Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust ½, so 200 eurot E. L. a/a-le xxxxxx Swedbank AS-s. 10. Edasikaebamise kord Pooled on kaebeõigusest loobunud (
Asjaolud ja menetluse käik E. L. (hageja) esitas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse G. P. (kostja) vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus jättis 06.11.2020 ja 18.11.2020 kohtunõuetes hagiavaldus käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas 23.11.2020 hagiavalduses puudused. Hageja esitas hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ning nõuetena: lahutada E. L. ja G. P. abielu, milline on registreeritud xx.xx.1994 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx; abielu ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest selliselt, et lugeda E. L. osa suuruses 86,1 % ja G. P. osa suuruseks 13,9% abielu ühisvarast, mis koosneb korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, LääneVirumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx; jagada abieluühisvara selliselt, et jätta korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, Lääne-Virumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx E. L. omandisse; mõista E. L.lt välja hüvitis G. P. kasuks summas osa 3412,50 eurot; kohustada G. P.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et kustutada senine omanikukanne E. L. kohta ja kanda E. L. sisse kinnistu omanikuna. Kohtuotsus asendab G. P. tahteavaldusi. Hageja taotles jätta menetluskulud kostja kanda. 23.11.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus selgitas, et vastavalt
lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kostja hagile vastust ei esitanud. Hageja on 07.12.2020 esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et ei ole õiglane jätta kohtukulud poolte kanda olukorras, kuna hageja on teinud enne kohtusse pöördumist ettepaneku asja lahendamiseks kokkuleppel.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna hageja on teinud 2
lg-le 5 kinnitab hageja, et kulud, mille väljamõistmist ta kostjalt hagi rahuldamise korral taotleb, on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määras asjas kohtuistungi, so 09.03.2021. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks, omapoolseid täiendavaid selgitusi ei esitanud, nõustus sellega, et hageja menetluskulud jäävad tema kanda. Hageja täpsustas nõuet, so p 3 ja palus lugeda E. L. osa suuruseks 86,35% ja kostja suuruseks 13,65 % korterist. Muus osas jäi haginõuete juurde. Kostja nõustus hageja poolt esitatud nõude täpsustusega. Hageja selgitas, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 400 eurot ja esindajatasu 450 eurot, mille väljamõistmist hageja taotleb kostjalt. Pooled loobusid kohtuotsusele edasikaebeõigusest ja hageja taotles tasutud riigilõivust ½ tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on 09.03.2021 kohtuistungi hagi õigeks võtnud ja see on protokollitud. Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon ja kohus ei võta seisukohta hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta. Kuna kostja on nõustunud hagiga, so võtnud õigeks hageja nõude lahutada abielu ja jagada ühisvara kaldudes kõrvale poolte võrdusest (alus: kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 2), teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on pooled isiklikult kohtuistungil ära kuulanud. Eeltoodust tulenevalt, kohus lahutab E. L. ja G. P. abielu, milline on registreeritud xx.xx.1994 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Kohus määrab, et abielu ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest selliselt, et lugeda E. L. osa suuruseks 86,35 % ja G. P. osa suuruseks 13,65% abielu ühisvarast, mis koosneb korteriomandist asukohaga xxx xx-xx xxx vald Lääne-Virumaa, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg. osa nr xxxxx; jagada abieluühisvara selliselt, et jätta 3
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi (lg 2). Kohus on selgitanud ka
lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda
Kostja on sellega nõustunud. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv kokku 400 eurot ja esindajatasu 450 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hageja on taotlenud
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulu summas 650, s.o riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 450 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist
Osundatud sätte kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt (650 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (
lg 4).
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuistungil.
lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas taotluse tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ½ ulatuses so 200 eurot E. L. a/a-le xxxxxx Swedbank AS-s. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.