KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-20-2808 Tiit Lõhmus L

§ 56lg 2 ja väärteo kvalifikatsioon Kar

S § 262 lg

1. 1.
2. 03.06.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2610,20,002196 kohaselt 01.05.2020 kell 01.25 aadressil XXX L. Konsap XXX (s.o mujal kui avalikus kohas) kuulas valjult muusikat (bass) öisel ajal, millega häiris pikaajaliselt ja korduvalt teiste majaelanike öörahu. Antud tegevusega pani L. Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

§ 56lg 2 ja väärteo kvalifikatsioon Kar

S § 262 lg

1. 1.
2. 03.06.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2610,20,000435 kohaselt 25.01.2020 aadressil XXX L. Konsap XXX (s.o avalikus kohas valas bensiinilõhnalise vedelikuga üle K.I. ele kuuluva põrandavaiba ning karjus trepikojas „Panen Mustaoja põlema, kuradi värdjad“, millise tegevusega rikkus avalikus kasutuses olevat asja ning hirmutas /ähvardas teisi isikuid avalikus kohas. Antud tegevusega pani L. Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

§ 56lg 2 ja väärteo kvalifikatsioon Kar

S § 262 lg 1. 03.06.2020 koostatud väärteoasjas nr 2610,20,000435 väärteoprotokolli kohaselt 25.01.2020 ajavahemikus kella 00.00 – 04.35 XXX , s.o mujal kui avalikus kohas, kuulas L. Konsap valjult muusikat (bass) öisel ajal, millega häiris pikaajaliselt ja korduvalt teiste majaelanike öörahu. Antud tegevusega pani L. Konsap toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

§ 56lg 2 ja väärteo kvalifikatsioon § 262 lg 1.

