Obsah (6)

§ 442§ 230§ 232§ 637§ 405§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 442lg 8).

Maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et kostja ei ole tõendanud, et hageja töös esinevad puudused ning töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Samuti ei arutanud kohus pooltega tõendamiskoormuse ümberpöördumist ega teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Maakohus hindas üksnes tunnistajate ütlusi ning jättis tähelepanuta kostja esindaja D. Galitski selgitused, mis on lihtmenetluse erisusi arvestades tõendina hinnatavad. Maakohus rikkus tõendite hindamisel

§ 232lg-t 1.

6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul oleks tulnud apellatsioonkaebus jätta

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et vaidlusalused tööd oli tehtud ja kostja poolt vastu võetud. Hageja ei nõustu kostjaga, et maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjal tuli tõendada, et vastuvõetud või vastuvõetuks loetud töödel esinesid puudused, kostja on hagejat nendest õigeaegselt teavitanud või et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Alternatiivselt oleks kostjal tulnud väita ja tõendada, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus esines hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või hageja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Tegemist ei ole negatiivsete asjaolude, mis annaks alust tõendamiskoormise ümberpöördumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 454,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 46,22 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Ringkonnakohus märgib, et hagihinnast tulenevalt on tegemist lihtmenetluse asjaga (

§ 405lg 1).

Maakohus ei ole andnud otsuse resolutsiooni p-s 5 luba otsuse edasikaebamiseks. Vaatamata sellele ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et apellatsioonkaebus tulnuks jätta

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17, p 12;
2. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 9; Riigikohtu
3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477 p-d 9,12).

§ 637

lg 21 kohaldamisel on ringkonnakohtul õigus üksnes hinnata maakohtu tuvastatu õigsust. Juhul, kui apellatsioonkaebusest tulenevalt ei ole ilmne, et täidetud on

§ 637

lg-s 21 sätestatud tingimused, tuleb ringkonnakohtul otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohtu otsus ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse kõigile nõuetele. Kaebus tervikuna ei ole ilmselgelt põhjendamatu. 5 9. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga, et maakohtu otsuse kirjeldav osa ei vasta otsuse sisunõuetele (

§ 442lg 7).

Otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohus on seda nõuet eiranud ja otsuse kirjeldavasse ossa rohkem kui 10-l lehel kopeerinud kõik menetlusosaliste poolt kohtule avaldatu. Selleks puudub igasugune vajadus. Tegemist on lihtmenetluse asjaga, mille asjaolud ei ole mahukad. Kordustega nõuete ja väidete esitlus kohtulahendi kirjeldavas osas koormab kohtulahendit ja takistab sellega mõistlikku tutvumist. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega kohtuotsuse koostamisel, mis ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist.

1. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus, et hageja teostas kostjaga sõlmitud kahe suulise töövõtulepingu alusel ehitustöid, mille eest kostja hagejale ei tasunud, vaidlus puudub kahe töövõtulepingu sõlmimise, nende esemeks olevate tööde mahtude ja maksumuse üle. Ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga ei nõustu. Kostja vaidlustas maakohtu menetluses nii lepingu nr 06-31 sõlmimise kui ka hageja poolt uksploki paigaldamise. Lepingu nr 10-01 (põranda remont) järgseid töid hindas kostja
2. aastal tehtud tööde parandustöödeks, mille eest ta ei pea tasu hagejale maksma.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu nr 10-01 järgsed tööd ei olnud
4. aastal tehtud töö puuduste kõrvaldamine, vaid nende tööde tegemiseks olid pooled sõlminud uue lepingu. Maakohus kohaldas põhjendatult VÕS § 644 lg-tes 1-3 sätestatut leides, et kostja ei ole tõendanud, miks ta ei saanud
5. aastal tehtud töö mittevastavusest hagejale teada anda ja seda kirjeldada enne
6. aastat. Selleks ajaks oli mõistlik aeg töö lepingutingimustele mittevastavusest teadaandmiseks kostja jaoks lõppenud ja kostja ei saanud kasutada
7. aasta lepingu rikkumise kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid.
8. Leping nr 10-01 on sõlmitud suuliselt. Hageja tõendab kokkulepitud töid ja töö tegemist tunnistaja E.G. i ütlustega; Tööinspektsiooni
9. juuli 2018 protokolliga kostjale seoses pesuruumi põranda seisundiga tehtud ettekirjutuse kohta (dl 140); tööde üleandmisevastuvõtmise aktidega (mida kostja ei ole allkirjastanud); kostja 1-
10. oktoobri 2018 e-kirjadega (dl 144) selles, kuidas aktis tehtud töid kajastada, kostjale esitatud arvega summas 319, 44 eurot. Kostja on nõus, et hageja tehtud põranda remonditööd olid talle vajalikud Tööinspektsiooni ettekirjutuse täitmiseks, kuid kostja ei olnud rahul tööde kvaliteediga (dl 111-112, 166). Hageja peab töö eest tasu nõudes tõendama, et töövõtulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637). Hageja loeb tööd kostja poolt vastuvõetuks oktoobris 2018 ja tasunõude sissenõutavaks VÕS § 638 alusel (maakohtu istungi protokoll lk 3). VÕS § 438 teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole teostatud tööde osas mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud (VÕS § 644). Ringkonnakohus leiab, et põranda parandamisega seotud tööd tuleb lugeda oktoobris 2018 kostja poolt vastuvõetuks ja hageja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. See on tõendatud tunnistaja E.G. i ütluste, kostja 1-
11. oktoobri 2018 e-kirjadega (dl 144) selles, kuidas aktis tehtud töid kajastada, kostjale esitatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktiga, arvega summas 319, 44 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et tööde akt ja arve edastati kostjale e-kirjaga, kuid kostja e-kirjadele ei vastanud. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja väited tõendatuks. Kui kostja soovis tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, pidi ta sellest majandus- ja 6 kutsetegevuses tegutseva isikuna hagejale mõistliku aja jooksul teatama (VÕS § 644 lg 1). See puudutab ka kostja vastuväiteid libedatõrjeks kasutatud materjali osas trepil.
12. Mõistliku aja möödumise tõttu ei saa kostja tõendada töö mittevastavust lepingu tingimustele
13. septembril 2020 koostatud ehitusinseneri V.S. i koostatud auditiga (dl 184) või kostja lepingulise esindaja D. Galitski seletusega maakohtu istungil. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule on etteheidetav, et ta ei võtnud seisukohta kostja taotluse osas käsitleda D. Galitski seletust lihtmenetluses

