Obsah (5)
§ 199§ 424§ 74§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-18-5243 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu
§ 199
lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 11 kuud,
§ 424järgi (alates 1.
novembrist 2017
§ 424
lg 1) ning karistati vangistusega 1 aasta.
§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja A. Trõtševile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.
§ 74lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui A.
Trõtšev ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§-s 75 lg 1 p 1–6 alusel pandud kontrollnõudeid ning
§-s 75 lg 2 p 2-1 alusel pandud kohustust hoiduda narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 6.09.2018 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldumist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 22.09.
- Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 7.01.2019 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes esimese erakorralise ettekande, milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune viibis ametniku loata väljaspool Eesti territooriumi ja ei täitnud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 24.01.2019 määrusega taotlus rahuldati ja A. Trõtševi karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud vangistust pöörati täitmisele. Määrus jõustus 12.03.2019 ja A. Trõtšev asus karistust kandma 18.04.
- Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusega (tl 4-8) vabastati A. Trõtšev vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 18.01.
- A. Trõtševit kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§-s 75 lg 2 p 2-1, 4, 5, 9 sätestatud kohustusi hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest, otsida ühe nädala jooksul peale vabanemist endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas, pöörduda sõltuvusravile ja alluda elektroonilisele valvele kahe kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrus jõustus 31.12.
- A. Trõtšev vabanes vanglast 31.12.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 18.02.2020 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes teise erakorralise ettekande (tl 25-26), milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus elektroonilise valve nõudeid, olles analoogiliste rikkumiste eest juba kahel korral hoiatatud. Tartu Maakohtu 1.04.2020 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohtu arvates ei olnud selge, kas erakorralises ettekandes süüdimõistetule ette heidetud rikkumine on toime pandud. Ka juhul, kui rikkumine oleks 2
(9)tõendatud, ei tingiks see karistuse täitmisele pööramist, sest tegemist polnud raske rikkumisega. Määrus jõustus 17.04.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 18.08.2020 Tartu Maakohtule A. Trõtševi suhtes kolmanda erakorralise ettekande (tl 30-31), milles taotleti A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus registreerimiskohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile (ei esitanud tähtajaks pangakonto väljavõtet). Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrusega jäeti karistus täitmisele pööramata, kuid määrati A. Trõtševile katseajaks täiendav kohustus läbida
§ 75lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammina „Liiklusohutusprogramm“.
Kohus leidis, et A. Trõtšev on erakorralises ettekandes talle ette heidetud rikkumised toime pannud, kuid karistuse täitmisele pööramine rikub ülemäärasuse keeldu. Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrus jõustus 25.09.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 27.10.2020 Tartu Maakohtule esitanud A. Trõtševi suhtes neljanda erakorralise ettekande (tl 2-3), milles taotletakse A. Trõtševi karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise aluseks on registreerimiskohustuse rikkumised 22.10.2020, 23.10.2020, 27.10.2020, ametniku kontrollile mitteallumine 26.10.2020 (oma asukoha avaldamata jätmine ja ilmumata jätmine Jõgeva kriminaalhooldusosakonda narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise kontrolliks), kontrollile mitteallumine 28.09.2020 ( tõendite esitamata jätmine töötamise ja töötasu saamise kohta ajavahemikul juuli 2020 kuni september 2020) ja kohtu poolt määratud elukohas mitteelamine. Hooldusalune on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda järgida käitumiskontrolli nõudeid. Ametniku koostatud hoiatused ja kaks erakorralist ettekannet ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik A. Trõtševi rikkumistena arvestada ka 28.10.2020 ja 30.11.2020 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumist ning mitteosalemist sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm.“ 27.10.2020 registreerimiskohustuse rikkumise etteheitest kriminaalhooldusametnik loobus, kuna A. Trõtševil oli registreerimisele mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Ka loobus kriminaalhooldusametnik kohtumenetluse käigus etteheitest seoses süüdimõistetu poolt 28.09.2020 kontrollile allumise kohustuse rikkumisega, paludes selle asemel rikkumiseks lugeda töötamise kohustuse rikkumise. Süüdimõistetu A. Trõtšev palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. Kaitsja on seisukohal, et vangistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud ja erakorraline ettekanne tuleks jätta rahuldamata.
