KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-1957

§ 106

lg 2 esimeses lauses on kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (3-2-1-75-11, p 17). Seega ei vähenda kohus nimetatud alusel hageja elatise maksmise kohustust. Juhul kui elatist maksavad nii hageja kui ka tema vanemad, siis on vanavanematel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetu rikastumise sätetele. Samuti on vanavanematel õigus esitada hageja vastu regressnõue tasutud elatise osas. Kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liiga koormav. Kohus lähtub elatise suuruse muutmisel kostja vajadustest ja kostjale makstavast riiklikust lapsetoetusest, mis jagatuna kahe vanema vahel on 30 eurot vanema kohta. Seega kujuneb elatiseks 179 eurot. Hageja töövõime ei ole piiratud ning 179 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. novembri 2020 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses, alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt välja elatis 50 eurot kuus. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on valesti kohaldanud PKS § 106 lg-t 1 ja § 102 lg-t 2. Hageja kohustus on osaliselt 3 asendatud, st hageja vanemad tasuvad hageja asemel kostjale elatist igakuiselt 100 eurot. Asenduskohustus tähendab seda, et määratud ulatuses läheb kohustus üle hageja vanematele ning hageja on selles ulatuses kohustusest vabastatud. Riigikohus on rõhutanud,

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav.

Asendatud kohustuse ulatust tuleb elatise vähendamisel arvestada. Kuna elatise tasumise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, hageja vanemad tasuvad asenduskohustusena 100 eurot kuus ja kostja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on ca 182 eurot kuus, siis hageja poolt on katmata 82 eurot kuus. Kui võtta arvesse riiklik toetus 60 eurot, mis on mõeldud lapse vajaduse katteks, siis katmata jääb 22 eurot kuus.

1. B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt läheb PKS § 106 lg 2 teise lause järgi esimeses lauses nimetatud juhul kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Asenduskohustuse puhul ei ole tegemist elatise vähendamise alusega, vaid lapse vajaduste rahuldamiseks ettenähtud kohustusega. Nii seaduse kui ka Riigikohtu praktikaga on lahendatud küsimus, kuidas toimida juhul, kui elatist on makstud nii vanema poolt kui ka asenduskohustuse raames. Maakohus on õigesti selgitanud, et juhul kui elatist maksavad nii hageja kui ka tema vanemad, siis on vanavanematel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetu rikastumise sätetele. Samuti on vanavanematel õigus esitada hageja vastu regressnõue tasutud elatise osas. Seega väär on hageja väide, et asenduskohustus tähendab seda, et määratud ulatuses läheb kohustus üle hageja vanematele ning hageja on selles ulatuses kohustusest vabastatud. Kohus on õigesti hinnanud tõendeid ja mõistnud välja elatise 179 eurot kuus. Kui eeldada, et vähemalt miinimumtöötasu peab vanem teenima, siis jagades selle PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kolmeks (hageja ja kaks last), siis kostja osa on 195 eurot (584 ÷ 3). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16.11.2020 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt A.A. ilt B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab A.A. ilt välja B.B. kasuks alates 13.12.2019 igakuise elatise 79 eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ringkonnakohus kontrollib hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles, kas on alust vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 50 euroni kuus.
4. Maakohus leidis õigesti, et asjas esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb elatist vähendada mõnevõrra suuremas ulatuses kui maakohus seda põhjendatuks pidas. Vaidlust ei ole selles, et pärast kostja kasuks elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud veel üks ülalpeetav, 05.08.2018 sündinud poeg F.F. . Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja elab Venemaal ning Eestis tal töökoht, kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Hageja on esitanud kohtule palgatõendi, mille kohaselt on tema töötasu
5. aastal olnud 6500 rubla (91,82 eurot) kuus. 4 Viru Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14900 on kinnitatud kostja ning hageja vanemate D.D. ja E.E. i kompromiss, mille kohaselt hageja vanemad tasuvad kostjale alates 06.10.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni elatist kumbki 50 eurot kuus. Määrusest nähtub, et kostja oli esitanud hageja vanemate vastu elatisenõude asenduskohustuse sätete alusel. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja vanemad täidavad sõlmitud kompromissi. Nimetatud kohtumäärus on täitedokument ning kostjal on võimalik selle täitmist nõuda ka täitemenetluse korras. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatud kohtumäärus ühtlasi ka hageja tagasihoidlikku majanduslikku seisundit, kuivõrd PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustuse täitmise nõudega hageja vanemate vastu kohtusse pöördumise eelduseks oli asjaolu, et hagejalt tsiviilasjas nr 2-14-9221 kostja kasuks väljamõistetud elatise sissenõudmine oli osutunud täitemenetluses võimatuks. Hageja on õigesti märkinud,

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav.

Ringkonnakohus on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb lugeda hagejal veel ühe ülalpeetava lapse lisandumine ja hageja tagasihoidlik töötasu ning ka asjaolu, et hageja vanemad ja kostja on sõlminud kompromissi, mille järgi hageja vanemad tasuvad kostjale alates 06.10.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni asenduskohustusena elatist kumbki 50 eurot kuus ning kompromissi täidetakse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seonduvalt riikliku lapsetoetuse arvestamisega märgib ringkonnakohus, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et asjas oleks alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1), on vanemate ülalpidamiskohustus võrdne ja maakohus on õigesti arvestanud riikliku lapsetoetuse 60 eurot võrdselt mõlema vanema ülalpidamiskohustuse katteks. Apellatsioonkaebuses on hageja kinnitanud, et ta suudab maksta kostjale elatist 50 eurot kuus. Eelduslikult täidab hageja samas suuruses ka 05.08.2018 sündinud poja F.F. i ülalpidamiskohustust. Hageja palgatõendi kohaselt on tema töötasu suurus 91,82 eurot kuus. Vaatamata maakohtu poolsetele ettepanekutele ei ole hageja oma varandusliku seisundi kohta rohkem tõendeid esitanud. Kuna lisaks kahele alaealisele lapsele peab hageja ka ennast ülal pidama, siis on hagejal lisaks palgatõendis märgitule ilmselt muid sissetulekuid. Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, kui hageja maksab kostjale alates 13.12.2019 elatist 79 eurot kuus. Sellises suuruses elatis katab koos hageja vanemate tasutava 100 euro, riikliku lapsetoetuse 60 eurot ja kostja emapoolse panusega kostja vajadused, milleks on ca 418 eurot kuus. Samuti on sellega järgitud Riigikohtu juhiseid (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 9. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja