← Eesti

2-20-10959/23

Obsah (5)§ 101§ 96§ 97§ 100§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-10959 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2021, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S. P. hagi J. P., S. P.

§ 101lg 1 määras, so 2018.

aastal 250 eurot kuus lapse kohta. Hageja ei ole võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud määras, kuna kolme lapse kohta moodustab elatise summa 750 eurot kuus, hageja sissetulek moodustab 300 eurot kuus. Hagejal on uus pere, vara puudub. Hageja on võimeline maksma iga kostja ülalpidamiseks elatist summas 85 eurot kuus, so 255 eurot kuus laste 2 kohta. Hageja palub vähendada laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 85 euroni kuus lapse kohta, so kokku 255 euroni kuus. (tl. 3-5, 20-23, 28). KOSTJATE VASTUS

  1. Kostjate seaduslik esindaja esitas 15.09.2020 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ja palub jätta väljamõistetud elatise suuruse muutmata. Vastuses märgib kostjate esindaja, et hageja ei ole tõendanud enda varalise seisundi muutumist. Kostjate esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esindaja palub asja läbivaatamist kohtuistungil. (tl. 34) KOHTUISTUNG
  2. 25.01.2021 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hagejal ei ole võimalik maksta sellist summat. 2018 aastal, kui elatis välja mõisteti, oli tal töökoht ja palk 600 eurot. Viimati kui töötas, oli tema töötasu 300 eurot. 2019 aastal vist ei töötanud. Tal on võlgnevus elatise osas. Praegusest kooselust tal lapsi ei ole. Elab 200 euro eest, on töötu ja arvel töötukassas. Elab tütarlapsega, kes peab teda üleval. Kui hagi esitas, siis ta veel töötas, sai 300 eurot. Selle aasta algusest on töötu. Töötukassa määras talle summa 9.73 päevas, see teeb 215 eurot kuus. Töötukassa poolt läheb keevitajate kursusele ja kavatseb minna tööle Soome. Kostjate seaduslik esindaja märkis, et kompromissi sõlmimisega on nõus juhul, kui kolme lapse peale oleks elatis kokku 450 eurot. Kostjate esindaja saab 3 lapse peale toetuseid kokku 500 eurot ja 300 eurot elatisabi. Perekonnas on veel 4 laps, kellega ta on praegu kodus. Kostjate lepinguline esindaja I. Zuev märkis, et hageja varjab oma sissetulekut. Kostjatel on raske kaitsta oma positsiooni. Esindaja palus teha õiglane otsus ja märkida lahendisse, et kohtuotsuse täitmise ajaks oleks
  3. kuupäev. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.02.2021 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 61-62). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja S. P. ja kostjate seaduslik J. B. on J. P. (sündinud xx.xx.2006), S. P. (xx.xx.2008) ja D. P. (sündinud xx.xx.2012) vanemad. Viru Maakohtu 21.08.2018.a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) xxx mõistis Viru Maakohus S. P.lt välja elatise J. P., D. P. ja S. P. kasuks igale lapsele alates 10.05.2018 summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni J. P., D. P. ja S. P. täisealiseks saamiseni. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise laste J., D. ja S. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 85 eurot kuus lapse kohta, kokku 255 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et pärast kohtuotsuse tegemist on tema sissetulek vähenenud, ta on jäänud töötuks, sissetulekud moodustavad 200 eurot kuus. Tema elukaaslane peab teda üleval. Hageja on võimeline maksma elatist ainult 85 eurot kuus lapse kohta, so kokku 255 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja kohtule esitatud vastuses hagiga ei nõustunud, märkides, et hageja ei ole tõendanud varalise seisundi muutumist. 25.01.2021 kohtuistungil kostjate seaduslik esindaja 3 nõustus elatise vähendamisega 450 euroni kuus 3 lapse kohta (esindaja oli sellistel tingimustel nõus sõlmima kompromissi).
  5. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  3. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
  8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
  9. 21.08.2018.a kohtuotsuse (tagaseljaotsus, tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal puudus kohtul võimalus kostja S. P. majandusliku seisundi hindamiseks, kuna S. P. ei esitanud vastust hagile.
  10. aastal, so kohtuotsuse tegemise ajal, oli S. P.l 3 last - J. P., D. P. ja S. P., kelle suhtes ta oli kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Ülalpeetavate laste arv ei ole käesolevaks hetkeks muutunud, S. P.l on ülalpidamiskohustus endiselt 3 lapse, so kostjate suhtes. Muutunud on asjaolu, et 2018.a. otsuse tegemise ajal S. P. töötas (kostja väitel oli tema sissetulek kuus 600 eurot), kuid praegu on töötu.
  11. Kohus tegi 21.12.2020 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 40). Maksu- ja Tolliameti 22.12.2020 vastuse kohaselt moodustas S. P. neto-sissetulek ajavahemikul 01.12.2019.a. kuni 30.11.2020.a. 4 2 777,90 eurot, so keskmiselt 231,49 eurot kuus (tl. 43-47). Hageja poolt kohtule 08.09.2020 esitatud OÜ xxx tõendi kohaselt moodustab S. P. töötasu 300 eurot kuus. (tl. 28) Maksu ja Tolliameti 22.12.2020 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja J. B. netosissetulek ajavahemikul 01.12.2019.a. kuni 30.11.2020.a. 1 616,56 eurot, so keskmiselt 134,71 eurot kuus (tl. 49-52).
  12. Kohus teostas päringud hageja ja kostjate seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et S. P.le kuuluvad sõiduautod BMW 5201, reg.märgiga xxxxx, ja Volkswagen Golf, reg.märgiga xxxxx. Mõlemale sõidukile on kohtutäiturite poolt seatud käsutamise keelumärked. Kinnisvara hagejal puudub. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. Kinnisvara ja sõidukid kostjate seaduslikul esindajal J. B.l puuduvad. Töötamise registri (TÖR) andmetel ei oma ei hageja ega kostjate seaduslik esindaja töökohta.
  13. Hageja on kohustatud maksma laste J., S. ja D. ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus (vastavalt Viru Maakohtu 21.08.2018.a kohtuotsusele nr xxx). Hagejal on ülalpidamiskohustus 3 lapse suhtes, kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Kostjate seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks 4 last (vastavalt rahvastikuregistri andmetele sündis xx.xx.2020 kostjate seaduslikul esindajal poeg K. K.). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostjate seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. Kuna S. P. hagile ei vastanud, siis luges kohus, et kostja nõustus hagiga. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Kuna hageja ülalpidamisel ei ole teisi lapsi, peale kostjate, siis selles osas ei ole asjaolud muutunud. Ainus muutunud asjaolu on hageja sissetuleku vähenemine ja töötuks jäämine. Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et töötus iseenesest ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, kuna elatist maksma kohustatud isikul on kohustus teha kõik endast sõltuv, et tööd leida ja lastele ülalpidamist anda. Samas saab töötuks jäämist arvestada kui muutunud asjaolu, mis on kaasa toonud hageja varalise seisundi vähenemise. 12.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks oli