§ 405lg 1 p 5 alusel lubatava tõendina.

Maakohtu istungiprotokolli alusel ei ole aga võimalik tuvastada, millised seletused on andnud kostja nimel D. Galitski ja millised kostja teine lepinguline esindaja. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgelt esile toonud, millises osas soovis ta D. Galitski seletusele kui tõendile tugineda. Kui kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ei esitanud tõendeid, et ta teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1), oli kohtul alust eeldada, et tööd on teostatud täies mahus, kokkulepitud kvaliteedi ja ilma puudusteta. Maakohus ei ole pööranud tõendamiskoormust ringi hageja kasuks. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka kostja etteheide maakohtule D. Galitski seletuse tõendina hindamata jätmisel. Kostja ei ole nimetanud ega esitanud tõendeid, mis tal on jäänud maakohtu poolse selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu esitamata.

1. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingu nr 10-01 täitmiseks esitatud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja nõutav tasu 319,44 eurot on kooskõlas VÕS § 637 lg-s 1 sätestatuga. Kostja ei ole tasu suurust eraldi vaidlustanud.
2. Kostja eitab ukse paigaldamise töö tellimist hagejalt juunis 2018 hinnaga 139,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue suulises vormis sõlmitud lepingu nr 06-31 alusel tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega selle tingimusi. Maakohtu hinnang selles osas tõenditele on ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi tunnistaja N.L. i ütlustega ei saa tõendada lepingu nr 06-31 sõlmimist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta
3. aastal hageja juures praktikal ja teostas kahe ukse demontaaži, ukse armeerimise ja paigaldas lülitid tehases, mille aadressi ta ei tea. Tellija esindaja nime tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja ütlused ei võimalda teha ringkonnakohtul järeldusi lepingu tingimuste osas. Kui lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik teha kostjale etteheiteid töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmise osas. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt 139,12 euro tasumist.
4. Maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvisena 180 eurot seoses kohtumenetluse eelsete õigusabikuludega. Kostja ei ole kulutuste tegemisele ja suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Arvestades hagi osalist rahuldamist vähendab ringkonnakohus proportsionaalselt VÕS § 139 lg 1 alusel ka väljamõistetavat kahju hüvitist ¼ võrra. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja mõistmisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel 135 eurot.
5. Maakohus arvestas viivist põhinõudelt 638,96 eurot alates
6. veebruarist 2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevani VÕS 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras. Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb väljamõistetavat viivist vähendada. Viivist tuleb vähendada ka seetõttu, et maakohus on viivise välja mõistmisel ületanud hagi piire. Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest
7. novembril 2019, mitte aga
8. veebruarist 2019, nagu on otsustanud maakohus. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja põhinõudena 319, 44 + 135 = 454,44 eurot, millelt tuleb arvestada sissenõutavaks muutunud viivisena
9. novembrist 2019 kuni ringkonnakohtu otsuse 7 tegemiseni
10. veebruaril 2021 46,22 eurot. Alates
11. veebruarist 2021 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12. Kohtumenetluse tulemusena rahuldab ringkonnakohus hagi ja kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, mistõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes

§ 163lg 1 teise alternatiivi alusel poolte endi kanda.

Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks