← Eesti

3-19-1922/8

Obsah (7)§ 121§ 45§ 46§ 132§ 50§ 144§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1922 Haldusasi X OÜ kaebus Audiitortegevuse

) ja kutsetegevuse standarditest, mida Audiitorkogu liige peab järgima. AJN on hinnanud kõiki menetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. AJN on tuvastanud kaebaja rasked ja olulised

-i ja kutsetegevuse standardite rikkumised audiitorteenuse osutamisel, mistõttu saab lugeda tõendatuks vähemalt raske hooletuse süüteo toime panemisel. Samuti tuleb lugeda tõendatuks piisava tõendusmaterjali kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumine vähemalt raskest hooletusest. Kaebaja teadis või pidi teadma kutsetegevuse standardite järgimise kohustuse nõuet. Nõuete täitmata jätmine ei ole vabandatav, kuivõrd ei ole tõendamist leidnud kohustuse täitmist välistavad asjaolud. 1.

  1. Süütegu on raske, tuvastatud on olulised rikkumised, sest piisava asjakohase auditi tõendusmaterjali puudumise tõttu ei ole võimalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise väärkajastamiseta. Seega ei saa siinkohal arvesse võtta kaebaja vastuväiteid ning lugeda distsiplinaarsüütegu väheoluliseks ja jätta karistus määramata. Põhjendatud on lugeda tuvastatuks distsiplinaarsüütegu ja määrata karistus. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise eesmärgiks on avaldada hukkamõistu menetlusalusele distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest ning kaitsta avalikke huve. 1.
  2. Noomitus on liiga leebe karistus, võttes arvesse, et tuvastatud on olulised distsiplinaarsüütegudena käsitletavad rikkumised. Samuti ei ole asjakohane rahatrahvi määramine koos vandeaudiitori suunamisega täiendavale kutseeksamile, kuivõrd distsiplinaarsüüteo iseloom ja sama audiitori poolt menetlusaluse isiku kaudu teostatud audiitorteenuse kvaliteet (13.02.2018 otsusega lõpetatud kvaliteedikontrollis tuvastas AJN, et audiitorettevõtja audiitorteenuse kvaliteet on vastuvõetav, esinesid puudused ja täiustamine nõutav – „kollane“) ei viita, et distsiplinaarsüütegu oleks toime pandud seetõttu, et vandeaudiitor ei oma piisavat kompetentsi audiitorteenuse osutamiseks. Sobivaks karistuseks on rahatrahvi määramine. 1.
  3. AJN on karistuse määramisel arvesse võtnud: 1) karistuse kohaldamise eesmärki – avaldada hukkamõistu kaebajale distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest ning kaitsta avalikke huve (kaebaja distsiplinaarsüüteo tõttu on saanud kahjustatud avalik huvi, kuna avalikkus ei saa põhjendatult usaldada osutatud audiitorteenuse tulemit, vandeaudiitori aruannet, kuna piisava asjakohase auditi tõendusmaterjali puudumise tõttu ei ole võimalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise väärkajastamiseta); 2) süüteo iseloomu ja raskust (tegemist on olulise distsiplinaarsüüteoga, mis on toime pandud vähemalt raskest hooletusest); 3) süüteo toimepanemise asjaolusid; 4) distsiplinaarkaristust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 5) menetlusaluse isiku menetluse käigus antud selgitusi; 6) menetlusaluse isiku tegevust distsiplinaarmenetluse eel ja kestel; 7) menetlusaluse isiku õigustesse sekkumise ulatuse õigustatust ning distsiplinaarkaristuse mõjusust menetlusaluse käitumisele. 8