  1. aastal 250 eurot kuus ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 85 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku 255 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja nõustus elatise vähendamisega 150 euroni kuus lapse kohta, so 450 euroni kuus.
  2. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks 5 ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  7. a uuring).“
  8. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 21.08.2018.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus leiab, et elatise summa 85 eurot kuus lapse kohta ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Kohus rahuldab hageja taotluse elatise vähendamiseks osaliselt, vähendades väljamõistetud elatise summat 146 euroni kuus lapse kohta. Kohus lähtub sellest, et käesoleval hetkel hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid elatise maksmiseks seadusega ettenähtud ulatuses ning hageja ülalpidamisel on kokku 3 last. Kuna hageja peab tagama endale sissetuleku vähemalt miinimumpalga ulatuses, mis alates 01.01.2020 moodustab 584 eurot, siis on põhjendatud mõista välja elatis 146 eurot kuus (584/4=146). Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 146 euroni kuus lapse kohta. Antud summa on ligilähedane summaga, millega nõustus kostjate seaduslik esindaja kompromissi sõlmima.
  9. Kohus mõistab hagejalt S. P.lt välja elatise alljärgnevalt: • J. P. ülalpidamiseks alates 29.07.2020 summas 146 eurot kuus, kuni J. P. (sündinud xx.xx.2006) täisealiseks saamiseni, so. xx.xx.2024; • S. P. ülalpidamiseks alates 29.07.2020 summas 146 eurot kuus, kuni S. P. (xx.xx.2008) täisealiseks saamiseni, so. xx.xx.2026; • D. P. ülalpidamiseks alates 29.07.2020 summas 146 eurot kuus, kuni D. P. (sündinud xx.xx.2012) täisealiseks saamiseni, so. xx.xx.
  10. Igakuine elatis ühe lapse kohta ei või olla väiksem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb kanda iga kuu 15-ks kuupäevaks kostjate seadusliku esindaja J. B. arveldusarvetele. Otsuse täitmisel arvestada hageja S. P. poolt alates 29.07.2020 elatisena makstud summasid või muul viisil antud elatist.
  11. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjatel suurendamist. Menetluskulude jaotus 6
  12. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostjad vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kuna hageja ja kostjad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (so õigusabikulud), kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.