. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ 5