§-s 76 lg 7 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3
(9)Kriminaalhooldusametnik heidab A. Trõtševile ette registreerimiskohustuse rikkumist 22.10.2020, 23.10.
- Registreerimislehe (tl 10-11) kohaselt puudus hooldusalune registreerimiselt 22.10.2020 ja 23.10.
- Kriminaalhooldusametniku väitel leppis ta süüdimõistetuga 21.10.2020 telefonitsi kokku registreerimisaja 22.10.2020 kell 14.
- A. Trõtšev helistas ametnikule 22.10.2020 kell 14.00 ja väitis, et on bussist maha jäänud ning lepiti kokku uus kohtumise aeg kell 15.
- A. Trõtšev vastuvõtule ei tulnud ning ametniku kõnedele ei vastanud. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et oli 22.10.2020 kella 14.00 ajal registreerima ilmumise kohustusest teadlik, kuid registreerimas ei käinud. Võis olla, et leppis kriminaalhooldusametnikuga telefonitsi kokku hilisema kellaaja, kuid ei ilmunud registreerimisele ka siis, kuna xxxxxxxxxxxxxx tuli peale ega julgenud välja minna. Kriminaalhooldusametniku väitel 22.10.2020 edastas ta e-kirja teel hooldusalusele kutse ilmuda registreerima 23.10.2020 kell 11.
- A. Trõtšev vastuvõtule ei tulnud ning ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et oli teadlik 23.10.2020 kella 11.00 ajal registreerima ilmumise kohustusest, kuid registreerimas ei käinud. Täpset põhjust ta ei mäleta, kuid registreerimisele mitteilmumine võis olla tingitud vaimsest seisundist. Registreerimisleht ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et A. Trõtšev 22.10.2020 ja 23.10.2020 registreerimas ei käinud, kuigi oli mõlemal päeval registreerima ilmumise kohustusest teadlik. Kohus leiab, et A. Trõtšev jättis registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta. Süüdimõistetu on viidanud asjaolule, et tema registreerimisele ilmumist takistas tervislik seisund. xxxxxxxxxxxxxx (kui pole tegemist just väga raske seisundiga) ei õigusta kontrollile allumata jätmist. Ägeda haigushoo korral oleks süüdimõistetu pidanud endale kas kiirabi kutsuma või pöörduma erakorralise meditsiini osakonda terviseseisundi fikseerimiseks. Käesoleval juhul on paljasõnaline süüdimõistetu väide, et registreerimisele ilmumist 22.10.2020 ja 23.10.2020 takistas tema terviseseisund. Kuna mõjuva põhjuse olemasolu pole tõendatud, tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetu jättis 22.10.2020 ja 23.10.2020 registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta, rikkudes sellega tahtlikult
§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. A. Trõtšev on ettekande kohaselt ka varasemalt rikkunud registreerimiskohustust (29.07.2020). Nimetatud rikkumise eest on Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrusega süüdimõistetule juba täiendav kohustus määratud. Seega ei saa sama rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et A. Trõtšev on ka varem registreerimiskohustust rikkunud. Kuigi erakorralises ettekandes heideti A. Trõtševile ette ametniku kontrollile allumise kohustuse rikkumist 28.09.2020, mis seisnes tõendite esitamata jätmises töötamise ja töötasu saamise kohta ajavahemikus juuli 2020 kuni september 2020, on kriminaalhooldusametnik kohtumenetluse käigus sellest etteheitest loobunud. Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil möönis, et tõendid süüdimõistetu esitas, kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul ei tõenda need süüdimõistetu töötamist ega töötasu saamist, mistõttu õigem on rääkida töötamise kohustuse rikkumisest. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta xxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxx ja töötab seal ka xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx. Töötasu ta pole saanud, vaid kandis endaga seotud kulud äriühingu arvele. Peale selle on ta teinud juhutöid eraisikuna. A. Trõtševi kinnitusel on ta xxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxx. Kohtule on äriregistri teabesüsteemi andmetel teada, et see süüdimõistetu väide on õige. Töötamise registri 4
(9)25.09.2020 andmetel (tl 37) on A. Trõtšev kantud registrisse töölepingu alusel alates 1.07.2020 xxx xxxxxxx xx-s töötava isikuna. Sama on kinnitatud ka MTA 30.09.2020 vastuses kriminaalhooldusametniku päringule (tl 40). Et ta lisaks juhatuse liikmeks olekule on ka oma äriühingus töötaja, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. A. Trõtšev on kriminaalhooldusametnikule esitanud xxx xxxxxxx xx-ga sõlmitud allkirjastamata töölepingu (tl 38-39). MTA 30.09.2020 tõendi kohaselt A. Trõtševil perioodil juuli 2020 september 2020 deklareeritud väljamaksed puuduvad (tl 40-40 pöördel). Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusest tulenevalt on süüdimõistetu kohustatud katseajal töötama või olema arvel Töötukassas. Tuleb nentida, et tõendid asjaolu kohta, kas süüdimõistetu erakorralises ettekandes märgitud ajal s.o ajavahemikus juuli 2020 kuni september 2020 oli hõivatud töise tegevusega või mitte, on vastuolulised. Kuigi süüdimõistetu tööleping on allkirjastamata, ei välista see iseenesest töösuhte olemasolu, sest TLS § 4 lg 4 kohaselt töölepingu kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. MTA andmed ja süüdimõistetu enda ütlused tõendavad, et töötasu A. Trõtšev xxx xxxxxxx xx-st ajavahemikus juuli 2020 kuni september 2020 ei saanud. Sularaha arved (tl 35-36) ja xxx xxxxxxx xx pangakonto väljavõte (tl 33-34) tõendavad, et äriühing on ajavahemikus juuni-august 2020 saanud sissetulekuid. Asjaolu, et äriühingule on tehtud tööde ja osutatud teenuste eest tasutud, annab alust eeldada, et äriühingu nimel on mingeid töid tehtud ja teenuseid osutatud. Viimati nimetatud asjaolu valguses saab eluliselt usutavaks pidada süüdimõistetu väidet, et ta tegelikkuses on töötanud. Asjaolu, et töötamise eest A. Trõtševile töötasu makstud ei ole, annab alust järeldusele, et ta on tulu saanud mingil muul viisil. Seda ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil ise. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et käesoleva menetluse eesmärgiks ei ole hinnata tööjõumaksude tasumise korrast kinnipidamist. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt on oluline, kas piisavalt on tõendatud süüdimõistetu hõivatus katseajal töise tegevusega. Kuivõrd on tõendatud, et süüdimõistetul on tegutsev äriühing, kus on ta ka ise faktiliselt tegev olnud, leiab kohus, et süüdimõistetule ei saa ette heita, et ta on rikkunud töötamise kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Trõtševile ette ametniku kontrollile allumise kohustuse 26.10.2020 (enda asukoha avaldamata jätmine ja ilmumata jätmine kell 12.30 Jõgeva kriminaalhooldusosakonda narkootikumide tuvastamiseks uriinitesti tegemisele). Kriminaalhooldusametniku väitel helistas süüdimõistetu varjatud numbrilt 26.10.2020 ametnikule ja oma asukohta ei avaldanud. Kriminaalhooldusametnik andis A. Trõtševile korralduse minna Jõgeva kriminaalhooldusosakonda, et teha narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks test. A. Trõtševi kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta 26.10.2020 telefoni teel kriminaalhooldusametnikuga, kes palus ilmuda Jõgeva kriminaalhooldusosakonda. Konkreetselt juttu ei olnud, milleks sinna peab ilmuma. A. Trõtšev ei saanud Jõgeva kriminaalhooldusosakonda minna, kuna viibis tuttava neiu juures kusagil Jõgeva maakonnas ja puudus liikumisvõimalus. Oma täpset asukohta ei osanud ta kriminaalhooldusametnikule öelda. Peale selle oli ta narkootikume tarbinud ega julgenud minna. Kuna A. Trõtševile määrati Tartu Maakohtu 6.09.2018 otsusega katseajaks
§ 75
lg 2 p 2-1 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 26-1 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust 5
