← Eesti

2-19-12536/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12536 Kohtuasi XX (X) hagi CC (C) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik CC
  5. märtsi
  6. a apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3 153.55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus muutmata.
  10. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  11. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud CC kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2-19-12536 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on CC (isa, kostja) ja YY (ema) ühine laps X. Laps elab emaga. Isa ei tasu lapsele elatist piisavas määras.
  13. Lapse esindaja palub välja mõista isalt lapse kasuks igakuine elatis miinimummääras alates
  14. augustist 2019, s.o alates hagi esitamisest, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub lapse esindaja mõista isalt välja elatise võlgnevus ajavahemiku
  15. august 2018 kuni
  16. august 2019 eest miinimummääras elatisele vastavas suuruses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
  17. Kostja tunnistas nõuet osaliselt ning vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Hageja ei pöördunud kostja poole ega nõudnud elatist enne kohtumenetlust. Kostja nõustus enda menetluskulusid ise kandma, kuid vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
  18. Harju Maakohus rahuldas hagi
  19. märtsi
  20. a otsusega ning mõistis kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuise elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates
  21. augustist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
  22. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate vahel vaidlust selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine poeg, kes elab ema juures. Vaidlus puudub ka elatisraha suuruse osas.
  23. jaanuaril 2020 toimunud istungil võttis kostja õigeks elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest (tl 88 pöördel). Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates
  24. augustist 2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse
  25. detsembri 2017 määruse nr 189 alusel on alates
  26. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ½ on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse
  27. detsembri 2018 määruse nr 117 alusel on alates
  28. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot.
  29. detsembri 2019 määruse nr 115 alusel on alates
  30. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. 2 2-19-12536
  31. Pooled vaidlevad elatise nõude osas ajavahemikul
  32. august 2018 kuni
  33. august 2019, s.o aasta enne hagiavalduse esitamist.
  34. Hageja esitas hagi kohtule 22.08.2019 ning nõuab tagasiulatuvat elatist ajavahemiku
  35. august 2018 kuni
  36. august 2019 eest miinimummääras. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega põhjusel, et ema ei nõudnult isalt elatise maksmist enne kohtusse pöördumist. See nähtub ka poolte kirjavahetusest. Kohtu hinnangul ei kaota hageja tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust ainuüksi põhjusel, et ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu
  37. mai 2016 otsuse nr 3-2-1-35-16, p 20). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole aasta enne hagi esitamist lapsele elatist tasunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks tagasiulatuva ajavahemiku eest, s.o perioodi
  38. august 2018 kuni
  39. august 2019 miinimumelatise määras. Apellatsioonkaebus
  40. Kostja esitas
  41. märtsil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  42. Kohus on jätnud kostja menetlusdokumendid, vastuväiteid ja kohtuistungil andnud seletused käsitlemata ning arvestamata ja on jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et ema kinnitas kohtuistungil, et otsustas ise mitte pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole enne
  43. augustit 2019 ning see oli tema vaba valik. Kohus juhtis ka ise sellele hageja esindaja tähelepanu, mistõttu on kohtuotsus vastuolus kohtu enda selgitustega. Kohus selgitas samuti, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 ülesanne on kaitsta kostjat üllatuslike nõuete eest. PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enamõigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Lapse ülalpidamine pidi olema vaidlusalusel perioodil tagatud, mistõttu ei täida tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine seadusest tulenevat eesmärki. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostja raskesse olukorda, mis takistaks lapsele igakuise elatise tasumist.
  44. Kostja ei ole nõus menetluskulude tema kanda jätmisega. Tavaliselt jäetakse sarnastes asjades menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmine pole ka õiglane, sest lapse ema ei proovinud isaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st
  45. 3 2-19-12536 Vastustaja seisukoht
  46. Lapse seaduslik esindaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  47. Lahutuse vormistamisel pöördus ema kostja poole ja kostja vastas talle järgmist: „Hooldusõigust omavad mõlemad vanemad ja abielu lõppemisega teen ettepaneku tulla kokkuleppele. Mina, enda poolt, ei küsi lapsega suhtlemist ja lisaks sellele annan üle otsustusõiguse kõikide küsimuste lahendamisel – olles see kas vaktsineerimine, kooli valik või riiklike piiride ületamine. Teie, omalt poolt, ei esita minule nõuded, mis on seotud lapse ülalpidamisega“. Isa oli seega teadlik ülalpidamise täitmise kohustuse olemasolust. Kostja on kaebuses asjaolusid moonutanud. Isa pole lapse vastu huvi tundnud ega lapsega suhtlemist soovinud, kuid ema ei ole isa ettepanekuga elatise mittenõudmise kohta nõustunud. Isa majanduslik olukord on stabiilne, ta on ostnud endale korteri. Lapse ema üürib korterit ja on töötu. Ema ei ole nõustunud kohtu kompromissettepanekuga loobuda tagasiulatuva elatise nõudest. Tagasiulatuva elatise nõue ei aseta isa raskesse majanduslikku olukorda, sest isa on istungil kinnitanud järgmist: „Ma elan üksinda. Minu töövõimet ei ole piiratud. Peterburi tee 20-29, 11411 Tallinn korteri osas on võetud hüpoteek laenu. Ma olen ainuomanik. Mulle ei kuulu rohkem kinnisvara. Mul on haldusjuhtimises magister. Ma olen aineõpetaja koolis. Minu keskmine igakuine sissetulek on umbes 1300 (neto) eurot. Mul on ühisvaras sõiduk.“
  48. Ema palub jätta menetluskulude jaotuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  49. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
  50. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejat ülal pidama tagasiulatuvalt.
  51. PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Kostja apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu praktikale ei toeta kostja positsiooni. Nimelt on Riigikohus kostja viidatud
  52. mai
  53. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-s 20 märkinud, et õigustatud isik ei kaota tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust, kui ta ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Praegusel juhul ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Seega ei ole alust tagasiulatuva elatise suurust vähendada. 4 2-19-12536
  54. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jaotas valesti menetluskulud. Kostja väitel kannavad elatise vaidlustes väljakujunenud praktika kohaselt pooled ise oma menetluskulud, kuid ei viita konkreetsetele lahenditele. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, mis on ülalpidamisasi, mistõttu ei kohaldu menetluskulude jaotusele TsMS § 164 lg
  55. Kuna hagi rahuldati täielikult, ei kohaldu ka TsMS § 163 lg 1 ja maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  56. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. jäävad ringkonnakohtus kantud
  57. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.