Obsah (7)

§ 74§ 120§ 121§ 64§ 68§ 75§ 214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5734 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

§ 74

lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Robert Pohlaku (Pohlak; isikukood 36401172756) kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 02.09.2019 otsusega karistati Robert Pohlakut

§ 120

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti R.

Pohlakule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub R.

Pohlakul koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust R.

Pohlaku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.04.2019.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Määrati R. Pohlakule katseaeg 3 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 2 aastat 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui R. Pohlak ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX.

Lisaks määrati R. Pohlakule katseajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 18.09.

2. 17.09.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel kuulutada isik tagaotsitavaks ja vahistada tagamaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ning arutada karistuse täitmisele pööramist isiku tabamisel.
3. Tartu Maakohtu 21.09.2020 määrusega kuulutati R. Pohlak tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel tõkend vahistamine. R. Pohlak peeti politsei poolt kinni 15.01.
4. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu 22.01.2021 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele R. Pohlakule mõistetud kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust. R. Pohlakule kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ja määrati tühistada tõkend kohtumääruse jõustumisel. Mõistetud ärakandmata vangistuse algusajaks määrati 15.01.
6. 4.
7. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekandest ja tema ütlustest kohtuistungil, toimus kriminaalhooldusametniku viimane vestlus R. Pohlakuga 13.04.
8. Kriminaalhooldusametnik helistas R. Pohlakule ning lepiti kokku kohtumine kriminaalhooldusesinduses 14.04.2020 kell 09.
9. R. Pohlak kohale ei ilmunud ning telefoni teel enam kättesaadav ei olnud. Kriminaalhooldusametnikule helistas 23.04.2020 R. Pohlaku abikaasa ning teatas, et R. Pohlak ei saa registreerimiskohustust täita, kuid ei osanud täpsustada põhjuseid. Seega on kriminaalhooldusametniku ütlustega tõendatud, et 9 kuu 1 nädala vältel ei ole R. Pohlaku suhtes kriminaalhooldust toimunud. R. Pohlak kuulutati 16.04.2020 tagaotsitavaks seoses uue alustatud kriminaalasjaga kahtlustuses

§ 214

lg 1 ning

§ 121lg 2 p 3 järgi.

R. Pohlak pole olnud ka kriminaalhooldusele kättesaadav, isiku elukohas mitte elamine on fikseeritud politsei poolt ning puudus info kehtivate kontaktandmete kohta. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kontakteeruda süüdimõistetuga ka telefoni teel. 4.