(9)ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu kohustatud avaldama ametniku nõudel oma täpse asukoha ja vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. A. Trõtševi kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et A. Trõtšev rikkus tahtlikult 26.10.2020
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Süüdimõistetu väide, et talle ei selgitatud kriminaalhooldusosakonda ilmumise eesmärki, on ümber lükatud kriminaalhooldusametniku ütlustega, kelle kinnitusel oli sellest telefonikõnes juttu. xxxxxxxxxxxxxx (kui pole tegemist just väga raske seisundiga) ei õigusta kontrollile allumata jätmist. Ägeda haigushoo korral oleks süüdimõistetu pidanud endale kas kiirabi kutsuma või pöörduma erakorralise meditsiini osakonda terviseseisundi fikseerimiseks. Käesoleval juhul pole millegagi tõendatud, et kontrollile allumist 26.10.2020 takistas süüdimõistetu terviseseisund. Süüdimõistetu väiteid, et ta ei teadnud, kus ta on või puudus liikumisvõimalus, loeb kohus esitatuks vastutusest pääsemise eesmärgil. Asjaolu valguses, et süüdimõistetu leidis liikumisvõimaluse tuttava poole minekuks ja oskas sinna ka minna, ei ole eluliselt usutavad väited, et süüdimõistetu ei teadnud, kus ta on või puudus liikumisvõimalus. A. Trõtšev on ettekande kohaselt ka varasemalt rikkunud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust (31.07.2020). Nimetatud rikkumise eest on Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrusega süüdimõistetule juba täiendav kohustus määratud. Seega ei saa sama rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et A. Trõtšev on ka varem kriminaalhooldaja kontrollist kõrvale hoidnud. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Trõtševile ette narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumist 28.10.2020 ja 30.11.2020. 28.10.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 62) kohaselt tuvastati A. Trõtševil 28.10.2020 kell 14.40 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne, süstejälgede esinemine, rahutu käitumine). Protokolli (tl 62 pöördel) kirjutas hooldusalune, et tarvitas, kuna on sõltuvuses ja ei suuda kaine olla, tarvitas ka Xanaxit. 30.11.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 63) kohaselt tuvastati A. Trõtševil 30.11.2020 kell 15.39 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne, rahutu käitumine). Hooldusalune kirjeldas ametnikule, et tal esinevad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Protokolli (tl 63 pöördel) kirjutas hooldusalune, et on tarvitanud Xanaxit ja 23.11.2020 amfetamiini. Xanaxi osas omab enda sõnul retsepti. Kohtuistungil A. Trõtšev kinnitas, et oli nii 28.10.2020 kui 30.11.2020 kontrollile eelnenud ajal tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja hooldusaluse kirjalikud seletused kogumis kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et A. Trõtšev tarvitas mingil ajal enne 28.10.2020 ja 30.11.2020 toimunud kontrolli narkootilisi aineid. Sellega rikkus süüdimõistetu tahtlikult
§-s 75 lg 2 p 2-1 sätestatud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. 6
(9)Kriminaalhooldusametnik heidab A. Trõtševile ette kohtu poolt määratud elukohas mitteelamist. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määruses on A. Trõtševi elukohana näidatud Võru maakond Rõuge alevik Pargi 3-6. Kriminaalhooldusametniku väitel suhtles ta 21.10.2020 A. Trõtševi kasuisa Mati Sakhoviga, kellelt saadud andmetel polnud A. Trõtšev kohtu poolt määratud aadressil elanud üle poole aasta. Süüdimõistetu andis kohtuistungil oma elukohaks xxxxx asuva aadressi ja selgitas, et seoses tööga viibib ta nädala sees xxxxxx eemal, kuid nädalavahetused veedab xxxxxx. Kohtuistungil kuulas kohus xxxx xxxxxxxx üle. Tunnistaja ütluste kohaselt käib A. Trõtšev puhkepäevadel xxxxxx ja nii on kogu aeg olnud. Kohus leiab, et usaldusväärselt pole tõendatud asjaolu, et süüdimõistetu ei ela kohtu poolt määratud elukohas. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel kodukülastusi pole tegelikult tehtud. Erakorralises ettekandes märgitut ( et A. Trõtšev pole xxxxx üle poole aasta elanud), pole tunnistaja x.xxxxxx kohtuistungil kinnitanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et pole tõendatud A. Trõtševi poolt
§-s 75 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse elada kohtu määratud alalises elukohas rikkumine. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Trõtševile ette sotsiaalprogrammis Liiklusohutusprogramm mitteosalemist. Kohustus läbida katseaja jooksul Liiklusohutusprogramm on süüdimõistetule määratud Tartu Maakohtu 9.09.2020 määrusega. Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil avaldatu kohaselt pidi A. Trõtšev Liiklusohutusprogrammis osalema 18.11., 24.11., 3.12, 10.
- ja 17.12.
- A. Trõtšev puudus esimesel korral 18.11.2020 põhjendatult ja pidi programmis osalemist esialgse kava kohaselt jätkama, kuid ei teinud seda ega pole ka tõendanud, et mitteosalemist takistas mõni mõjuv põhjus. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et oli sotsiaalprogrammis osalemise kohustusest kriminaalhooldusametniku nimetatud kuupäevadel teadlik, kuid kuna esimese programmi tunni ajal oli ta haige, sai ta kriminaalhooldusametniku jutust aru, et tehakse uus graafik, mistõttu endise graafiku alusel programmis osalemist ei jätkanud. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel temal süüdimõistetuga mingit juttu uue graafiku tegemisest ei olnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ütlustega on ümber lükatud süüdimõistetu väide, et neil oli omavahel juttu uue graafiku tegemisest. Kohtu arvates on eluliselt usutavam kriminaalhooldusametniku väide, sest vajadus uue graafiku tegemise järele tegelikult üldse puudus, sest graafik oli juba olemas ning süüdimõistetu saanuks jätkata programmis osalemist selle alusel. A. Trõtšev aga üheski programmi tunnis ei osalenud. Sellega A. Trõtšev rikkus tahtlikult
§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust.
A. Trõtševit iseloomustab positiivselt, et ta pöördus 4.03.2020 AJK Kliinikusse psühholoogi vastuvõtule, mida tõendab AJK Kliiniku tõend vastuvõtul käimise kohta (tl 12). Süüdimõistetu kinnitusel psühholoogi vastuvõtul selgus, et ravivajadus puudub. Kuigi selle väite kohta tõendid puuduvad, pole kriminaalhooldusametnik sellist väidet seadnud kahtluse alla, mistõttu ei tee seda ka kohus. SA Viljandi Haigla 1.12.2020 teatis kinnitab (tl 55), et A. Trõtšev on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 25.09.2020. Teenusele kutsumine toimub järjekorra ja individuaalsete kokkulepete alusel. Seega on süüdimõistetu katseaja teises pooles teadvustanud endal narkosõltuvuse olemasolu ja soovib selle raviga tegeleda. A. Trõtševile on kohus juba varasemalt (Tartu Maakohtu 6.09.2018 otsusega) andnud võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõiki kohtu poolt temale 7
(9)pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu pole seda suutnud. Võimalus vabaduses elada on A. Trõtševile korduvalt antud ka käesoleva katseaja jooksul Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusega ning Tartu Maakohtu 1.04.2020 ja 9.09.2020 määrustega. Käesoleva erakorralise ettekande aluseks ja asjas tõendamist leidnud rikkumiste näol pole tegemist esmakordsete ja juhuslike rikkumistega. Registreerimiskohustust rikkus A. Trõtšev ka esimesel katseajal enne esimest karistuse täitmisele pööramist. Nagu kohus eespool tuvastas, on A. Trõtšev käimasoleval katseajal toime pannud arvukaid rikkumisi (rikkunud kahel korral registreerimiskohustust, kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu, ühel