2-19-8257/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8257 Tsiviilasi Olga Gedvili hagi Aleksandr Vasilenko vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Vasilenko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Aleksandr Vasilenko; isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): Olga Gedvil (isikukood: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri 2020 määrus osas, millega keelduti Aleksandr Vasilenko vastuhagi Olga Gedvili vastu menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 5) ja jäeti vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud Aleksandr Vasilenko kanda (resolutsiooni p 6) ning saata Aleksandr Vasilenko vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Muus osas jätta Viru Maakohtu
6. detsembri 2020 määrus muutmata.
7. Määruskaebus rahuldada.
8. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD
9. Olga Gedvil (hageja) esitas
10. mail 2019 Viru Maakohtule hagi Aleksandr Vasilenko (kostja; pankrotis) vastu ühisvara jagamiseks. Viru Maakohtu
11. aprilli 2014 määrusega (tsiviilasi nr 2-14-7551) on kuulutatud välja füüsilisest isikust võlgniku Alexander Vasilenko pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Robert Sprengk. Pankrotimenetlus ei ole lõppenud.
12. Hageja esitas
13. novembril 2020 maakohtule taotluse kostja asendamiseks pankrotihalduriga ja täpsustatud hagi ühisvara jagamiseks.
14. Aleksandr Vasilenko lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin esitas
15. detsembril 2020 kohtule vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. MAAKOHTU LAHEND
16. Viru Maakohus otsustas
17. detsembri 2020 määrusega järgmiselt:
18. Asendada tsiviilasjas nr 2-19-8257 kostja Aleksandr Vasilenko (pankrotis) kostjaga Aleksandr Vasilenko (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengkiga.
19. Jätta läbi vaatamata Olga Gedvili hagi Aleksandr Vasilenko (pankrotis) vastu ühisvara jagamiseks.
20. Jätta kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
21. Saata hagiavaldus koos lisadega Aleksandr Vasilenko (pankrotis) pankrotihaldurile Robert Sprengkile (kostja). Kostjal tuleb esitada kohtule kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
22. Keelduda Aleksandr Vasilenko (pankrotis)
23. detsembril 2020 esitatud vastuhagi Olga Gedvili vastu menetlusse võtmisest.
24. Jätta vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud Aleksandr Vasilenko (pankrotis) kanda. Maakohus oli seisukohal, et arvestades esitatud asjaolusid ja hageja nõuet, on hageja taotlus asendada senine kostja pankrotihalduriga põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-dest 1-3 tulenevalt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara; haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või 2 vara, mille võib arvata pankrotivarasse; füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Maakohus leidis, et ühisvara jagamise tulemusel võib kostja saadud osast (esemest) moodustada vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kostja pankroti väljakuulutamisega läks seega õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline üle pankrotihaldurile. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 teise lause kohaselt loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks, jättis maakohus Olga Gedvili hagi Aleksandr Vasilenko vastu ühisvara jagamiseks TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Aleksandr Vasilenko esitas
25. detsembril 2020 kohtule vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 euro 37 sendi väljamõistmiseks. Vastuhageja on kandnud korteriomandi, aadressil XXX, mis on poolte ühisvara, ülalpidamiskulusid summas 2978 eurot 77 senti ja nõuab kantud kulude hüvitamist poole summa ulatuses. Maakohus leidis, et pankrotivõlgniku nõue kolmanda isiku vastu (antud juhul hageja vastu) kuulub pankrotivara hulka. Seega puudub pankrotivõlgnikul endal õigus esitada hagi kohtule ja tuleb keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
26. Aleksandr Vasilenko esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 tühistamist ja vastuhagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse kohaselt kuna vastuhagi nõudeks on ühise korteriomandi ülalpidamise kulud, siis on vastuhagi esitamise õigus võlgnikul, mitte pankrotihalduril. Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Põhi- ja vastuhagi ühine läbivaatamine võimaldab vältida täiendavaid menetluskulusid ja maakohtu lisakoormust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
28. detsembri 2020 määrus tuleb tühistada osas, millega keelduti Aleksandr Vasilenko vastuhagi Olga Gedvili vastu menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 5) ja jäeti vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud Aleksandr Vasilenko kanda (resolutsiooni p 6). Aleksandr Vasilenko vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jääb Viru Maakohtu
29. detsembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
30. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Antud juhul on Aleksandr Vasilenko vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5 ja p-i 6 ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud resolutsiooni punktide osas.
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud vastuhagi menetlusse võtmisest. 8.
32. Asja materjalide kohaselt esitas Aleksandr Vasilenko 21.12.2020 Viru Maakohtule vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks. Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega Aleksandr Vasilenko
33. detsembril 2020 esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest põhjusel, et pankrotivõlgnikul endal puudub õigus esitada hagi kohtule, sest pankrotivara valitsemise õigus pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist läks üle pankrotihaldurile. Aleksandr Vasilenko (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk teatas 3 28.12.2020 maakohtule, et ta ei kavatse astuda võlgniku asemel vastuhagisse hagejana, s.o ta ei kavatse esitada vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks. 8.
34. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Seega kuuluvad ka pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute vastu vähemalt eelduslikult pankrotivara hulka. Pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel vara puudutavas vaidluses menetlusosaline läheb pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 37 lg 1 esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur. 8.
35. Vaatamata eelnevale ei ole võlgniku õigus vara käsutada ja seda puudutavas kohtumenetluses osaleda seadusega siiski välistatud. Nimelt võib füüsilisest isikust võlgnik PankrS § 36 lg 6 esimese lause järgi pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku teise isiku vastu esitatud hagi ja haldur vaatamata menetlusest teadmisele kohtumenetlusse ei astu, võib võlgnik PankrS § 43 lg 1 järgi ka hagejana menetluses jätkata (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-120-12). Kohaldades viidatud PankrS § 36 lg 6 esimest lauset ja § 43 lg-t 1, leiab ringkonnakohus, et kui pankrotihaldur on menetlusest teadlik ja menetlusse ei astu, võib pankrotivõlgnik hagejana menetluses osaleda. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui hagi on esitatud pärast pankroti väljakuulutamist. Ei ole mõistlikku põhjendust tõlgendada seadust selliselt, et pankrotivõlgnikul oleks sel juhul keelatud nõuda talle kuuluva nõude rahuldamist. Seega on maakohus alusetult keeldunud Aleksandr Vasilenko vastuhagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks menetlusse võtmisest. Vastuhagi menetlusse võtmine on lubatav sõltumata sellest, kas nõue, mille rahuldamist võlgnik soovib, kuulub pankrotivarasse või mitte. Seega ei ole seda küsimust vaja ka hagi menetlusse võtmisel otsustada.
36. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-i 5, siis kuulub ka resolutsiooni p 6, millega jäeti vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud Aleksandr Vasilenko kanda, tühistamisele. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt / Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson