← Eesti

2-20-15531/21

Obsah (6)§ 97§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-15531 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ti hagi

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 97p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

9.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11). 10. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

  1. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt on valminud lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot
  2. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). Hageja vähendas elatise nõuet kostja 180 eurot kuus.

Kostja ei vaidle hagile vastu, kuid paluvad otsuse tegemisel arvestada peale hageja veel teiste alaealiste ülalpeetavatega ning asjaoluga, et ta on 2020 aastast töötu. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). Eesti Töötukassa 15.12.2020.

a teate kohaselt on A T võetud töötuna arvele alates 29.10.

  1. a ning ta pole arvel oleku ajal saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Rahavastikuregistri andmetel on kostja peale hageja veel kaks alaealist last xxx. a sündinud poeg R T ja xxx. a aastal sündinud D T 3
  2. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
  3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise A Tilt A Ti kasuks igakuise elatusrahana 180 eurot kuni A Ti täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
  4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.