1. R. Pohlak on ise tunnistanud, et hoidis kriminaalhoolduse nõuete täitmisest kõrvale, aga see ei olnud tema hinnangul tahtlik. Jõgeval toimunu tõttu saabusid talle teda rünnanud isikutelt sõnumid ning kuni probleemi lahenemiseni ta sõitis minema. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise ajal tegutses R. Pohlak hädaseisundis. Maakohus leidis, et R. Pohlaku poolt esitatud põhjendused kriminaalhooldusnõuete täitmisest kõrvalehoidmise kohta ei ole usutavad. Ta väidab, et tema ja võimalik, et ka tema abikaasa elule eksisteeris reaalne oht, kuid R. Pohlak ei ole teinud ühtegi pöördumist õiguskaitseorganite poole, et saada kaitset võimaliku ohu korral. R. Pohlak ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda 14.04.2020 registreerimiskohustuse täitmiseks. Ta on pidevalt ilma kriminaalhooldajalt eelnevat luba saamata muutnud oma elukohta, kuigi tal oli kohustus elada kohtuotsuses kindlaks määratud elukohas. Nähtuvalt R. Pohlaku kohtuistungil antud ütlustest on ta viibinud pikemate ajavahemike vältel Ida-Virumaal, Viljandimaal, Pärnumaal ning Harjumaal. Lisaks eelnevale lahkus ta enda sõnade kohaselt Eesti Vabariigist kuuks ajaks tuttava juurde Läti Vabariiki, milleks tal puudus samuti kriminaalhooldaja eelnev nõusolek. R. Pohlaku käitumist saab hinnata üksnes tahtliku kõrvalehoidumisena kriminaalhooldusest, kuna rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused ja need rikkumised takistasid järelevalve teostamist tema üle. Mõjuva põhjusena kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumisel ei saa antud juhul käsitleda ka R. Pohlaku tervislikku seisundit, kuna R. Pohlak lahkus ise omal soovil ravilt 13.04.2020 ning talle tekitatud vigastused ei takistanud tal liikuda Eestis erinevates maakondades ning lahkuda Eestist välismaale. Maakohtule jääb arusaamatuks antud juhul 2 kaitsja esitatud hädaseisundi käsitlus, kuna tõendamist ei ole leidnud hädaolukord, st et puuduvad asjaolud, millest järeldada vahetut ohtu õigushüvedele (sh ohtu R. Pohlaku ja tema abikaasa elule, tervisele, kehalisele puutumatusele). Ähvardav oht, millest tulenevalt tekib hädaseisund, peab olema reaalne ja ühtlasi ka samaaegne. Kujuteldava või kunagi tulevikus ähvardava ohu mõjul hädaseisundit ei teki. Samuti ei teki hädaseisundit juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes kuriteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides. Õigusvastasust välistava asjaoluna käsitletaksegi hädaseisundit nimelt seetõttu, et isikul puudub objektiivselt igasugune alternatiivne võimalus ohtu vältida (RKKK 3-1-1-1-01). Seega, tunnetades võimalikku ohtu enda õigushüvedele, oli võimalik R. Pohlakul pöörduda õiguskaitseorganite poole asjaolude selgitamiseks, mida aga R. Pohlak ei teinud. 4.
2. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud

§ 74lg 4 alusel süüdimõistetu R.

Pohlaku katseaja pikendamine, kuna kohtuotsusega talle kohaldatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ei ole R. Pohlak täitnud pikema ajaperioodi (ca 9 kuu) vältel. Seega, võttes arvesse tema senist käitumist, ei saa olla kindel, et võimalike probleemide ilmnemisel ei pane ta toime uusi katseaja tingimuste rikkumisi. Arvestades R. Pohlaku kriminaalhoolduse kulgu ja isiku ütlusi kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta, võib järeldada, et tingimisi karistuse kandmine ei täida tema suhtes oma eesmärki ja temale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. R. Pohlakule reaalsest vangistusest leebemate meetmete kohaldamine antud juhul ei ole põhjendatud, kuna senise katseaja jooksul on ta näidanud, et ta ei suuda järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata mõistetud kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust täitmisele. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 22.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Pohlaku kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, mitte pöörata R. Pohlakule mõistetud karistust täitmisele ning pikendada katseaega ajaperioodi võrra, mil R. Pohlak ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. 5.
2. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud õigust, kui on lugenud tuvastatuks selle, et R. Pohlaku tegevuse puhul on täidetud karistuse täitmisele pööramise eeldused. Ka on maakohus määruse tegemisel ebaõigesti tuvastanud määruse tegemiseks vajalikke asjaolusid. 5.
3. R. Pohlaku suhtes on koostatud kriminaalhoolduse poolt erakorraline ettekanne ilma, et seal oleks ettepanekut meetme valiku osas ja ilmas selleta, et seda oleks meetme valiku osas põhjendatud. Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 2 kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 17.09.2020 maakohtule esitatud ettekandes pole märgitud ei kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise kohta ega ka ühtki põhjendust, miks ei sobi isiku käitumise suunamiseks teised leebemad meetmed peale vangistuse täitmisele pööramise. Märgitud on ilma igasuguse põhjenduseta üksnes, et arutada tuleks vangistusele täitmisele pööramist. Põhjendamatu oleks kohtu poolt arutada kirjaliku ettekande ettepanekut ja selle põhjendusi, olukorras, kus seda ettekandes sisuliselt esitatud pole. Ettekande menetlus kohtus 3 sarnaselt nagu ka süüdistusakti menetlus (KrMS § 268) peab toimuma ja jääma ettekande piiridesse. 5.
4. Maakohus on kohtumäärust R. Pohlaku kriminaalhoolduse rikkumiste osas põhjendanud viitega R. Pohlaku suhtes esitatud kahtlustusele. KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Viitamine R. Pohlaku vabadust piiravale määrusele argumenteerimisel ei ole süütuse presumptsiooni põhimõtte seisukohalt mitte millegagi põhjendatud ja on ebaõige. Teiseks, puudutavalt eeltoodud kahtlustust, siis käib see 12.04.2020 sündmuste kohta, mil R. Pohlakut rünnati noaga ja teda üritati tappa. Lisana esitatud kiirabikaardist nähtub, et R. Pohlakut on 12.04.2020 rünnatud ja talle on tekitatud hulgaliselt vigastusi noaga. Nimetatud vigastusi tekitati talle olukorras, kus ta viibis ründajate juures koos oma abikaasaga ning nad põgenesid rünnaku toimumise kohast. 5.