1. Tartu Maakohtu 26.10.2020 määrusega ühendati L. Konsapi väärteoasjad 4-20-2808 (kohtuvälise menetluse nr 2610,20,000435), 4-20-2809 (kohtuvälise menetluse nr 2610,20,001050) ja 4-20-2810 (kohtuvälise menetluse nr 2610,20,002196), jättes ühendatud asja numbriks 4-20-2808
2. Tartu Maakohtu 26.11.2020 otsusega karistati L. Konsapit KarS § 262 lg 1 järgi 12 päeva arestiga, mille kandmiseks kohustati L. Konsapit ilmuma PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna arestimajja (Räpina mnt 20a, Võru) hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistust ning toimepandud tegusid ei vaidlustata, keskendutakse menetluse käigu all peamiselt karistuse osale.
3. Maakohus on seisukohal, et 25.01.2020 muusika mängimise episood, 25.01.2020 bensiini kallamise vaibale ja ähvardamise episood, 08.03.2020 muusika mängimise episood, 01.05.2020 muusika mängimise episood on tõendamist leidnud. Nimetatud episoodid on tõendatud K.I. e, R.S. i, A.V. u, M.R. e, S.U. a, L. Konsapi kohtueelses menetluses antud ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollide, helisalvestiste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja patrulli vormikaamera videosalvestistega. Objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivse koosseisu osas leidis maakohus, et menetlusalune isik tegutses 25.01.2020 öörahu rikkumise toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes ning 8.03.2020 ja 1.05.2020 öörahu rikkumise toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. L. Konsap tegutses 25.01.2020 hommikul avaliku korra rikkumist toime pannes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Kallates maha bensiini ja ähvardades ühiseks elukohaks olev maja põlema panna, pidi L. Konsap ka ise aru saama, et see mõjub teistele majaelanikele hirmutavalt. L. Konsapi tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4. Karistuse osas märgib maakohus järgmist. Kuna käesoleva väärteomenetluse esemesse kuulusid L. Konsapi neli tegu, mis kõik vastasid avaliku korra rikkumise koosseisule, tuli kohtul mõista menetlusalusele isikule üks karistus. Maakohus asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd väärtegude toimepanemisel tuleb pidada suureks. L. Konsap, pannes kolme kuu jooksul toime kolmel korral mitmeid tunde kestvad öörahu rikkumised (sh otsese tahtlusega), ähvardades avalikus kohas naabreid ja rikkudes avalikus kasutuses olevat asja, on sellise käitumisega näidanud üles äärmist 2 lugupidamatust kehtivate reeglite vastu. Menetlusaluse isiku käitumine on olnud täiesti ükskõikne ja üleolev, sest ta jätkas kahel korral (08.03.2020 ja 01.05.2020) valju muusika mängimist ka peale politseipatrulli lahkumist. Öörahu rikkumise lõpetamiseks oli politsei sunnitud L. Konsapi kahel korral kainenema toimetama. L. Konsapi süüd suurendab asjaolu, et teda on 23.12.2019 karistatud avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga ja vastav karistus on 27.06.2020 karistusregistri väljatrüki kohaselt kehtiv. L. Konsap on 03.03.2020 tasunud 23.12.2019 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2610,19,006501/6 mõistetud rahatrahvi. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et L. Konsap omas vaidlusaluste süütegude toimepanemise ajal ka teist kehtivat karistust KarS § 262 lg 1 järgi, ent see on käesolevaks ajaks kustunud. Kohtuotsuse tegemisel sai maakohus tugineda L. Konsapile 23.12.2019 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2610,19,006501/6 määratud karistusele. Uute analoogiliste süütegude toimepanemine annab alust järelduseks, et menetlusalune isik ei ole eelmisest karistusest õppust võtnud. L. Konsap ei ole mõistnud, et kortermajas elamisel kehtivad ühiselu reeglid, millest üks reegel on kohustus kinni pidada öörahust. Süüd vähendavaid asjaolusid L. Konsapi puhul ei esine. L. Konsapi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse eesmärgiks on muuhulgas mõjutada süüdlast edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L. Konsapi puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga ning maakohus nõustub selle seisukohaga. Menetlusalune isik on juba varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all olevate tegudega samalaadse rikkumise ning teda on selle eest karistatud rahatrahviga, mis aga ei ole L. Konsapit õiguskuulekale teele suunanud. L. Konsap on korduvalt pikemaja aja jooksul jätkanud naabrite öörahu häirimist valju muusikaga, millele on lisandunud avalikus kohas ähvardamine ja avalikus kasutuses oleva asja rikkumine. Seetõttu ei olnud maakohtu hinnangul L. Konsapi suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. L. Konsapit tuleb karistada raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna L. Konsap käesoleval ajal omab ainult ühte kehtivat karistust ja pole varem aresti kandnud, võib käesolevas asjas mõistetav arest olla sanktsiooni keskmisest veidi väiksem, s.o 12 päeva. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
5. Tartu Maakohtu 26.11.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku L. Konsapi kaitsja Sergei Desjatnikov, kes palub välja nõuda Põlva Haigla AS psühhiaatrilt Krista Ruusilt L. Konsapi haiguslugu, tühistada maakohtu otsus ja määrata menetlusalusele isikule rahatrahv. Apellandi menetluskulud jätta apellandi kanda. 6.
6. Otsus määratud karistuse osas ei ole õiglane ja on ebaseaduslik. Aresti määramine ei ole põhjendatud. Karistuse määramisel on jäetud arvestamata asjaoluga, et apellant ei ole emotsionaalselt stabiilne inimene, mille tõttu ta käib ravil psühhiaater K. Ruusi juures. Apellant tegeleb oma tervislike probleemide lahendamisega alates aastast
7. 6.