korral ametniku kontrollile allumise kohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust). Selline A. Trõtševi käitumine näitab tema ilmselgelt ükskõikset suhtumist ennetähtaegse vabastamise aluseks olnud Tartu Maakohtu 13.12.2019 määruses sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisse. Sellist ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmisse ei avalda süüdimõistetu mitte esmakordselt, sest ka juba peale 6.09.2018 kohtuotsuse tegemist hakkas A. Trõtšev kontrollnõudeid korduvalt rikkuma (registreerimiskohustuse ja ametniku loata välismaal viibimise kohustuse rikkumine), mis tõi kaasa tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise Tartu Maakohtu 24.01.2019 määrusega. Kaaludes süüdimõistetut negatiivselt (katseajal korduvate rikkumiste toimepanemine) ja positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (psühholoogi vastuvõtule pöördumine, SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenusele registreerimine, katseajal töötamine) leiab kohus, et A. Trõtševi kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohtu hinnangul on positiivne, et A. Trõtšev on teadvustanud sõltuvusainete tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu ja on registreerinud ennast Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse teenuse järjekorda. Samal ajal on A. Trõtšev aga jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. See aga tähendab, et süüdimõistetu motivatsioon narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks ei ole piisavalt tugev. Ainuüksi sõltuvusravi järjekorras viibimine ning ravile pöördumine (mille tulemuslikkus ei ole garanteeritud, kui patsient ei ole piisavalt selleks motiveeritud) ei kaalu üles juba mitmeid toimepandud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi. Ravile oleks süüdimõistetu saanud ka juba palju varem pöörduda, et vältida praegust olukorda (suurenenud sõltuvust ainetest). Ka vangistuses viibides puudub A. Trõtševil ligipääs narkootilistele ainetele ning on võimalik osaleda narkosõltlastele ettenähtud tegevustes. A. Trõtševi senine käitumine osutab tema suutmatusele ja tahtmatusele talle pandud kohustusi korrektselt täita. A. Trõtševi korduvad rikkumised annavad piisavalt alust pöörata kandmata jäänud karistuse osa
§ 76lg 7 alusel täitmisele.
A. Trõtševile määratud katseaeg lõpeb peatselt. Käesolevaks ajaks on ammendunud muud
§-s 76 lg 7 loetletud võimalused A. Trõtševi rikkumistele reageerimiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt käitumiskontrolli nõuete rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus kohaldama seaduses ettenähtud meetmeid, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni ( RKKKm 1-06-9135 punkt 17). Käesoleval juhul on vangistuse täitmisele pööramine kohtu arvates proportsionaalne meede. Tegemist pole mõne ühekordse juhuslikku laadi rikkumisega, vaid A. Trõtševi rikkumised on katseaja kestel olnud korduvad ja jätkunud ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik teda juba korduvalt hoiatas ning kohtus olid korduvalt läbivaatamisel erakorralised ettekanded. 8
(9)A. Trõtšev kandis Tartu Vanglas karistust 18.04.2019 - 31.12.2019. Seega on ta Tartu Maakohtu 6.09.2018 otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistustest 1 aasta ja 9 kuud vangistust ära kandnud 8 kuud ja 13 päeva ning kandmata on 1 aasta ja 17 päeva vangistust. Seega tuleb
§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata 1 aasta ja 17 päeva vangistust. Tulenevalt Kr
MS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu ja kulu 396,36 eurot. A. Trõtševi majanduslikku olukorda arvestades (sissetulekud ei ole suured) peab kohus süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata kulude tasumise ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
(9)