) § 106 lg 11 alusel prokuröriteenistusest lahkumisest arvates. Peale pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris kuni 31.10.
muudatusega olid politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise tingimused sätestatud 1
§-s 106, alates 01.01.2020 sätestab pensioni ümberarvutamise tingimused
. Kuni 31.12.2019 kehtinud
lg 11 alusel kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. XXile määrati politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 01.05.
Kaebajale on alates 01.05.2019 määratud eluaegselt politseiametniku väljateenitud aastate pension kehtiva
alusel. Kaebaja jätkas pärast pensioni määramist kuni 31.10.2019 prokuröriteenistust. 07.11.2019 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse pensioni ümberarvutamiseks
lg 21 alusel, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja lahkus prokuröriteenistusest, millega rikutakse PS §-ga 32 kaitstavat omandipõhiõigust. Kaebaja leiab, et
lg 21 kuulub rakendamisele ka prokuröriteenistusest lahkujate suhtes.
lg-st 21 tuleneb, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Samasisuline säte sisaldus ka enne 01.01.2020 kehtinud
redaktsioonis (§ 106 lg 11) ning see jõustus 01.05.2019.
aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Sama oli sätestatud ka kuni 01.01.2020 kehtivas
-i §-s 108 lg-s 2 ja sisaldus ka enne
-i kehtinud PolTS § 212 lg-s 31. Seega on nimetatud sättes kehtestatud tingimused, mis annavad prokurörile õiguse politsei väljateenitud aastate pensionile.
-s puuduvad erisätted pensioni määramiseks prokuröriteenistusest pensionile minejate suhtes ning aluseks võetakse samad sätteid, mis reguleerivad pensioni määramist politseiametnike suhtes (kaebuse p 2.3). Seega ei saa
lg 21 tõlgendamisel lähtuda üksnes
lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus
lg-ga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega. Siseministeeriumi 11.11.2020 vastusest kohtu päringule nähtub, et 01.05.2019
muudatustega ei sätestatud seda, et politseipensioni saava prokuröri politseipension arvutatakse prokuröriteenistusest lahkumisel ümber. Samas puuduvad
-s piirangud, mis keelaks 2 prokuröriteenistusest lahkujatel pensioni ümberarvutamist. Lisaks tühistati alates 01.05.2019
-s olev piirang, mis keelas nii politseinikel kui prokuröridel teenistuse ajal politseipensioni saamise (
Seega, kui lähtuda Siseministeeriumi 11.11.2020 kirjas toodud seadusemuudatuse eesmärgist soodustada pensioniealiste politseiametnike jätkamist politseiteenistuses, oleks seadusandja võinud jätkuvalt piirata prokuröridel politseipensioni saamist prokuröriteenistuse ajal. Kuna aga võrdselt politseiametnikega võimaldati prokuröridel saada prokuröriteenistuse ajal politseipensioni, oleks seaduse ühese arusaamise ja rakendamise mõttes pidanud seadusesse lisama piirangu, mis oleks keelanud
Seda piirangut aga seaduses ei sisaldu, mistõttu lähtuvalt
§-st 36 1 lg-st 2 kuulub
Pensioni ümberarvutamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et prokuröridele politseipensioni arvutamise aluseks olev igakuine ametipalk ja sellest tulenevalt ka määratav pension on suurem kui politseiametnikel. Sellise ametipalga suurusest sõltuv pensioni ümberarvutus õigus rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. PS § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 12 lg 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet. Samuti on käesoleval juhul tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega. Vastupidiselt Siseministeeriumi seisukohale leidis sama ministeeriumi haldusalas oleva PPA esindaja, et kaebaja kui prokuröriteenistusest lahkuja suhtes kehtivad
See lõi kaebajas ka õigustatud ootuse, et prokuröriteenistusest lahkudes on tal
lg-t 6 arvesse võttes õigus pensioni suurenemisele 2,5% pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Vastustaja on seisukohal, et 01.05.2019 jõustunud
muudatusega täiendati
-i § 106 lg-ga 11, millega sätestati, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. 01.05.2019
muudatuse eelnõu seletuskirja põhjal oli muudatuse eesmärk vältida seda, et politseinikud lahkuvad politseiteenistusest, makstes politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses ka siis, kui ametnik jätkab tööd politseiteenistuses ning et soovi korral oleks võimalik politseiametnikele määratud väljateenitud aastate pension ümber arvutada politseiteenistusest lahkumisest arvates. 01.01.2020 jõustunud
-s reguleerib politseiametniku teenistusest lahkumisel pensioni ümberarvutamist § 1113 lg 21, mille sõnastus on samane kehtivuse kaotanud
lg 11 sõnastusega, muutunud on üksnes paragrahvide numbrid, mis on viidud kooskõlla 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni paragrahvide numbritega ehk et ei muutunud sätte eesmärk vältida politseiametnike lahkumist politseiteenistusest.
lg 21 alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel.
aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse
-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et prokuröriteenistus oleks täielikult samastatud politseiteenistusega, sh
XXile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele
lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka
lg 21 3 jõustumisest 01.01.2020, kuna XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ning pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris ning 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, uurinud ja hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal on õigus pärast prokuröriteenistusest lahkumist politsei väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks Politsei ja piirivalve seaduse (
) § 1113 lg 21 alusel (politseiametniku, kes jätkab teenistust politseis, väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamine tema soovil arvates politseiteenistusest lahkumisest). Kaebaja leiab, et
lg 21 kuulub rakendamisele ka prokuröriteenistusest lahkujate, prokuröride, suhtes, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension.
s puuduvad erisätted pensioni määramiseks prokuröriteenistusest pensionile minejate suhtes ning aluseks võetakse samad sätteid, mis reguleerivad pensioni määramist politseiametnikele. Kaebaja arvates ei saa
lg 21 tõlgendamisel lähtuda üksnes
lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus
lg-ga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega. Kaebaja väitel
-s puuduvad piirangud, mis keelaks prokuröriteenistusest lahkujatel neile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist, sest kuna võrdselt politseiametnikega võimaldati prokuröridel saada prokuröriteenistuse ajal politseipensioni, oleks seaduse ühese arusaamise ja rakendamise mõttes pidanud seadusesse lisama piirangu, mis oleks keelanud
lg 21 rakendamise prokuröriteenistujate suhtes, kuid kuna seda piirangut seaduses ei sisaldu, siis lähtuvalt
§-st 36 1 lg-st 2 kuulub
Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et
lg 21 alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel.
aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse
-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et prokuröriteenistus oleks täielikult samastatud politseiteenistusega, sh
Vastustaja on seisukohal, et kaebajale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele
lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka
lg 21 jõustumisest 01.01.2020, kuna XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ja pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris ning 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest. Siseministeerium oma vastuses kohtule märkis, et kõnesoleva muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre prokuröriteenistuses. Kohus, analüüsinud poolte seisukohti, sh Siseministeeriumi selgitusi, ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja 4 seisukohtadega/põhjendustega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesolevas kohtumenetluses vaidlust ei ole selles, et XXil oli koos prokuröriteenistuse ajaga politseiteenistuse staaž 01.05.2019 seisuga 27 aastat 3 kuud ja 13 päeva. Politseiametniku väljateenitud aastate pension määrati XXile alates 01.05.2019. XX lahkus prokuröriteenistusest 31.10.2019. Selleks ajaks oli tema staaž kokku 27 aastat 9 kuud ja 13 päeva. Vaidlus on selles, kas XXi suhtes, kes lahkus prokuröriteenistusest, kohaldub
lg 21, mis räägib politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamisest politseiametniku, kes jätkab teenistust politseis, suhtes arvates politseiteenistusest lahkumisest (politseiametniku soovil). Kaebaja ja vastustaja on selles küsimuses erineval arvamusel ning tõlgendavad vaidlusalust sätet erinevalt. Politseiametniku mõiste on toodud
§-s 34, mille lg 1 kohaselt politseiametnik on Politseija Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei-ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal vastavalt
S) § 2 lg 1 kohaselt prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid (riigiprokurörid) ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid (ringkonnaprokurörid). Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi (lg 2). ProkS § 1 lg 1 kohaselt prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest (lg 11). Prokuratuuri põhimääruse § 1 (prokuratuuri staatus) lg 1 sätestab, et prokuratuur on valdkonna eest vastutava ministri valitsemisalas olev valitsusasutus, kes täidab seadusega talle pandud ülesandeid ning teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Oma ülesannete täitmisel esindab prokuratuur riiki (lg 2). Prokuratuuri kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Justiitsministeerium (lg 3). Eeltoodust nähtub, et politseiametnikul ja prokuröril on erinevad staatused ning politseiteenistus ja prokuröriteenistus on erinevad teenistuse liigid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et
lg 21 tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes
lg 1 ja § 34 lg 1 toodud politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest kitsalt, vaid koosmõjus
lgga 2, mille mõttes on politseiteenistus ja õigus saada pensioni võrdustatud prokuröriteenistusega.
aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Selles sättes käib jutt politseiametnikest, kelle politseiteenistuse staaži hulka pärast 01.07.2004 arvatakse teenistusaeg prokurörina, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tingimusel, et prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt 5 aastat. Seda sätet koostoimes
lg-ga 21 vaadeldes nähtub, et politseiametnik, 5 kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension (mille hulka on arvestatud teenistusaeg prokurörina, kellel see on olemas), jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. XXile määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele
lg 11 alusel avalduse esitamisest ega ka
XXile määrati alates 01.05.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses olles ning pärast pensioni määramist jätkas XX teenistust prokuratuuris kuni ta 31.10.2019 lahkus prokuröriteenistusest.
lg 21 kohalduks kaebaja suhtes siis, kui ta oleks politseiteenistusest, mitte prokuröriteenistusest, lahkunud. Kuni 31.12.2019 kehtinud
(pensioni ümberarvutamine) lg 11 sätestas, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 101 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal (jõust. 01.05.2019). Alates 01.01.2020 kehtima hakanud § 1113 (pensioni määramine ja maksmine) lg 21 sõnastus on identne ülalnimetatud sätte sisuga, välja arvatud viide selles sisalduvale õigusnormile (kehtetus sättes
lg 3 ja kehtivas sättes
Mõlemad sättes käsitlevad politseiametniku, kellele on politseiametniku väljateenitud aastate pension ning kes jätkab teenistust politseis, väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist tema soovil politseiteenistusest lahkumisest arvates. Nii vana kui uus redaktsioon räägib üksnes politseiteenistust jätkavast politseiametnikust, kelle väljateenitud aastate pension tema soovil arvutatakse ümber arvates tema politseiteenistusest lahkumisest. Prokuröre nendes sätetes mainitud ei ole. Prokuröride kohta on kuni 31.12.2019 kehtinud
lg 2 ja uus, 01.01.2020 kehtima hakanud,
Mõlemad sätestavad, et teenistusaeg prokurörina pärast
-s sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Vaidlus on väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamises
alusel prokuröri suhtes, kes lahkus prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest, nagu näeb ette
. Prokuröride pensioniregulatsioon on sätestatud Prokuratuuriseaduses. Kehtiva ProkS § 603 (õigus prokuröri vanaduspensionile) lg 3 kohaselt prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Soodsaima ametipalga valimisel võetakse arvutamise aluseks ametipalk, mis kehtis prokuröri üleviimise päeval. Sama paragrahvi lg 4 ütleb, et prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. 6 Kohus pöördus 04.11.2020 Siseministeeriumi poole seisukoha saamiseks Politsei ja piirivalve seaduse § 1113 lg 21 tõlgendamise kohta. Sisemionisteerium vastas kohtule 11.11.2020 kirjaga nr 2-10/789-2, andes põhjaliku ülevaate vaidlusaluses küsimuses. Siseministeeriumi kirjas märgitakse, et kohtu päringus nimetatud muudatust on seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas selgitatud järgmiselt: „Kehtiva
-i kohaselt arvestatakse politseiametnikule pensioni määramisel ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, selle diferentseeringute ja teenistusastmetasuga. Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk on tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt politseiteenistuses jätkava politseipensioni saaja pension arvutatakse ümber, kui politseiametnik politseiteenistusest lahkub. Näide. 20-aastase politseiteenistuse staažiga 55-aastasele politseiametnikule määratakse politseipension, kuid ta jätkab teenistust politseis veel kümne aasta vältel. Selle aja jooksul suureneb tema palgamäär 100 euro võrra, tema teenistusaste ülendatakse ehk suureneb teenistusastmetasu ning teenistusstaažile lisandub iga aasta eest 2,5% pensioni suurendust, kümne aastaga seega 25%. Kui see politseiametnik politseiteenistusest lahkub, arvutatakse tema politseipension suurenenud palgamäära, teenistusastmetasu ja staaži järgi ümber. Kehtivas
-s on sätestatud, et politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta
-i ja jäeti sealt välja piirang saada samal ajal politseipensioni ja olla politseiteenistuses. Siseministeerium viitab oma kirjas
aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse
s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat ning muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre prokuröriteenistuses. Prokuröridel on oma pensioniregulatsioon Prokuratuuriseaduses. Prokuröri vanaduspension on 65% prokuröri ametipalgast. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Prokuröri vanaduspension indekseeritakse iga aasta 7 1. aprilliks Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses sõltumata töötasu suurusest. Pealegi on
-i erineva tõlgendamise tõttu tekkinud olukord, kus politseipensioni saamise õigusega prokurörile määratakse politseipension prokuröri kogupalga alusel, kuid politseiametnikule võetakse pensioni arvutamise aluseks ainult astmepalk ja teenistusastmetasu, mitte kogupalk. Näiteks on keskmine pensioni arvutamise aluspalk patrullpolitseinikul 1300 eurot ja peadirektori asetäitjal 2377 eurot (astmepalk + ametikoha madalaima teenistusastme tasu), vanemprokuröri, eriasjade prokuröri ja ringkonnaprokuröri ametipalk on 2817,75 eurot (75% peaprokuröri ametipalgast, mis on 3757 eurot, s.o koefitsient 0,85 kõrgemate riigiteenijate kõrgeimast palgamäärast, mis on 5200 eurot). See on tekitanud olukorra, kus politseiametnike politseipension on väiksem kui prokuröridel. Siseministeeriumi kokkuvõtlik seisukoht on, et
-i 1113 lg 21 ei laiene prokuröriteenistusest lahkuvatele prokuröridele, vaid kehtib üksnes politseiteenistusest lahkuvate politseipensionäride kohta. Lisaks eeltoodud selgitustele seadusemuudatuse eesmärgi ja autorite kavatsuste kohta ei võimalda ka
-i § 1113 lg 21 grammatiline tõlgendamine teha teistsugust järeldust – säte kohaldub politseiametniku suhtes, kes jätkab teenistust politseis pärast seda, kui talle on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension. Kohus märgib, et 01.05.2019
muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt muudatuse eesmärk oli vältida politseinike lahkumist politseiteenistusest, millest tulenevalt makstakse politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses ka siis, kui ametnik jätkab tööd politseiteenistuses ning soovi korral oleks võimalik politseiametnikele määratud väljateenitud aastate pension ümber arvutada politseiteenistusest lahkumisest arvates. Seletuskirja eelnõus ei mainita, et muudatus laieneks ka prokuröridele, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, kes lahkuvad prokuröriteenistusest. Sotsiaalkindlustusameti seisukohad ühtivad Siseministeeriumi selgitustega. Kohus nõustub Sotsiaalkindlustusameti ja Siseministeeriumi tõlgendusega. Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et ka
-i § 1113 lg 21 grammatiline tõlgendamine selgelt väljendab seisukohta, et nimetatud säte kohaldub üksnes politseiametnike suhtes, kes jätkavad teenistust politseis pärast seda, kui neile on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension. Seadusemuudatuse mõte on välja toodud ülalviidatud seaduse eelnõus, mida kohus ei hakka üle kordama. Vaidlusalust sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, et see kohalduks automaatselt ka prokuröride suhtes, kui see ei ole selgelt sättes välja toodud (nt „laieneb ka prokuröridele“). Viidet prokuröridele see säte ega ka eelnõu seletuskiri ei sisalda.
-i § 1113 lg-s 21 on selgelt välja toodud ainult üks sihtgrupp - politseinikud -, kellele see säte on suunatud. Prokuröre pensioni ümberarvutamist puudutavas sättes ei mainita. Selline on olnud seadusandja tahe, mis hetkel ei ole muutunud. Vastava pensioni ümberarvutamiseks peab olema seaduslik alus. Vastustaja ei saa laiendada
-i § 1113 lg 21 mõtet ning omal algatusel n-ö mõttes juurde arvata ka prokurörid, vaatamata sellele, et neid selles sättes märgitud ei ole. 01.05.2019
muudatustega ei ole sätestatud, et politsei väljateenitud aastate pensionit saava prokuröri politseipension arvutatakse ümber prokuröriteenistusest lahkumisel. See on seadusandja otsustada, kas laiendada
-i § 1113 lg-s 21 sätestatut ka prokuröride suhtes või mitte (ehk siis jääb säte kehtima samas sõnastuses). Kohus seadusandjat asendada ei saa. Kohus, tuginedes ülaltoodud seisukohtadele, leiab, et kaevatav otsus on põhjendatud, kaalutletud ja õiguspärane ning puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks. 8 MENETLUSKULUD Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 9 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.