8. Kehva terviseseisundi tõttu on apellandil osaline töövõime (lisa), millest teatas apellant selgituste andmisel kohtuvälise menetlejale ametnikule. Kehva terviseseisundi andmed ei jõudnud kahjuks kohtuni, mille tõttu kohus ei saanud otsuse tegemisel ja karistuse määramisel tugineda apellandi terviseseisundile. Kohus ei saanud objektiivselt ja mitmekülgselt analüüsida aresti määramise vajadust, mille tulemuseks on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne ning apellandi tervisele ohtlik otsus karistuse osas. Konkreetse väärteo puhul määratud karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Kui apellandil ei esineks probleem tervisega, 3 siis määratud karistus kohtu poolt tuvastatud olukorras oleks adekvaatne, kuid apellandi puhul mitte. 6.
9. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et L. Konsapi puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga. Arest ei ole antud juhul tõhusam karistus kui rahatrahvi määramine. Kõige tõhusam vahend oleks isikule tugiisiku määramine KOV poolt või psühhiaatriga täiendav vestlus. Psühhiaater K. Ruus sõnul arest on vastunäidustatud. Apellant leiab, et menetlus oli ühekülgne ja puudulik. põhjendamata on otsuse karistuse osas. 6.
10. Viimane rikkumine esines 01.05.2020 ja rohkem rikkumisi ei esinenud, sest apellant väga aktiivselt tegeleb oma tervisega.
11. Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 04.02.2021 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
12. Nimetatud ajaks esitas vastuse menetlusaluse isiku apellatsioonile kohtuvälise menetleja PPA esindaja Toomas Lihtmaa, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii kohtuvälises menetluses kui kohtumenetluses. Kohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginedes on ta kohtuotsuses esitatud järeldustele jõudnud. Menetlusalust isikut oli varasemalt juba karistatud samalaadse teo eest. Kuivõrd teadmine varasemate karistuste ja muude oluliste tegurite kohta (apellandi terviseseisund) ei mõjutanud L. Konsapit alkoholi mitte tarbima ja korrarikkumisi toime mitte panema, siis ei ole põhjendatud ka isikule kergema karistuse ehk rahatrahvi määramine. Kohtuväline menetleja leiab nagu ka maakohus, et isik pani teod toime otsese tahtlusega, süsteemselt häirides naabreid ja rikkudes ühiskonnas kokkulepitud reegleid. Isiku ükskõiksust oma tegude suhtes iseloomustab ka see, et L. Konsap jätkas mitmel korral valju muusika mängimist isegi pärast seda, kui politseipatrull oli kohal käinud teda korrale kutsumas. Karistuse eesmärk ei ole anda menetlusalusele isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobilikum karistus. Samuti ei pea ega saagi karistus olla kerge ja mugav kanda. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele isikutel näidata, et kehtivate reeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.
13. Tähtaegselt esitati L. Konsapi haiguslugu psühhiaater dr Krista Ruusi poolt. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
14. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni, menetlusaluse isiku haiguslugu dr K. Ruusi juures ja kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et maakohtu otsus L. Konsapile mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 4
15. Kaitsja väidab, et maakohtu otsus määratud karistuse osas ei ole õiglane ja on ebaseaduslik. Aresti määramine ei ole põhjendatud ja õige karistus oleks rahatrahv.
16. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus on mõistetud karistuse osas sedavõrd põhjalikult ja jälgitavalt motiveeritud, et ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks.
17. Maakohus leidis põhjendatult, et L. Konsapi süüd väärtegude toimepanemisel tuleb pidada suureks. Oluline on märkida, et kolme kuu jooksul pani L. Konsap toime kolmel korral tunde kestvaid öörahu rikkumisi. Kahel korral viis politseipatrull alkoholijoobes öörahu rikkuja L. Konsapi kainenema.
18. Rõhutada tuleb asjaolu, et varasemalt (23.12.2019) on L. Konsapit juba karistatud avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga ja vastav karistus on 27.06.2020 karistusregistri väljatrüki kohaselt kehtiv. L. Konsap on 03.03.2020 tasunud 23.12.2019 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2610,19,006501/6 mõistetud rahatrahvi. Uute samasisuliste süütegude toimepanemine annab aga tunnistust sellest, et L. Konsap ei ole eelmisest karistusest ilmselgelt õppust võtnud. Kortermajas toimivatest ühiselu reeglitest kinnipidamine pole muutunud isikule harjumuseks.
19. Maakohus menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ja sellega nõustub ka ringkonnakohus.
20. XXX
21. XXX
22. Ringkonnakohus soostub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada ning sellise hoolimatusega suhtuda kaaskodanikesse ja häirida tahtlikult ning korduvalt nende rahu ning rikkuda vara, siis on kohtul õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks võimalikuks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma.
23. Karistuse eesmärgiks on muuhulgas mõjutada süüdlast edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja ja maakohus on asunud seisukohale, et L. Konsapi puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga ja ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Varasemalt analoogse rikkumise eest määratud rahatrahv pole siiski olnud karistusena küllaldaselt tõhus ja ei suunanud L. Konsapit õiguskuulekale teele. Mõistetav arest on niigi sanktsiooni keskmisest määrast väiksem, s.o 12 päeva.
24. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus pole L. Konsapile karistusena aresti mõistes olnud liialt karm. Isiku süü on seekord küllaldaselt suur ja ilma aresti mõistmata ei realiseeruks karistuse mõistmise preventiivsed eesmärgid.
25. Kokkuvõtlikult polegi ringkonnakohtul maakohtule karistuse mõistmisega seonduvalt midagi ette heita. Maakohtu motiveering on põhjalik ja kõikehõlmav. Muuhulgas on õigustatult osundatud tähelepanu asjaolule, et L. Konsap on korduvalt pikema aja jooksul häirinud naabrite öörahu valju muusikaga ning sellele on lisandunud veel avalikus kohas ähvardamine ja avalikus kohas oleva asja rikkumine.
26. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 5 Kohtunik Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 6