5. Maakohus on määruse argumentatsioonis viidanud ka sellele, et R. Pohlaku selgitused kriminaalhooldusnõuete täitmisest kõrvalehoidmise kohta ei ole usutavad selles, kus ta väidab, et kuna ta tundis ohtu abikaasa elule ja tervisele, siis hoidus ta kõrvale. Nimetatud järeldus pole õige. Rünnaku kohta on esitatud tõend (12.04.2020) ning on selgitatud, et R. Pohlak viibis rünnaku ajal koos oma abikaasaga ning nad olid sunnitud rünnaku toimumise kohast põgenema. Eeltoodust tulenevalt on usutav, et pärast niivõrd intensiivset ja jõhkrat rünnakut võis ta tunda nii enda kui ka abikaasa elule ja tervisele ohtu ka edaspidi ning otsustas kuni asjaolude selgumiseni hoolitseda abikaasa eest vabadusest. 5.
6. Ka on maakohus seadnud R. Pohlaku ütluste usutavuse kahtluse alla põhjusel, et kui R. Pohlak oleks tundnud ohtu enda ja abikaasa tervisele, oleks ta pidanud sellest õiguskaitseorganeid teavitama. Kuna siiamaani on mingil põhjusel kõik R. Pohlaku ründajad vabaduses ja politsei pole neid kinni pidanud, siis on arusaadav, miks R. Pohlakul pole olnud usku sellesse, et politsei suudab tagada tema abikaasa ohutuse. R. Pohlak on ka politseile andnud ütlusi, et vahetult enne rünnaku kohast põgenemist tulid ründajad kiiresti ka tema abikaasa poole, kuid neil õnnestus põgeneda. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et R. Pohlaku väited oma abikaasa elu ja tervise pärast muretsemine kohta on ainetud või pole olnud usutavad. 5.
7. Maakohtu hinnangul pole põhjendatud R. Pohlaku katseaja pikendamine, kuna kontrollnõudeid pole täidetud pikema aja jooksul ja katseaja jooksul on R. Pohlak näidanud, et ta katseaja nõudeid ei täida. R. Pohlak pole katseajal pannud toime uut kuritegu, mistõttu on täitmata peamine eeldus karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on eelkõige inimese suunamine ja toetamine, et ta püsiks õiguskuulekal teel, mitte aga karistamine nõuete rikkumiste eest. R. Pohlaku kriminaalhoolduse rikkumine ei ole seotud uute kuritegude toimepanemise ega sellise ohuga, vaid seotud hirmuga enda ja oma abiksaasa tervise pärast. Eeltoodu on usutav R. Pohlaku ründamise asjaolude tõttu ja ka seetõttu, et kuna katseaeg kuni R. Pohlaku ründamiseni toimus eeskujulikult. R. Pohlak on kuni 13.04.2020 kohusetundlikult järginud kontrollnõudeid (vt ettekanne). Ta on elanud õiguskuulekat elu ja on käinud tööl. Maakohus pole nimetatud asjaoluga kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Tegemist on kaitsja hinnangul olulise asjaoluga, mis ei saanud jääda kaalutlusotsuse tegemisel tähelepanuta ning millega tulnuks R. Pohlaku käitumise hindamisel arvestada. R. Pohlak on kohtule selgitanud, et pole 4 tema teadmist mööda ametlikult tagaotsitav olnud. Tunnistab, et kriminaalhooldusest on kõrvale hoidnud aga see polnud tema eesmärk. Kriminaalhooldusest kõrvalehoidumise põhjustas tema suhtes toimepandud vägivaldne rünnak ja hirm, et avalikud kontaktid ja avalik liikumine võivad ohustada tema ja tema abikaasa elu ja tervist. Kuivõrd varasemalt kriminaalhooldus toimis eeskujulikult, siis saab eeldada, et kriminaalhooldusest kõrvale hoidumise ei tinginud mingi muu põhjus, kui tema suhtes toimunud vägivaldne rünnak ja hirm enda ja oma lähendase turvalisuse pärast. Eeltoodust tulenevalt ei saa teha järeldust, et katseaeg ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamine tema puhul ei toimiks. 5.
8. Kriminaalhooldusel olevat perioodi tuleb hinnata tervikuna. Küsimuse eeltoodu juures võiks esitada selles, kas R. Pohlak valis peale rünnaku toimumist oma teadmist mööda õige tee enda ja oma abikaasa kaitsmiseks, hoides mh lisaks avalikele kontaktidele kõrvale ka kriminaalhooldusest, kuid toimunu iseenesest veel ei anna alust väiteks, et edasine kriminaalhooldus R. Pohlaku suhtes ei saaks toimida, võttes seejuures aluseks rünnakule eelnenud ajaperioodi, mil kriminaalhooldus toimis eeskujulikult. R. Pohlaku käitumist tervikuna hinnates polnud tema eesmärgiks mingil viisil kriminaalhooldusest kõrvale hoidmine, vaid enda ja oma abikaasa turvalisuse eest hoolitsemine. 5.
9. R. Pohlak on nüüd andnud 02.02.2021 toimunud rünnaku kohta politseile üksikasjaliku seletuse ning loodab, et tema noaga ründajad võetakse vastutusele ja ta ei pea oma abikaasa turvalisuse pärast vabaduses enam muretsema ning edasine võimalik kriminaalhooldus saaks toimida tema suhtes nii nagu alguses ilma probleemide ja etteheideteta. R. Pohlaku karistuse täitmisele pööramine on arvestades rikkumise raskust, R. Pohlaku enda põhjendusi ja suhtumist sellesse olnud ennatlik ning ebaproportsionaalne meede.
10. Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.02.
11. Täiendavaid seisukohti nimetatud ajaks ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Pohlaku karistus tuleb täitmisele pöörata. Juba siinkohal märgib kohus vastuseks kaitsja väitele, et kriminaalhoolduse eesmärgiks on eelkõige inimese suunamine ja toetamine, et ta püsiks õiguskuulekal teel, mitte aga karistamine nõuete rikkumiste eest. Kriminaalhooldus ja tingimisi vangistus on täpselt samasugune karistus nagu vangistus, mida tuleb nõuetekohaselt täita. Süüdimõistetul on nõuded ja kohustused, millest ta on teadlik, mida tuleb tal täita ning kriminaalhooldusalune peab ise tegema kõik endast oleneva, et kriminaalhooldus saaks edukalt läbitud. Kui inimene ise ei osale aktiivselt kriminaalhoolduses, ei saa rääkida ka selle mõjust isiku käitumisele.
14. Esmalt heidab kaitsja ette, et erakorralises ettekandes puudub kriminaalhooldusametniku taotlus, mis peab erakorralises ettekandes kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 2 kohaselt olema. Ringkonnakohtule jääb kaitsja arutluskäik erakorralise ettekande puuduste kohta arusaamatuks. Ringkonnakohus tutvus erakorralise ettekandega ja ei saa kuidagi asuda seisukohale, et see ei vastaks nõuetele või erineks kõigist teistest erakorralistest ettekannetest. Nii on kriminaalhooldusametnik teinud ülevaate kriminaalhooldusest ning ka ettepaneku: kuulutada isik tagaotsitavaks ja vahistada, tagamaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ning arutada 5 karistuse täitmisele pööramist isiku tabamisel. Ringkonnakohus ei leia, et erakorraline ettekanne ei vastaks nõuetele. Erakorraline ettekanne on arusaadav ja vastab nõuetele. Kaitsja argumendid selles osas on otsitud ning põhjendamatud. Kriminaalhooldaja ei pea põhjendama, miks ei sobi isiku käitumise suunamiseks teised leebemad meetmed peale vangistuse täitmisele pööramise. Lisaks on tegemist kohtu kaalutlusotsusega ja isegi kui kriminaalhooldaja taotleb katseaja pikendamist, ei ole välistatud, et kohus otsustab karistuse täitmisele pöörata või määrata mõne muu täiendava kohustuse erakorralises ettekandes toodud faktiliste asjaolude alusel. Ettepanek on erakorralises ettekandes esitatud.
15. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult tuginenud kriminaalhoolduse rikkumise osas asjaolule, et R. Pohlakule on esitatud kahtlustus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et kaitsja kaitsetaktikaliselt kõverdab maakohtu poolt väljatoodud asjaolusid. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et süütuse presumptsioonist tulenevalt ei oma tähtsust kriminaalhoolduse käigus esitatavad kahtlustused, siis maakohus pole süüdimõistetu karistust täitmisele pööranud argumendiga, et R. Pohlakule on esitatud kahtlustus. Maakohtu määrusest tuleneb, et „Robert Pohlak kuulutati 16.04.2020 tagaotsitavaks seoses uue alustatud kriminaalasjaga kahtlustuses

§ 214

lg 1 ning

§ 121

lg 2 p 3 järgi.“ Kui tutvuda kontekstiga, kus maakohus seda lauset käsitleb, siis see on sektsioonis, kus käsitletakse kriminaalhooldajaga suhtlemist ning registreerimiskohustuse täitmist. Pigem tõendab see seda, et R. Pohlaku asukoht on teadmata.

1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule lisana R. Pohlaku kiirabikaardi 12.04.2020 R. Pohlaku trauma osas, mille käigus oli teda 2 korda noaga löödud. Kiirabikaardist nähtub, et isik viibis operatsioonil. Muu informatsioon puudub. Seda, et isikut rünnati, ta oli seal koos abikaasaga ja nad said põgenema - on üksnes süüdimõistetu paljasõnaline väide. Asudes aktiivselt kaitseväiteid esitama, tuleb selleks esitada ka vastavad tõendid. Jätkuvalt on selles osas üksnes paljasõnalised väiteid ning maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et puuduvad alused, mille alusel pidada süüdimõistetu väiteid põhjendatuks või usaldusväärseks. Süüdimõistetu on teadlikult kõrvale hoidnud kriminaalhooldusest ning hädaseisundit tuvastada käesoleval ajal võimalik ei ole. Nii on ka maakohus põhjalikult käsitlenud, et kui süüdimõistetu tundis ohtu endale ja oma lähedastele, oleks tal tulnud pöörduda õiguskaitseorganite poole. Kaitsja argumendid selle mitte toimimise osas on asjakohatud ning kantud üksnes kaitsetaktikalisest eesmärgist, mis jääb tagajärjetuks. Nüüd, kui süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine on muutunud järsku aktuaalseks, siis on süüdimõistetu pidanud üllatuslikult võimalikuks teha koostööd õiguskaitseorganitega, andes ütlusi. Ka tuuakse määruskaebuses välja, et süüdimõistetu ei olnud teadlik, et teda taga otsitakse. Kuna süüdimõistetut ei olnud võimalik tabada, siis tuligi ta tagaotsitavaks kuulutada, sest ta ei viibinud kindlaks määratud aadressil. Oleks kummaline, kui süüdimõistetu oleks tunnistanud, et ta on teadlik sellest, et ta on tagaotsitav. Tagaotsitavaks kuulutamine poleks vajalik, kui süüdimõistetu oleks kriminaalhooldajale kättesaadav ning elanud kohtu määratud elukohas. Tartu Maakohtu 02.09.2019 otsusega määrati isiku elukohaks XXX, kuid erakorralise ettekande kohaselt on isiku elukohaks XXX. Kiirabikaardi kohaselt on isiku elukohaks hoopis XXX. Kokkuvõtlikult, kuna süüdimõistetu ei ole elanud määratud aadressil, siis ei ole selles midagi erakordset, et isik tagaotsitavaks kuulutati.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kummastav, et kuigi süüdimõistetu tundis hirmu, siis oli ta valmis kriminaalhooldajaga kohtuma. Kiirabikaardi kohaselt toimus rünne 12.04.
3. 6 Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik aga välja toonud, et viimane vestlus R. Pohlakuga toimus 13.04.2020 kell 16.
4. Kriminaalhooldusametnik helistas R. Pohlakule ning lepiti kokku kohtumine kriminaalhooldusesinduses 14.04.2020 kell 09.
5. R. Pohlak kohale ei ilmunud ning telefoni teel enam kättesaadav ei olnud. Seega, peale rünnakut oli süüdimõistetu valmis kriminaalhooldusametnikuga kokku saama, kuid seejärel hakkas järsku „hirmu tundma“. Süüdimõistetu ja kaitsja väited kõrvalehoidumise põhjenduste osas jäävad edutuks. Samuti jääb arusaamatuks, et miks just nüüd on R. Pohlak leidnud, et saab toimunud rünnaku kohta politseile üksikasjaliku seletuse anda ning tekkinud on usaldus õiguskaitseorganite vastu, millist kaitsja küll eriti tõhusaks ei pidanud. Ringkonnakohtu hinnangul seab see veel rohkem kahtluse alla süüdimõistetu ütluste usaldusväärsuse.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et kuni 13.04.2020 toimus kriminaalhooldus nõuetekohaselt seda, et alates sellest on süüdimõistetu olnud kriminaalhooldajale kättesaamatu ning kriminaalhooldus ei ole sisuliselt toimunud 9 kuu vältel. Arvestades süüdimõistetu asjakohatuid põhjendusi, nende tõendamata jätmist ning rikkumise perioodi pikkust, leiab ringkonnakohus, et on igati kohane pöörata R. Pohlaku kandmata karistus täitmisele. Arusaamatuks jääb ka kaitsja argumentatsioon seoses

§ 74lg 4 kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et kuna süüdimõistetu ei ole uut kuritegu toime pannud, siis karistuse täitmisele pööramine ei ole justkui võimalik.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on alternatiivsete rikkumiste loeteluga ning alternatiivsete tagajärgedega rikkumisele. Sättest ei nähtu, et karistuse võib täitmisele pöörata üksnes siis, kui isik on kriminaalhooldusel olles toime pannud uue kuriteo. Rikkumisele reageerimisel on siiski määrav rikkumise raskus ning võimalus süüdimõistetut mõjutada. R. Pohlaku pikaajalisele põhjendamatule rikkumisele on võimalik üksnes reageerida kõige rangema järelmiga ehk pöörata karistus täitmisele. 14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk 7 Aarne Sarjas