Obsah (6)

§ 121§ 44§ 71§ 124§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1204 Määruse kuupäev 23. jaanuar 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi „XX“ kaebus Viru Vanglas ajavahemikul 16. novembrist 2016 kuni 1

) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lõige 1).

See tähendab, et isik saab kohtus kaitsta talle mõnest õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust. Kui õigusaktist subjektiivset õigust ei tulene, ei ole isikul ka kaebeõigust.

1. Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määrusega nr 319 vastu võetud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 481 kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustanud Viru Vangla ametnikud, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse, mis seonduvad konkreetsel juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tegu on Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vahelise n-ö sisesuhtega ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium annaks Viru Vanglale kaebaja soovitud korraldusi. Niisamuti ei tulene kaebajale ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et 2 3-20-1204 Justiitsministeerium algataks mõne Viru Vangla ametniku suhtes menetluse. Kuna kaebajal ei ole Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigust, tuleb kaebus vastavas osas tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel. II 9. Vang

S § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

1. Kohus selgitas
2. septembri
3. a määruses kaebajale, et kaebus kohtule on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtueelses menetluses esitas kaebaja
4. novembril 2019 Viru Vanglale kaebuse asjaolusid hõlmava kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/115-
5. RVastS § 18 lõikest 1 tulenev kahjunõude lahendamise kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema nõuetekohase taotluse saamisele järgnevast päevast ehk
6. novembril 2019 ning tähtaeg möödus
7. jaanuaril
8. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kahekuulise kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisel jäi talle valikuvõimalus oodata veel mõnda aega haldusorgani vastust. Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
9. detsembri
10. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika), s.o hiljemalt
11. veebruaril
12. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule
13. või
14. juunil 2020 (ümbrikule on tehtud kaks erinevat märget). Seega ületas kaebaja kaebetähtaega enam kui neli kuud. 11.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kaebaja palus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuna tal puudub õigusharidus ning ta viibis tervislikel põhjustel ravil haiglas ja Tartu Vanglas.
2. Mõjuva põhjusena

§ 71

lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. (Vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19;
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, punkt 12;
5. jaanuari
6. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16 ja 17.) Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud kaebustega halduskohtusse kokku 114 korral. Vaatamata õigushariduse puudumisele on kaebaja ka praeguses kaebuses viidanud nii õigusaktidele kui ka riigisiseste kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kohtupraktikas on juba aastaid tagasi 3 3-20-1204 kinnistunud seisukoht, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. detsembri
8. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika). Arvestades kaebaja kogemusi halduskohtumenetluses osalemisel ja Riigikohtu lahendites orienteerumisel ning pikaajalist kohtupraktikat kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel kohalduva kaebetähtaja osas, oli kaebaja piisava hoolsuse korral ise võimeline välja selgitama kaebetähtaja. Kaebajal ei olnud tema kogemusi arvestades mõistlikku alust eeldada, et kui Viru Vangla tema kahjunõudele RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud kahe kuu jooksul ei vasta, võib ta jääda sellest hoolimata vangla vastust ootama ja pöörduda kohtusse enam kui viis kuud pärast RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaebaja pidi tema kogemusi arvestades teadma, et vanglal tuleb kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul, ning mõistma, et kui vangla seda ei tee, tuleb teatud tähtaja jooksul kohtusse pöörduda. Kui kaebaja selles tähtajas kahtles, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud selle ise kohtupraktika põhjal välja selgitada või küsida selle kohta vanglalt või kohtust. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a määrus haldusasjas nr 3-20-597, punkt 18). Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise põhjuseks olla kaebaja väide, et kaebuse tähtaegne esitamine oli võimatu tervislikel põhjustel. Praeguses asjas algas kaebuse esitamise tähtaeg
11. jaanuaril 2020 ning kestis kuni
12. veebruarini
13. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud ajavahemiku vältel on kaebaja esitanud kohtutele mitmeid avaldusi (nt taotlused haldusasjades nr 3-19-1803 ja nr 3-19-429, vastuse apellatsioonkaebusele asjas nr 3-19-656, määruskaebuse haldusasjas nr 3-19-2105 ning dokumendid asjas nr 3-19-1803). Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et kaebajal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt tervislikel põhjustel. Asjaolu, et kaebajal võis puududa võimalus kaebuse esitamiseks mõnel päeval kaebetähtaja vältel, ei ole piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja viide Tartu Vanglas ravil viibimisele ei ole asjakohane, kuna see toimus pärast kaebetähtaja möödumist praeguses asjas.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
15. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (

§ 124lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2).

Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3).

Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. 16. Kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei saa kaebaja enam esitada Viru Vangla vastu kaebust sama nõudega ja samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2).

III 17. Kuna kohus tagastas kaebuse Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ja lõpetas menetluse Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude osas, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4