KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1868 Haldusasi XXi kaebus Maksu- ja Tolliamet
§ 4lg-d 1 ja 2).
Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (
§ 56lg 3).
Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). 14. Vastavalt
§-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
§ 56
lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (
§ 56lg 2).
- Leian aga, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur otsuse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud ning otsus vastab ka haldusaktile kehtestatud nõuetele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on MTA otsuse tegemisel selgitanud nii maksuvõla kustutamise alust, kui ka maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse hindamise seisukohast olulisi komponente ning on selgitanud, miks käesoleval juhul ei ole maksuvõla kustutamise tingimused täidetud. Samuti on asjakohane analüüs toodud vaideotsuses.
- Maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (TlnRnKo nr 314-52401 p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha (TlnRnKo nr 3-17-1144 p 14, RKHKo nr 3-3-1-56-07 p 14).
- Maksuhaldur on kohaselt leidnud, et käesoleval juhul ei ole kaebaja tulumaksukohustuse tekkimine käsitletav sellise erandliku asjaoluna, mis seaks kaebaja teiste sarnases olukorras olevate maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning mis võimaldaks kaebaja maksuvõla 6
(8)3-19-1868 kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. Õige on viide, et kaebaja maksukohustus tekkis mitte kaebaja ema surma tõttu vaid pärandvara (II pensionisamba osakute) realiseerimise tulemusena ning seega kaebaja konkreetse tegevuse tulemusena, mida ei saa pidada selliseks, mida kaebajal ei olnud võimalik vältida. Samuti, et asjaolul, et kaebajal ei olnud võimalik pensisoniosakuid osade kaupa realiseerida, ei olnud kaebaja puhul võrreldes teiste isikutega tegemist kuidagi ebaõiglase olukorraga, kuna samadel tingimustel tekib maksukohustus ka teistel sarnases olukorras olevatel isikutel. Kaebaja, olles eelnevalt uurinud AS-ilt Pensionikeskus pensioniosakute osade kaupa võõrandamist, pidi tulumaksukohustuse tekkimist ka möönma. Seejuures oli kaebajal võimalik siiski valida, millises osas päritud pensioniosakud realiseerida, võttes vaid osa pensioniosakute eest raha välja ja ülejäänud pensioniosakud kanda oma pensionikontole (vt vaideotsuse p 15, MTA 24.10.2020 vastus kaebusele p 20). Seega oli kaebajal võimalik valida, mil viisil ja kui suures osas pensioniosakuid realiseerida ja seeläbi oma tulumaksukohustuse tekkimist planeerida.
- Maksuhaldur märgib vaideotsuse p-s 16, et kaebaja ei ole esitanud mitte ühtki tõendit või isegi täpsemat arvestust, mis võimaldaks kontrollida, kas kõigi taotluses ja vaides loetletud kulude kandmine oli vältimatu ning kas nende kulude kandmata jätmine seadnuks ohtu vaide esitaja eksistentsi. Selliseid tõendeid ja arvestusi ei ole kaebaja esitanud ka kohtumenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kasutanud ka võimalust maksukohustuse ajatamiseks ning maksuhaldur on seda võimaldanud, mistõttu ei saa ka väita, et maksukohustuse tasumine paneks kaebaja majanduslikult eriti raskesse olukorda. Seda ei ole väitnud ka kaebaja ise.
- Kaebuse viited sellele, et kaebaja maksukohustus moodustab 2019.a. riigieelarve tuludest vaid 0,000000092 % ning seega ei oleks maksukohustuse kustutamine avalike huvidega vastuolus, ei ole asjakohased, kuivõrd maksuvõla kustutamise kriteeriumiks ei ole maksukohustuse suurus, vaid asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
- Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et maksuhaldur on maksuvõla kustutamata jätmise otsuse tegemisel pidanud kinni kaalutlusotsuse tegemiseks ettenähtud reeglistikust ning otsuses toodud kaalutlused on olnud asjakohased, mistõttu puudub alus maksuhalduri otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
- Ma ei nõustu kaebajaga, et käesolevat olukorda saab hinnata analoogsena kaebaja poolt viidatud erandiga tulumaksuseaduses seoses sünnitushüvitise maksmisega (TuMS § 23 lg 4). Vastustaja on õigesti leidnud, et erinevalt olukorrast, kus puudub võimalus lapse sünni aega valida, oli kaebajal võimalik vältida erakordse tulu tekkimist, jättes päritud pensioniosakud osaliselt või täielikult võõrandamata ja kandes need endale üle. Ka oli kaebajal enne pärandi vastuvõtmist võimalik kaaluda, kas ja mille arvelt on tal võimalik teenindada päritud korteriomandiga seotud laenukohustust. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse viited sünnitushüvitise saamisega seotud tulumaksu arvestamise erisustele asjakohased.
- Puutuvalt kohustusliku kogumispensioni reformiga kavandatava muudatusega tulumaksuseaduses, millega on plaanis TuMS §-i 23 lisada lg 5, viitan, et käesoleval hetkel ei ole vastav seadus jõustunud, kuivõrd Vabariigi President on jätnud seaduse välja kuulutamata leides, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva seadusega. Selles tulenevalt ei analüüsi ma ka kaebaja sellekohaseid viiteid. Menetluskulud
- Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 705,53 euro ulatuses (riigilõiv 30,53 eurot ja õigusabikulud 675 eurot). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. 7
(8)3-19-1868 Isikuandmete avaldamise piiramine 24. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ning tema perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8
(8)