← Eesti

1-17-11115/95

Obsah (8)§ 75§ 120§ 64§ 68§ 871§ 87§ 141§ 331

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-17-11115 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretä

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte viibima xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning mitte suhtlema kannatanu xxxx xxxxxxxxxxx vahetult ja igasuguste sidepidamisvahendite kaudu. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebe kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.02.2018 otsusega tunnistati Toomas Villemson süüdi

§-de 141 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. Samuti tunnistati T.Villemson süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti ükskaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti T.

Villemsoni karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.10.

  1. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 26.06.
  2. Käesoleval ajal kannab T. Villemson karistust xxxxx xxxxxxx. Tema karistusaja algus on 17.10.2017 ja lõpp 17.04.
  3. 13.01.2021 on xxxxx Vangla Tartu Maakohtule edastanud T. Villemsoni isikliku toimiku otsustamaks T. Villemsoni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T. Villemson palub jätta karistusjärgne käitumiskontroll tema suhtes kohaldamata, kuna tal puudub Eestis elukoht ning ta soovib minna elama ja tööle Soome. Prokurör leiab, et T. Villemsoni suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli kaheks aastaks. Prokuröri hinnangul on T. Villemsonil elukoht olemas. Kohtu põhjendused

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule muuhulgas siis, kui isikut on 1) karistatud käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 87-1 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Kr

MS §-s 4261 on sätestatud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. xxxxx Vangla iseloomustusest tulenevalt on T. Villemsoni karistatud 13.08.2020 kartserisse paigutamisega (katseajaga 4 kuud) seoses kaaskinnipeetava ründamisega. T. Villemson on 10.05.2019-13.09.2019 läbinud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ (programmi kordamine viidi 2

(5)läbi 2.09-29.09.2020) ja 24.09.2019-28.11.2019 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammides osales süüdimõistetu aktiivselt ning kodutöid tegi kohusetundlikult. Vangla tööhõives kinnipeetav ei ole osalenud seoses kroonilise terviseprobleemiga. Seega tööhõives mitteosalemine ei ole tingitud T. Villemsonist. T. Villemsonil enda sõnul vabanemisel elukoht puudub ja seetõttu asub ta elama Soome. Kriminaalhooldaja arvamusest aga nähtub, et T. Villemsonil on siiski võimalik asuda elama xxxxxxxxx kuuluvasse kolmetoalisesse korterisse aadressile xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, kus süüdimõistetu elas ka enne vangistust ning kus T. Villemsonile on tagatud oma tuba. Samuti on kinnipeetaval nimetatud elukohas olemas sissekirjutus. T. Villemsoni sissetulekuks on töövõimetuspension. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuna kinnipeetav soovib asuda elama Soome. T. Villemsoni lähivõrgustikku kuuluvad õde, kes on vajadusel valmis teda elukoha ja toiduga aitama, ja õelapsed. Suhted lähedastega on rahuldavad. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla T. Villemsoni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T. Villemsoni karistusaja lõppemisel tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. T. Villemsoni isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahendist nähtuvalt on T. Villemsoni kriminaalkorras karistatud muuhulgas

§ 141lg 1 järgi 3 aastase vangistusega, millist karistust T.

Villemson ka hetkel xxxxx xxxxxxx kannab. T. Villemsoni on seega karistatud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vangistusega vähemalt 2 aastat. Järelikult esineb T. Villemsoni puhul

§ 871lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus.

T. Villemsoni on karistatud muuhulgas tahtliku esimese astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu vangistuse ajal selle kuriteo toimepanemist kordagi tunnistanud. Sama avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil väites, et ta on süüdi lavastatud. Sellise süüdimõistetu suhtumise valguses esineb suur oht, et ta võib sarnaseid kuritegusid toime panna vabaduses viibides ka edaspidi. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Villemsoni poolt uue vägivalla- ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise tõenäosus märkimisväärselt suur. Vangla iseloomustuses on märgitud, et T.Villemsoni on karistatud kokku 23-l korral ja reaalset vangistust kannab 15-ndat korda. Karistusregistri teatisest tulenevalt on käesolevaks ajaks varasemad karistused kustunud. Samas olid mitmed neist kehtivad veel kuritegude toimepanemise ja Tartu Maakohtu 28.02.2018 otsuse tegemise ajal. Seega tuleb nentida, et T.Villemsonile on omane õigusvastaselt käituda, mis muudab ka kohtu arvates märkimisväärselt suureks ohu taolise käitumise jätkumiseks ka edaspidi. xxxxx Vangla kinnitusel on T. Villemsonil diagnoositud sõltuvus alkoholist ning alkoholi vastane ravi seni tulemusi andnud ei ole. Et ta vabaduses ikka alkoholi tarvitas, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. T.Villemsoni iseloomustab negatiivselt distsiplinaarsüüteo toimepanemine avavanglas viibides (ründas kaaskinnipeetavat, rebides lõhki tema särgi). Vajakajäämised enda emotsioonide kontrollimisel ning kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Positiivselt iseloomustab T. Villemsoni vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimine. Samas vaatamata läbitud programmidele on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegu (xxxxxxxxxxx). Samas võttis T. Villemson 3

(5)sotsiaalprogrammidest osa avatud meelega ning suutis analüüsida ka võimaliku kannatanu positsiooni kuriteo toimepanemise ajal. T. Villemsonil on kindel soov loobuda alkoholi tarvitamisest ning oma käitumist kontrolli all hoides minna tööle ja tagada endale stabiilne toimetulek. Sellised süüdimõistetu eesmärgid on kindlasti kiiduväärt ja iseloomustavad teda positiivselt. Samas asjaolu, et suur osa elust on T.Villemsonil möödunud kuritegusid toime pannes ja muuhulgas ka vanglas viibides, teeb kaheldavaks T.Villemsoni võime neid eesmärke ka tegelikult täita. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Arvestades asjaolusid, et T. Villemsoni puhul esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht, on tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja vajalik. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik abistada ja nõustada süüdimõistetut ning osutada sotsiaalset kohanemist soodustatavat abi. Süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku koostöös on võimalik vähendada uute kuritegude toimepanemise riski märgatavalt. Süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus on kindla elukoha olemasolu, kuna süüdimõistetul on kohustus elada kohtu poolt määratud elukohas. Kohus leiab, et asjas on usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdimõistetul elukoha olemasolu. Süüdimõistetu käesolevas menetluses esitatud väide elukoha puudumisest on ümber lükatud vangla iseloomustuses tooduga. xxxxx Vangla kinnitusel on T. Villemsonil võimalik asuda elama aadressile xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Peale selle ei ole see väide ka eluliselt usutav. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta samas kohas elanud mitukümmend aastat. Isiklikus toimikus olevatest T.Villemsoni tingimisi enne tähtaega vabastamise asjades tehtud Tartu Maakohtu 9.09.2019 ja 30.11.2020 määruste sisust tuleneb, et T. Villemson on alati soovinud ennetähtaegselt vabaneda just samale aadressile. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis käesoleval ajal teeks T.Villemsoni naasmise oma endisesse elukohta võimatuks. Süüdimõistetu väide elukoha puudumisest on ilmselgelt otsitud ettekääne vältimaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks otstarbekas talle käitumiskontrolli ajaks määrata lisakohustusi nagu vangla iseloomustuses on taotletud. Kuna peamine riskitegur süüdimõistetu puhul on tema kalduvus alkoholiga liialda, on asjakohane kohustus alkoholi mitte tarvitada. xxxxx Vangla on teinud ettepaneku kohustada süüdimõistetut mitte suhtlema kannatanu xxxx xxxxxxxxxxx ning viibima viimase elukohas. Kuriteoohvri kaitseks on kohtu arvates asjakohane keelata T. Villemsonil viibida kannatanu elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning suhelda kannatanu xxxx xxxxxxxxxxx vahetult ja igasuguste sidepidamisvahendite kaudu. xxxxx Vangla on teinud ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 24 kuud. Kuna süüdimõistetul käesoleval ajal on kehtiv vaid üks karistus, ei pea kohus sedavõrd pikka karistusjärgse käitumiskontrolli tähtaega põhjendatuks. Kohus määrab T. Villemsoni karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 aasta.

§ 87

-1 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Peale selle juhib kohus süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise korral võidakse 4

(5)süüdimõistetu võtta ka kriminaalvastutusele (

§ 331-4).

Samas pole süüdimõistetu korrektse käitumise korral välistatud käitumiskontrolli tähtaja lühendamine (

§ 87-1 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.