(21)3-19-1922 Distsiplinaarkaristust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud rikkumiste osas üles näidanud puhtsüdamlikku kahetsust ega tunnistanud süütegu. Rahatrahvi suuruse määramisel, sh arvestades, et karistus omaks mõju karistuse eesmärgi täitmisel ning ühtlasi ei sekkuks liigselt menetlusaluse isiku õigustesse, on arvesse võetud kaebaja aastast müügitulu ja kasumit (audiitorteenuste
  1. a müügitulu 83 216 eurot, aruandeaasta kasum 29 623 eurot), perioodi 01.07.2016–30.06.2017 keskmist kindlustandva töövõtu kliendilepingu maksumust 1499 eurot, auditi kliendilepingute keskmist maksumust 1768 eurot, menetluse aluseks oleva auditi töövõtu lepingu maksumust 2400 eurot ning asjaolusid, et tegemist on olulise, kuid esmakordselt tuvastatud rikkumisega. Rahatrahv summas 4800 eurot on sobiv (soodustades karistuse eesmärgi saavutamist), mõjutamaks menetlusalust isikut hoiduma edaspidistest sarnastest rikkumistest audiitorteenuse osutamisel. Karistus on vajalik, kuivõrd karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid menetlusosalist vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui määratav karistus ja mõõdukas, võttes arvesse nii menetlusaluse isiku õigustesse sekkumise ulatust kui ka karistuse eesmärgi tähtsust. Rahatrahv 4800 eurot on vastavate tulemustega ettevõttele sellesisulise rikkumise korral proportsionaalne meede, kaitstes avalikku huvi ja mõjutades menetlusalust isikut hoiduma edaspidistest sarnastest rikkumistest audiitorteenuse osutamisel. Trahvi suuruse juures on arvestatud ka asjaolu, et menetluse aluseks oleva töövõtu hind oli 2400 eurot, mille kahekordne summa trahvina on selliste raskete rikkumiste korral põhjendatud ja distsiplineeriv suurus, arvestades seejuures asjaoluga, et AJN-l on õigus trahvi määrata kuni 32 000 eurot.
  2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN-i 13.09.2019 otsuse nr 583 tühistamiseks. Põhjendused: 2.
  3. Ebaõige on väide, et kaebajal puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal Y OÜ investeeringute kajastamise õigsuse kohta. Asjakohane tõendusmaterjal on töörühmale esitatud. Asjaolu, et asjassepuutuvad dokumendid sisaldusid varasema töövõtu materjalide hulgas ja neid ei olnud täiendavalt kopeeritud uue töövõtu materjalide hulka, ei saa õigustada nendega mittearvestamist, kui need olid menetluse läbiviijale teada ja kättesaadavad. Vastupidine läheks vastuollu haldusorgani uurimiskohustusega. Pahatahtlik ja tõendamata on viide, justkui oleks kaebaja hiljem esitatud dokumendid loonud hiljem. Tegemist ei ole selliste algdokumentidega, mida audiitoril olnuks võimalik tagantjärele luua, et varjata väidetavaid rikkumisi. Audiitor viis kõnesoleval perioodil läbi auditi töövõtu ja mitterahalise sissemakse hindamise töövõtu. Asjakohased dokumendid arhiveeriti esimesena valminud töövõtu arhiivi, milleks oli mitterahalise sissemakse hindamine. Edasistes töövõttudes kasutas audiitor selleks arhiivis olevaid algdokumente. Audiitor viis kutsetegevuse standarditega kooskõlas läbi töövõtu puhul nõutavad protseduurid (sh dokumentaalsete tõendite kogumine, nende alusel protseduuride teostamine ja tehtud järelduste dokumentaalne kajastamine), dokumenteerides need vastavalt. Algdokumentide arhiveerimise koht ei anna alust ignoreerida nende olemasolu ja õigustada nendega mittearvestamist. Algdokumendid olid olemas, need olid arhiveeritud audiitori töödokumentide juures ja tagatud olid nende kättesaadavus igal vajalikul ajahetkel. Seda kinnitab asjaolu, et AJN-ile esitati need koheselt, kui neid küsiti. Ilmselt ei oleks see olnud võimalik, kui neid oleks asutud alles looma pärast AJN-ilt vastava nõude saamist. Töövõtu dokumentide arhiveerimisel oleks võinud kopeerida eelnevalt algdokumendid ka auditi töövõtu dokumentide hulka, kuid kuna auditi töövõtu juurde olid arhiveeritud algdokumentide koonditena aastaaruanded, mille varade õigsuses oli audiitor veendunud, siis ei pidanud audiitor seda toona tingimata vajalikuks. Seega puudub alus kaebajale etteheite tegemiseks kutsestandardite rikkumises või vähemalt distsiplinaarkorras karistamiseks. 9
(21)3-19-1922 2.
  1. Vaidlust ei saa olla aktsiatehingute toimumises ja vastustajale on teada nende loetelu. Isikute seotus on näha Companies House registri kaudu, kuna seal on aktsiaid ostnud äriühingute omanike loetelud olemas. 2.
  2. Kaebajale ei ole selgitatud, miks on vajalik koguda ja talletada investeeringuobjektide prognoositavate tuleviku rahavoogude ja riskide kohta. teavet 2.
  3. Kaebaja on seoses lühiajaliste nõuete hindamisega menetluse kestel korduvalt selgitanud, et kuna nende suurused jäid alla olulisuse piiride aastaaruande mõistes, ei pidanud kaebaja otstarbekaks sellega tegeleda. Vastustaja ei ole selgitanud, milliste kriteeriumide alusel saab nõudeid pidada oluliseks aastaaruande kontekstis. 2.
  4. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, milles väljenduvad Y OÜ
  5. a aastaaruande puudujäägid. 2.
  6. Audiitor ei ole kordagi väitnud, et mitterahaline sissemakse oleks seotud investeeringu ettevõtetega. Audiitor on dokumendid, mille alusel hinnati investeeringute aruandeid, töörühmale esitanud. AJN on varasemas faasis avaldanud seisukohta, et Y Ltd ja C Ltd varasem auditeerimine ei olnud nõutav, kuid on kaevatavas otsuses auditeerimata jätmise usaldusväärsust vähendava asjaoluna välja toonud. Audiitor on mitmes AJN-ile saadetud kirjas kinnitanud, et on teinud ka muid töövõtte ja vastavad dokumendid on olemas. Audiitor võib kasutada eelnevatest töövõttudest saadud teavet ega pea seda uue töövõtu materjalide juurde täies mahus kopeerima. Antud töövõtus olid kopeeritud 31.12.2016 seisuga need aruanded, mille sisu oli audiitorile teada eelnevast töövõtust. ISA(EE)500 lõik A1 võimaldab hankida teavet muudest allikatest, nt eelnevatest audititest või ettevõtte kvaliteedikontrolli protseduuridest. Audiitori kinnitus, et ta on esitanud töörühmale kogu töövõtudokumentatsiooni, ei võta täiendavate dokumentide esitamise õigust, kui vastav vajadus peaks ilmnema ja dokumendid on olemas. 2.
  7. AJN ei saa kaebaja tegevuse õiguspärasust hinnates tugineda andmetele, mis ei olnud ega saanudki olla audiitorile teada aruande koostamise ajal, kuna neid sisaldavad andmekandjad loodi ajaliselt hiljem. Ettevõtte aastaaruande periood ei olnud 31.12.2016, vaid selle seisuga aastaaruanne koostati audiitori soovil, et hinnata ettevõtet nimetatud ajal. Ettevõttele kuulusid 15 USA föderaalreservi võlakirja nominaalväärtusega 1000 dollarit ja väärtusega 100 000 000 dollarit ehk 81 823 000 GBP. Samuti on ettevõttel 49 000 000 GBP suurune rahasumma kontol ja nõudeid 504 955 000 GBP väärtuses. Kokku on kaetud varadest 634 778 000 GBP, mis võrdub 707 599 000 euroga ehk katab investeeringu väärtuse. Lisaks on investeering
  8. a (pärast audiitori aruande koostamist) müüdud kasumiga 38 736 505 eurot. Jääb arusaamatuks, miks ei ole AJN nimetatud teavet ja selle allikaks olevaid tõendeid arvestanud. Ometi on olemas dokumendid, mis tõendavad ettevõtete valduses olevat vara. Andmed seisuga 31.10.2017 võivadki olla vastavuses andmetega seisuga 31.12.2016, kuna ettevõtte majandusnäitajad ei pruugi tingimata mitme kuu vältel muutuda. Audiitor andis aruande välja 30.06.2017 ega saanud kuidagi teada, millised sündmused leiavad aset pärast seda. 2.
  9. Arvestuspõhimõtete muutus ei ole seotud vigade parandusega ja saldod seisuga 31.12.2016 olid õiged. Arvestuspõhimõtte muutus toimus mitu aastat hiljem ega saa seetõttu puutuda antud kontrolli. Arvestuspõhimõtete muutmine on lubatav ja seda reguleerib RTJ 1 p
  10. Selle põhimõtte muutmist ei käsitleta olulise vea parandamisena. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt vastavalt RTJ 1 p-le
  11. Y OÜ arvestuspõhimõtte muudatuse põhjus on ühingu
  12. a majandusaasta aruandes välja toodud. Aruande kohaselt oli põhjuseks finantsinvesteeringute kajastamise muutmine muudest finantsinvesteeringutest tütar- ja sidusettevõteteks. See tingis ka
  13. a algsaldode ümberarvestuse. Kaebajale ei saanud 10
(21)3-19-1922 aruande koostamise ajal olla teada, et aktsiad liikusid põhiomaniku kätte. See asjaolu ilmneb Companies House registris hilisemate tehingute kohta kajastatud liikumistest.
  1. a aruannet koostades ei saanud audiitor teada ka seda, et pärast
  2. a võrdlusandmete parandamist
  3. a aruandes on audiitori poolt määratud olulisus finantsaruande tasemel 18% bilansimahust ja nõuete summa 15,9 miljonit eurot 56% bilansimahust. 2.
  4. Paljasõnaline ja spekulatiivne on väide, et kuna Briti seadused võimaldavad jätta auditeerimata kui tahes suure bilansimahuga ettevõtte, kui tal ei ole piisavalt suurt käivet ja töötajate arvu, siis annab see võimaluse näiliselt legaalsel viisil kui tahes suurte varade mahtude kajastamiseks, mis võivad olla põhjendamatud. 2.
  5. Audiitor ei ole Y OÜ
  6. a raamatupidamise aastaaruannet koostades piirdunud vaid vahearuannetega, vaid eksisteerisid materjalid, mis tõendasid piisavalt varade olemasolu suuremas summas kui investeeringu maksumus. 2.
  7. Ettevõte avalikustas aastaaruandes seotud osapooled ja nendega tehtud tehingud vastavalt RTJ 2 ja RTJ 15 nõuetele ega ole avalikustanud mitterahalisi tehinguid. Juhendis RTJ 2 ei ole seotud osapoolte vahelist tehingut defineeritud kui ressursside, teenuste või kohustuste üleandmist seotud osapoolte vahel, sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta (nagu on seda teinud IAS 24). RTJ 2 üksnes mainib, et sellised tehingud võivad mõjutada ettevõtte finantspositsiooni ja kasumit, mistõttu tuleb aruandes avaldada täiendavat teavet. Antud määratluse mõistes ei pea selliseks tehinguks lugema ühelt seotud osapoolelt teisele tasuta üle antud vara. RTJ 15 esitab seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni loetelu, kuid definitsiooni seotud osapoolte tehingute kohta annab RTJ
  8. Rahvusvahelistes standardites on rõhutatud, et esitatud on minimaalsed nõuded, st tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Seega tuleb avalikustada kogu info, mis on vajalik selleks, et aruannete kasutajad mõistaksid seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute võimalikku mõju finantsaruannetele. RTJ 15 selliseid selgitusi ei sisalda ja selle lugemisel jääb arusaamine, et loetelu ei ole lõplik ja täiendavat infot avalikustama ei pea. Oluline on lisada, et RTJ-des ei ole defineeritud sellist mõistet nagu „seotud osapoolte vaheline tehing“. 2.
  9. AJN ei ole otsuses selgitanud, milles seisneb vastuolu kaebaja väidetes investeeringute väärtuse kajastamisel. Tehingud toimusid õiglases väärtuses 1000 GBP, nii nagu need on aastaaruandes kajastatud. Kui õiglase väärtuse hind on kokkulangev soetusmaksumusega, siis see tähendab seda, et keegi ei maksnud turul nimetatust suuremat hinda. Audiitor on esitanud töörühmale aktsiatega toimunud tehingute loetelu (millest nähtub, et olulises osas on tehingud toimunud mitteseotud isikutega). Äriühingu juhatuse liikme kinnitusel on aktsiate võõrandamise tehingud toimunud turuväärtusel, milleks on 1000 GBP. Puudub teave, mis võimaldaks nimetatud väite kahtluse alla seada. 2.
  10. Vastustaja etteheited on vastuolulised. Ühelt poolt heidetakse kaebajale ette teise isiku poolt koostatud investeeringute väärtust kajastavale aruandele tuginemist, küsimata tegevjuhilt investeeringute kohta täiendavaid tõendeid. Pearaamat koostatakse samade dokumentide alusel, mis kaebajale auditeerimise käigus esitati. Nende dokumentide hulgas on ka kolmanda osapoole kinnitused, mida saab pidada auditeerimisel isegi usaldusväärsemaks kui auditeeritava enda poolt koostatud pearaamatut. Teiselt poolt heidetakse kaebajale ette kohtuvaidlusega seoses majandusüksuse välise õigusnõustajaga suhtlemata jätmist. Etteheite tegemisel ei arvestatud asjaoluga, et nõuete summa oli aastaaruande mõistes ebaoluline. 2.
  11. Kaebaja esitas töörühmale menetluse käigus dokumendid, mida küsiti. Tööpabereid ei küsitud. 11
(21)3-19-1922 2.
  1. Arusaamatuks jääb etteheide, et kaebaja ei ole esitanud peale Companies House registri aruande täiendavaid andmeid Y Ltd varade kohta. Y Ltd ainuke vara oli 30 000 000 euro väärtuses Y Ltd aktsiad ja viimase puhul esitati AJN-ile menetluse käigus dokumendid varade kohta. Jääb arusaamatuks, milliseid dokumente pidanuks kaebaja asjaolusid arvestades veel esitama. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et nimetatud 30 000 000 eurot moodustas 6% finantsinvesteeringute mahust, kui tegemist on ettevõtja ainukese varaga, mille puhul on tõendatud nii omamise fakt kui ka väärtus. Kui registri andmetel omab üks ettevõte teise ettevõtte aktsiaid ja see on ainuke ettevõtte oluline vara, siis peaks osade arv korda nimiväärtus olema täielikult piisav informatsioon, mis on kinnitatud kolmanda, sõltumatu osapoole ehk registripidaja poolt. AJN-il on Briti äriregistrile juurdepääs ja ta on ise kasutanud registri andmeid audiitori aruande järgse teabe kogumisel.
  2. Audiitorkogu (vastustaja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 3.
  3. Kaebajal puudub kutsetegevuse standardite mõistes piisav asjakohane tõendusmaterjal enamuse Y OÜ
  4. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete õigsuse kohta. Samuti ei ole aastaaruande lisades seotud osapoolte vahelisi suhteid ja tehinguid avalikustatud kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistiku nõuetega. Kaebaja ei ole kutsetegevuse standardite nõuete kohaselt kogunud, säilitanud ega arhiveerinud töövõtudokumentatsiooni. Piisava asjakohase auditi tõendusmaterjali puudumise tõttu ei ole võimalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise väärkajastamiseta. Ilma kutsetegevuse standardi nõudeid järgimata väljastatud vandeaudiitori aruanne ei ole usaldusväärne. Kuivõrd Y OÜ
  5. a aastaaruanne ei kajasta objektiivselt aruandeperioodil toimunud sündmusi ja on avalikustamise nõuete rikkumisest olulisel määral mõjutatud, on see olulisel määral eksitav ega võimalda aruande tarbijatel saada ettevõtte kohta objektiivset informatsiooni. Järelevalvega kaitstav avalik huvi (

§ 121

lg 1) on sellise rikkumise korral tugevalt saanud kahjustada, eriti oludes, kus Y OÜ

  1. a aastaaruanne sisaldab arvestatavas suuruses varasid ja omakapitali. Kaebaja tähelepanu mittepälvinud võimalik väärkajastamine Y OÜ
  2. a aastaaruandes ulatus 482 miljoni euroni. Kaebaja osutatud audiitorteenuses tuvastatud oluliste rikkumiste tõttu otsustati kaebajat karistada kohase trahviga. Otsus on kohane ja õige meede tuvastatud rikkumistele reageerimisel. 3.
  3. AJN-i järelevalvealase tegevuse eesmärk on kontrollida Audiitorkogu liikme tegevuse vastavust seaduste ja selle alusel kehtestatud kutsetegevuse standardite nõuetele. Haldusmenetluses rakenduv uurimispõhimõte on otseselt seotud ja piiratud kohalduva õigusliku regulatsiooniga. Uurimispõhimõtet rakendatakse selgitamaks, kas Audiitorkogu liikme tegevus vastab regulatsioonide, sh kutsetegevuse standardite, nõuetele. Vastavalt

§ 45

lg-le 1 peab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuses täitma

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

Kutsetegevuse standardid kohustavad audiitorit koostama auditi käigus piisava ja põhjaliku dokumentatsiooni, mis võimaldaks teostada auditi üle järelevalvet (ISA(EE)230 lõigud 3, 5 6, 8, A5, A7). Lisaks sätestavad ISA(EE)230 lõigud 14-16 lõpliku auditifaili kokkupanemise (arhiveerimise) nõuded. Audiitor peab auditi dokumentatsiooni auditifailis kokku panema ja õigeaegselt pärast audiitori aruande kuupäeva viima lõpule lõpliku auditifaili kokkupanemise administratiivse protsessi (vt lõigud A21-A22, 60 päeva jooksul arvates audiitori aruande väljaandmise kuupäevast). Pärast lõpliku auditifaili kokkupanemise lõpuleviimist ei tohi audiitor kustutada ega kõrvaldada mis tahes sisuga auditidokumentatsiooni enne selle säilitamisperioodi lõppu (vt lõik A23). 3.3. Seega ei ole kutsetegevuse standardite regulatsiooniga kooskõlas kaebaja väide, et asjassepuutuvad dokumendid sisaldusid varasema töövõtu juurdes ja nendega mittearvestamist ei õigusta see, et neid ei kopeeritud uue töövõtu materjalide hulka. See, kas AJN saab konkreetse dokumendi kätte iseseisvalt või esitab selle menetlusalune isik hiljem, ei tõenda, et audiitor 12

(21)3-19-1922 konkreetset dokumenti konkreetse auditi läbiviimise ajal omas ja/või arvesse võttis. Samuti ei ole audiitori enda loodud dokumentide puhul tõendatud, et see on koostatud auditi käigus, vaid pigem viitab vastava dokumendi hilisemale loomisele järelevalve jaoks, et varjata oma rikkumisi. Ülaltoodud standardite nõuetest tuleb üheselt, et konkreetse auditi konkreetne dokumentatsioon on võtmetähtsusega, et auditiga mitteseotud isikud, sh kvaliteedikontrolli läbiviijad ning ka kohus saaksid aru audiitori poolt tehtust. Audiitorettevõtjal peab olema igas konkreetses arhiveeritud töövõtukaustas terviklik dokumentatsioon, mis tõendab, et audit on läbi viidud vastavuses kutsetegevuse standarditega. Praegusel juhul see nii ei olnud. Eelnimetatud regulatsioon on oluline ja määrava tähtsusega ka seetõttu, et usaldusväärse vandeaudiitori aruande väljastamisele peab eelnema rida kutsetegevuse standardite kohaseid protseduure (sh dokumentaalsete tõendite kogumine ning nende alusel protseduuride teostamine ja järelduste dokumenteerimine). Vaid nõuetekohaselt dokumenteeritud audiitorteenuse osutamist saab lugeda usaldusväärseks ja selle lõpptulemust – vandeaudiitori aruannet, tõeväärtust omavaks. Käesoleval juhul on AJN rakendanud uurimispõhimõtet, selgitades välja kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. AJN on uurimispõhimõtet rakendades välja selgitanud ja loeb tõendatuks, et kaebajal puudub usaldusväärne tõendusmaterjal, et juhtkonna väited investeeringute kajastamisel oleksid õiged, kuivõrd see ei sisaldu arhiveeritud (ja töörühmale esitatud) töövõtukaustas. 3.
  1. Kaebajal puudus elementaarne asjakohane tõendusmaterjal aktsiate tegelike tehinguhindade kohta tehingutes kolmandate osapooltega, mis kinnitaks, et aktsia eest oleks reaalselt tasutud 1000 GBP. Samuti puudub muu tõendusmaterjal aktsiate müügitehingute oluliste detailide kohta, nt isikute seotus ettevõttega. AJN-i ülesandeks on kontrollida kaebaja poolt osutatud audiitorteenuse vastavust sätestatud nõuetele. Küsimus ei ole selles, kas AJN hiljem (st mitte auditi tegemise ajal) uurimis- või distsiplinaarmenetluse käigus tuvastab ühe või teise dokumendi, tehingu või seotud osapoole olemasolu, vaid oluline on, kas audiitorteenust osutanud audiitorile oli see informatsioon audiitorteenuse osutamise ajal teada, kas ta pööras sellele tähelepanu ning teostas nõutavaid protseduure, mille käigu ja tulemused ta dokumenteeris. AJN vastavalt oma pädevusele ei vii läbi auditit ega saakski seda teha samal ajahetkel, kui tegi seda kaebaja. AJN võib auditi asjaoludest parema arusaamise eesmärgil avalikest registritest informatsiooni hankida, nimetatu aga ei tõenda, et audiitor oleks õigel ajahetkel oma tööd nõuetekohaselt teinud, pigem vastupidist. 3.
  2. Kaebajale edastati 17.05.2018 e-kiri, et alustati

§ 132

lg 1 alusel uurimismenetlust, selgitamaks välja, kas Y OÜ-le on osutatud audiitorteenust vastavalt seaduse nõuetele. Informatsioon on vajalik investeeringu väärtuse tõendamiseks. Kogu informatsiooni küsimine on vajalik tõendusmaterjali kogumiseks ja järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja teadis või pidi olema teadlik temale kohalduvate õigusaktide nõuetest, sh kutsetegevuse standardite nõuetest, mis kohustavad teda koguma töövõtudokumentatsiooni tõendusmaterjali ning võimaldama järelevalve läbiviimist, esitades kogu küsitud dokumentatsiooni kontrollitava töövõtu kohta, kuivõrd AJN-il on kohustus uurimispõhimõtet järgides selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. 3.

  1. AJN on otsuse nr 501 p-s 2.4 põhjalikult selgitanud, milliste kriteeriumide alusel saab nõudeid pidada oluliseks aastaaruande kontekstis. Avalikustamise nõuete rikkumist on käsitletud otsuse nr 501 p-s 2.
  2. 3.
  3. Töörühm palus kaebajal esitada kogu dokumentatsiooni, mis antud töövõtus investeeringute väärtuse hindamist võib puudutada. Seda, miks kaebaja esitatud informatsiooni ei saa lugeda piisavaks, käsitleb vaidlusaluse otsuse p 2.7 (lk 10). Kaebaja selgitus, et ta võib kasutada eelnevatest töövõttudest saadud informatsiooni, näitab, et ta kas ei tunne vandeaudiitori kutsetegevuse nõudeid või üritab kohut teadlikult eksitada. Kutsetegevuse 13

(21)3-19-1922 standardite nõuded näevad ette, et konkreetse töövõtu dokumentatsioon peab olema terviklik, st sisaldama endas kõike asjassepuutuvat ning olema sellisel kujul arhiveeritud (st sinna ei tohi mõjuva põhjuseta dokumente hiljem lisada, eemaldada või muuta) ja võimaldama sõltumatut järelevalvet. Selleks, et auditi dokumentatsioon annaks tõendatult audiitori aruande aluse piisava ja asjakohase jäädvustamise ning oleks teisele praktiseerijale arusaadav, peab asjassepuutuv dokumentatsioon sisalduma konkreetse töövõtu kaustas või olema viidatud dokumentatsioonile, kus vajalik informatsioon sisaldub. See, et teadmata hulk dokumente on laiali erinevate töövõttude dokumendikaustade vahel, kust vandeaudiitor vajadusel järelevalvele esitamiseks küsimise peale dokumente „leiab“, ei ole kooskõlas

-i ning kutsetegevuse standardites sätestatuga ega dokumentatsiooni kogumise ja koostamise eesmärgiga. Kaebaja poolt viidatud ISA(EE)500 lõigud A1 ja 6 sätestavad piisava asjakohase auditi tõendusmaterjal kogumise töövõtukausta. Seetõttu pole asjassepuutuv, kas töörühm tundis huvi teiste töövõttude kohta, mida kaebaja läbi viis, või mitte. Tõendusmaterjali kumulatiivsuse teema tõstatub auditi käigus ja pole seotud arhiveeritud töövõtudokumentatsiooniga. Vastustaja nõustub, et töörühmale esitatud kinnitus kogu töövõtudokumentatsiooni esitamise kohta ei saa võtta audiitorilt õigust esitada hiljem lisadokumente. Samas on kaebajalt küsitud uurimismenetluse läbiviimiseks kogu terviklikku arhiveeritud töövõtudokumentatsiooni, sh eesmärgil, et oleks tõendatud, et töövõtu teostamise ajal oli kaebajal kogu vastav dokumentatsioon, informatsioon ning dokumenteeritud auditiprotseduurid olemas ja tehtud, ning küsiti üheselt mõistetavuse huvides selleks ka kinnitust kogu dokumentatsiooni esitamise kohta. Hilisem dokumentatsiooni esitamine tõendab, et kaebaja ei ole täitnud kutsetegevuse standardite vastavaid nõudeid. Sellega ei ole kaebaja ise uurimis- ning distsiplinaarmenetluses suutnud tõendada, et hiljem esitatud dokumentatsioon oli tal olemas Y OÜ-le audiitorteenuse osutamise ajal (nagu see pidi olema), samuti et ta on selle dokumentatsiooni selles konkreetses töövõtus läbi töötanud ja teinud nõutavaid protseduure. Menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et täiendavalt esitatud dokumentatsioon oleks piisav investeeringute väärtuse tõendamiseks. Samas on kaebaja väljastanud vandeaudiitori aruande, mille usaldusväärsusele toetub laiem avalikkus. Tõendamiskohustus on kaebajal, kuna AJN on tõendatult tuvastanud, et kutsetegevuse standardite kohaselt nõutav dokumentatsioon kaebaja töövõtudokumentatsioonis puudub ja ilma tõendava dokumentatsiooni olemasoluta ei saa asuda seisukohale, et kaebaja oleks nõuetekohast tööd teinud. 3.

  1. Otsuse tegemisel on tuginetud just nendele andmetele ja informatsioonile, mis olid kaebajale teada või pidi olema teada enne vandeaudiitori aruande väljastamist. Hiljem selgunud asjaolu on näitlikustamiseks välja toodud põhjusel, et see toetab AJN-i poolt uurimismenetluse tulemusena tehtud järeldust, et kaebaja ei teostanud auditi töövõttu kutsestandardite kohaselt. Auditi standardi kohaselt tuleb protseduuride teostus dokumenteerida. Ei ole piisav kasutada auditi läbiviimisel teiste töövõttude arhiivis olevaid algdokumente, kui puuduvad viited nendele dokumentidele ja ei ole dokumenteeritud informatsioon, milliseid protseduure nimetatud algdokumentide põhjal on tehtud ja millistele järeldustele jõutud. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et Y OÜ
  2. a majandusaasta aruande auditi läbiviimisel kasutas audiitor neid samu töövõttude arhiivis olevaid algdokumente, sest lisaks auditi töövõtukaustas puuduvatele algdokumentidele (või viidetele) puudub kontrollitud töövõtukaustas ka dokumentatsioon selle kohta, milliseid protseduure kaebaja algdokumentide pinnalt tegi ja millistele järeldustele jõudis. Kaebaja esitas töörühmale 28.08.2019 elektroonilised kaustad täiendavate dokumentidega. Puudusid kaebaja tööpaberid nimetatud materjalide läbitöötamise kohta ja järeldused, kuidas esitatud dokumentatsioon katab relevantsed väited, nt väärtuse väite 505 miljoni GBP summas C Ltd bilansis kajastatud nõuete puhul. Seisuga 31.12.2016 aruandes, mis konkreetsesse töövõttu puutub, oli nõuete saldo 153 miljonit GBP. Töövõtudokumentatsioonis puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et kaebaja on nimetatud tõendusmaterjalidega 14

(21)3-19-1922 tegelenud. Otsus põhineb menetluses kogutud dokumentatsioonil, mille kogumise ja koostamise kohustus oli kaebajal audiitorteenuse osutamise ajal. Menetluses omab tähtsust asjaolu, et Y OÜ
  1. a majandusaasta aruandes kajastatud investeeringute kohta puudub kutsetegevuse standardite mõistes piisav asjakohane tõendusmaterjal. Põhjendused, miks AJN loeb tõendusmaterjali ebapiisavaks, on märgitud täpsemalt otsustes nr 501 (vt p-d 2.2, 2.3 ja 2.7) ja nr 583 (vt p-d 2.6 ja 2.7). Investeeringute aruannetes kajastatud varade osas oleks tulnud teha protseduure, et veenduda andmete õigsuses ja usaldusväärsuses. Audiitor on arvamuse avaldamisel tuginenud tõendusmaterjalidele, mille usaldusväärsust ei ole tõendatud. Nimetatud info tõesuses veendumiseks oleks audiitor pidanud läbi viima investeeringuobjekti varade osas protseduure, mitte tuginema temale esitatavatele aruannetele nendes esitatud informatsiooni kahtluse alla seadmata. 3.
  2. Asjakohatu on väide, et kaebaja ei saanud teada aruande koostamise ajal hiljem selgunud asjaoludest. Kutsetegevuse standardites nõutavate asjassepuutuvate protseduuride läbiviimise, investeeringu väärtuse kohta tõendusmaterjali kogumise ja Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtete tundmise kaudu oleks kaebaja jõudnud asjakohastele järeldusele juba töövõtu teostamise käigus. 3.
  3. RTJ 1 p 69 alapunkt b märgib, et arvestuspõhimõtet on lubatud muuta, kui uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid. Samas peab objektiivsem kajastamine põhinema konkreetsetel asjaoludel, mida tuleb aastaaruandes selgitada. RTJ 15 p 12 alapunkti a kohaselt avalikustatakse arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutmisel ka muutuse kirjeldus ja põhjendus. Antud juhul on aastaaruandes põhjendamata, mis asjaolud on tinginud olukorra, et bilansis kajastatud investeering 482 miljonit eurot on otsustatud kajastada nullväärtuses. ISA(EE)200 lõigu 3 kohaselt on auditi eesmärgiks tõsta finantsaruannete usaldatavuse taset nende ettenähtud kasutajate jaoks. Selliste muutuste toimumisel aruandes ja nende ebaadekvaatsel kajastamisel ei ole võimalik aruande lugejatel saada kindlustunnet, mida audiitori aruanne on mõeldud andma. AJN-il ei olnud võimalik võtta seisukohta
  4. a aruandes kajastatud arvestuspõhimõtte asjakohasuse üle, kuna aktsiatega toimunud tehingute detailide kohta oli liiga vähe teavet. Töövõtudokumentatsioonis sisalduva informatsiooni põhjal ei olnud alust kajastada aktsiaid muus hinnas kui nende soetusmaksumus. Otsuse tegemisel tugineti audiitorteenuse osutamise ajal kätte saama pidavale ja kaebaja poolt kogutud ning koostatud dokumentatsioonile.
  5. a oli Y OÜ esimene tegevusaasta. Samal aastal tõi tegevjuht investeeringud ettevõttesse, andes nad ettevõttele tasuta. Ligi poole miljardi euro suurune bilansimaht tekkis investeeringute hindamisest nende väidetavasse turuväärtusesse, mida
  6. a auditi dokumentatsioon ei suutnud tõendada. Companies House registris oli investeeringuobjektidel registreeritud omanikuvahetusi, kuid puudus informatsioon mitteseotud isikute vahel toimunud aktsiate ostu-müügitehingute ja tehinguhindade kohta. Kui
  7. a aruandes arvestuspõhimõtet tagasiulatuvalt muudeti ja
  8. a saldod näitasid seejärel tagasihoidlikke numbreid, toimus
  9. a aruande kohaselt tähelepanuväärseid suuri tehinguid seoses varude arvele võtmise ja müügiga. Kui
  10. a esialgses aruandes oli varade maht ja netovara seisuga 31.12.2016 suuruses 510 miljonit eurot ja perioodi kasum 504 miljonit eurot, siis 31.12.2017 oli varade ja omakapitali maht 657 miljonit eurot ning perioodi kasum 588 miljonit eurot.
  11. a aastaaruandest ei nähtu, et suuremahulised tehingud oleksid toimunud seotud osapoolte vahel. 3.
  13. a aastaaruannet vaadates on näha, et investeeringute sisus olulisi muutusi ei ole toimunud.
  14. a aruandes olid Y Ltd, Y Ltd ja C Ltd kajastatud pikaajaliste finantsinvesteeringutena, kokku summas 481 656 252 eurot, Y Ltd aktsiate väärtus moodustas 63,5%, C Ltd 30,3% ja Y Ltd 6,3% Y OÜ pikaajaliste finantsinvesteeringute bilansilisest väärtusest. Y OÜ
  15. a aruandes oli Y Ltd kajastatud tütarettevõttena, 31.12.2017 oli Y OÜ 15
(21)3-19-1922 osaluse määr tütarettevõttes 70%, 31.12.2016 oli see 67%. Y OÜ
  1. a aastaaruandes oli Y Ltd kajastatud sidusettevõttena, 31.12.2017 oli Y OÜ osaluse määr sidusettevõttes 26%, 31.12.2016 oli see 29%. 31.12.2016 saldo osas kajastuvad investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse
  2. a aruandes nullväärtuses. Arvestuspõhimõtete lisa kohaselt kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse soetusmaksumuse meetodil. Investeering C Ltd aktsiatesse kajastub
  3. a aruande 31.12.2016 näitajates pikaajalise finantsinvesteeringuna ja nullväärtuses, arvestuspõhimõtete lisa kohaselt kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, soetusmaksumuse meetodil. Eeltoodust nähtub, et
  4. a jooksul olulisi muutusi investeeringutes ei toimunud, mis oleks tinginud finantsinvesteeringute kajastamise muutuse peale vea esinemise aastaaruandes. Audiitori ülesanne on kontrollida arvestuspõhimõtete õiget rakendamist, et tulemuseks oleks usaldusväärne aruanne. Käesoleval juhul on kaebaja väljastanud märkuseta arvamuse finantsaruannetele, milles esitatud andmeid ei saa aruande lugeja usaldada. Nimetatud asjaolu näitab, et auditi eesmärk pakkuda aruande lugejale kindlust aruande õigsuse osas on jäänud täitmata, aastaaruanne on olnud olulisel määral väärkajastatud, millele tähelepanu pööramata jätmisega on kaebaja toime pannud olulise kutsestandardi nõuete rikkumise. 3.
  5. Audit on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud auditeerimise standarditega (

§ 50lg 1).

Audiitori ülesandeks on anda kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruannet väljastades kindlus möödunud perioodide rahandusinformatsiooni kohta (vt ka

§ 50lg-d 2 ja 3).

Kirjeldatud olukord viitab arvestatavale ohule, et Companies House registris sisalduvale informatsioonile ei saa auditeerimata ettevõtete puhul tugineda ja audiitoril tuleb tõendusmaterjali kogumisel nimetatud asjaolu arvestada. Tõendusmaterjali olemasolu investeeringute väärtuse kohta võimaldaks selle ohu miinimumini viia, kuid kaebajal puudus vajalik tõendusmaterjal. Töörühm palus kaebajalt kogu dokumentatsiooni, mis antud töövõtus investeeringute väärtuse hindamist võib puudutada. Põhjendusi, miks nimetatud informatsiooni ei saa lugeda kutsetegevuse standardite mõttes piisavaks, käsitleb vaidlusaluse otsuse p 2.7 (lk 10). 3.

  1. Ettevõte avalikustas aastaaruandes seotud osapooled ja nendega tehtud tehingud vastavalt RTJ 2 ja RTJ 15 nõuetele ega ole avalikustanud mitterahalisi tehinguid. Kajastamata jäi aruande lugejale oluline informatsioon. Y OÜ
  2. a aastaaruanne ei kajasta objektiivselt aruandeperioodil toimunud sündmusi, on avalikustamise nõuete rikkumisest olulisel määral mõjutatud, olulisel määral eksitav ega võimalda aruande tarbijatel saada ettevõtte kohta objektiivset informatsiooni. Nimetatu on distsiplinaarmenetluses tuvastatud kui oluline rikkumine (vt otsuse p 2.8). 3.
  3. Kuna kaebaja esialgne väide oli, et õiglasse väärtusse konservatiivsuse põhimõttest lähtudes ümberhindamist tehtud ei ole, ja seejärel väitis, et tehingud toimusid õiglases väärtuses 1000 GBP, siis on tegemist vastuolulise väitega. 3.
  4. Äriühingu juhatuse liikme kinnitus ei ole piisav tõendusmaterjal tehingute hindade tõendamiseks. Väiteid peavad toetama asjakohased tõendusmaterjalid, mis antud juhul puudusid (vt nt ISA(EE)330 lõigud 3, 4, ISA(EE)540 lõik 6). Juhtkonna otsus võib olla erapoolik ning audiitor peab seda hindama vastavalt ISA(EE)240 lõigule 32, ISA(EE)540 lõigule 21 ja ISA(EE)540 lõigule
  5. Audiitor peab üle vaatama otsustused ja otsused, mida juhtkond on teinud arvestushinnangute tegemisel, tuvastamaks, kas on indikaatoreid juhtkonna võimaliku erapoolikuse kohta. Juhtkonna võimaliku erapoolikuse indikaatorid, kui neid on, peab lisama auditi dokumentatsiooni. Samuti peab audiitor rakendama kutsealast skeptitsismi. Audiitor peab auditi planeerima ja läbi viima kutsealase skeptitsismiga, tõdedes, et eksisteerida võivad asjaolud, mis põhjustavad finantsaruannete olulise väärkajastatuse (kas pettusest või 16

(21)3-19-1922 veast tingitud) (ISA(EE)200 lõik 15, ISA(EE)240 lõigud 12, 32 punkti b alapunktid i ja ii ning punkt c). 3.
  1. Ebaõige ja eksitav on viide AJN-i vastuolulistele etteheidetele. Omandamata veendumust, et vara aruannetes kajastatud väärtus on realistlik, ei ole võimalik investeeringu õigsust kinnitada. AJN on otsuses (p 2.7, lk 7) toonud näited, millist tõendusmaterjali oleks võinud kaebaja koguda, et tulemuseks oleks piisav asjakohane tõendusmaterjal. Investeerimisobjekti pearaamat oleks võimaldanud saada detailsemat infot olukorras, kus investeeringuobjektide aastaaruanded olid väga üldised. Põhjendusi, miks kaebaja poolt 28.08.2019 esitatud dokumente ei saa lugeda piisavaks tõendusmaterjaliks, käsitleb otsuse p 2.7 (lk 10). Kaebaja ei täpsusta, millisele kolmanda osapoole kinnitusele ta oma väites tugineb, mida nimetatud informatsioon peaks tõendama, mistõttu ei ole AJN-il võimalik antud küsimuses seisukohta väljendada. 3.
  2. Töörühm on küsinud kaebajalt uurimismenetluse läbiviimiseks 04.06.2018 kirjaga kogu töövõtudokumentatsiooni. Seega pidid kaebaja tööpaberid sisalduma juba esitatud dokumentatsioonis. Auditi dokumentatsioon peab olema kogutud ja koostatud auditi tegemise käigus ning sellele tuginedes saab audiitor väljastada vandeaudiitori aruande. Kaebaja lepingulise esindaja 12.07.2019 eriarvamus AJN-i 21.05.2019 otsuse eelnõu kohta sisaldas viiteid tõendusmaterjalidele, mida kaebaja ei ole töörühmale (ega AJN-ile) varem esitanud. 21.08.2019 edastas töörühm kaebajale ja tema lepingulisele esindajale kirja, milles palus puuduoleva dokumentatsiooni edastada. Kaebaja esitas lisadokumentatsiooni töörühmale alles 28.08.2019, s.o pärast uurimismenetluse lõpetamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise otsusest teadasaamist, mis edastati kaebajale 19.02.
  3. Uurimismenetluse käigus ei esitanud kaebaja AJN-ile teavet, et olulised tõendusmaterjalid asuvad teise töövõtu juures. Vastupidi, kaebaja kinnitas 23.10.2018, et on esitanud töörühmale kogu töövõtu dokumentatsiooni. Seega on kaebajale korduvalt teada antud, et esitada tuleb kogu töövõtudokumentatsioon, sh et tal tuleb oma väiteid töövõtudokumentatsioonis olevatele dokumentidele viidates tõendada. Hilisema ja täiendavate dokumentide esitamisega ei saa lugeda tõendatuks, et nimetatud dokumendid olid õigel ajal olemas ning nende alusel oli audiitor tööd teinud auditi läbiviimise hetkel. AJN on uurimispõhimõtet rakendanud ja välja selgitanud, et käesoleval juhul puudub dokumentatsioon, mis tõendaks, et kaebaja on täiendavalt esitatud tõendusmaterjalidega tegelenud. Materjali läbitöötamine töörühma poolt suurendas veendumust, et investeeringu kajastamine ei olnud asjakohane. On usutav, et kaebaja ei ole oma kliendi elektroonilisi tõendusmaterjale erinevate tehingute kohta ise hiljem loonud, sest tegemist ei ole audiitori koostatud dokumentidega. Küll aga on võimalik, et dokumendid on kliendilt hangitud hiljem. Arvestades, et dokumendid puudusid kaebaja töövõtudokumentatsioonist ja samuti puudub dokumentatsioon tõendusmaterjali käsitlemise kohta kaebaja poolt, ei saa kogutud tõenditele tuginedes asuda seisukohale, et hiljem esitatud dokumentatsioon oleks olnud aluseks vandeaudiitori aruande koostamisel. Kaebajat ei karistatud distsiplinaarkorras asjaolu tõttu, et dokumendid asusid teises kaustas (st töövõtudokumentatsioonis on võimalik ka viidata mujal asuvale dokumentatsioonile, mida kaebaja ei olnud teinud), vaid seetõttu, et puudus piisav asjakohane tõendusmaterjal oluliste aruandekirjete kohta, puudus töövõtudokumentatsioon, millest nähtuksid kaebaja tehtud töö algdokumendid (st protseduurid ja järeldused) ning tuvastatud oli ka muid olulisi standardite nõuete rikkumisi. 3.
  4. Järelevalvemenetlustes kontrollitakse audiitori poolt tehtud tööd ja kogutud tõendeid. Kui AJN, uurimispõhimõtet rakendades, kogub auditi asjaoludest parema arusaamise eesmärgil lisainformatsiooni avalikest allikatest, ei asenda see kaebaja tegemata tööd, kuna auditi tegi kaebaja. Praegusel juhul oli tegemist olulisust ületava summaga, mistõttu oleks tulnud koguda tõendusmaterjal, et nimetatud investeering kajastub kõikehõlmavalt, täpselt, eksisteerib ja tema väärtus on õige ning et investeering kajastub aruandes õigetel kirjetel. Nimetatud investeeringu 17
(21)3-19-1922 väärtus oli peale arvestuspõhimõtte muutust Y OÜ
  1. a aastaaruandes null. Nõuetekohaselt käitudes oleks audiitor kõigi nimetatud asjaoludega pidanud auditi käigus tegelema. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Otsusega nr 583 heideti kaebajale ette distsiplinaarsüüteo toimepanemist.

§ 144

lg 1 järgi on Audiitorkogu liikme distsiplinaarsüüteod

-i sätestatud Audiitorkogu liikme kohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti järelevalvenõukogu otsuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Viidatud otsuses on tuginetud

§ 144

lg 2 p-le 10, mille kohaselt on Audiitorkogu liikme distsiplinaarsüüteoks

§ 45

lg-s 1 sätestatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite täitmise nõude rikkumine.

§ 45

lg 1 järgi peab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuses täitma

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

  1. Vaidlusaluses otsuses on välja toodud mitmeid kutsetegevuse standardite norme, mida kaebaja on Y OÜ
  2. a auditi läbiviimisel rikkunud. Peamiseks etteheiteks on, et kaebaja ei ole kogunud piisavalt asjakohast tõendusmaterjali kõigi Y OÜ
  3. a raamatupidamise aastaaruandes kajastatud oluliste bilansi ja kasumiaruande kirjete õigsuse kohta. Tõendid on kas üldse kogumata, ebapiisavad või ebausaldusväärsed. Piisava asjakohase auditi tõendusmaterjali puudumisel ei ole võimalik veenduda, et finantsaruanded oleksid olulise väärkajastamiseta, mis ei võimalda aruande tarbijatel saada ettevõtte kohta objektiivset informatsiooni.
  4. Audiitorettevõtja osutatava audiitorteenuse kõrge kvaliteet on oluline avalikes huvides, sest audiitorteenust ei osutata ainult kliendi, vaid eelkõige avalikes huvides. Rahandusministri 03.03.2010 määruse nr 12 „Auditeerimiseeskiri“ (määrus nr 12) § 3 lg 1 järgi peab audiitorettevõtja auditi audiitorteenust osutades ja otsustustes arvestama kõigi nende infokasutajate vajaduste ja huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi raamatupidamisaruannetele tuginedes ning kes eeldavad, et auditeeritud raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt. Seega on auditi läbiviimise eesmärgiks tagada avalikkusele kindlus, et auditeeritava ettevõtte raamatupidamine vastab õigusnormidele ja selle tulemit võib majanduslike otsuste tegemisel usaldada.
  5. Määruse nr 12 § 3 lg 2 järgi tuleb audit korraldada nii, et see hõlmaks adekvaatselt kliendi kõiki raamatupidamisaruannete seisukohalt olulisi tegevusaspekte. Audiitorettevõtja peab jõudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitorettevõtja peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks põhjendatud kindluse, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid seaduste, Eesti hea raamatupidamistava ja raamatupidamise sise-eeskirjade kontekstis kõigis olulistes aspektides õigesti ja õiglaselt. Seega on audiitoril kohustus kontrollida põhjalikult kõiki töövõtuga seotud olulisi raamatupidamisandmeid. Pealiskaudse kontrolliga ei ole vead tuvastatavad ja audiitori lõppjäreldus ei ole usaldusväärne. See annab avalikkusele väära kindluse auditi usaldusväärsuse suhtes ning sellele tuginevad isikute majanduslikud otsused võivad tekitada neile majanduslikku kahju. Mittenõuetekohaste auditite läbiviimine ja ebausaldusväärsete vandeaudiitori aruannete avaldamine kahjustab avalikke huve ning vandeaudiitori kutse usaldusväärsust ja mainet. Kui avalikkus ei saa majanduslike otsuste tegemisel auditi tulemustele tugineda, siis ei täida audiitorteenus enam oma eesmärki. Samuti aitab see kaasa pettuste toimepanemisele. 18

(21)3-19-1922 8.

§ 60

lg 1 järgi kogub ja säilitab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet. Määruse nr 12 § 6 lg 2 järgi tuleb kutsetegevuse dokumentidega hõlmata auditi protseduurid, audiitorettevõtja või vandeaudiitori poolt tehtud järeldused ja auditi tõendusmaterjal. Sama paragrahvi lg 2 järgi peavad kutsetegevuse dokumendid mh kajastama audiitorteenuse osutamise planeerimist, ajastamist, sooritatud kontrolliprotseduure ning olulisi järeldusi. Kutsetegevuse dokumentide koostamise üldpõhimõttena tuleb silmas pidada, et need peavad olema koostatud sellise üksikasjalikkusega ning sellises mahus, mis võimaldab asjatundlikul lugejal saada dokumentidega tutvudes tervikliku ülevaate audiitorteenuse osutamise käigust ning tulemustest. Määruse nr 12 § 7 lg 1 järgi peab audiitorettevõtja koguma sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldusi raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta. Tõendusmaterjalide sobivuse all mõistetakse nende olulisust ja usaldatavust ning piisavuse all nende kvantitatiivset mõõtu. Täpsemad nõuded vandeaudiitori kutsetegevuse dokumentidele ja auditi tõendusmaterjalile on sätestatud määruse nr 12 §-des 6 ja

  1. Seega on audiitoril auditit tehes kohustus koguda sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid ning koostada läbiviidava auditi kohta töödokumendid. Vaid juhul, kui audiitor on viinud läbi kutsetegevuse standardites ettenähtud protseduurid ja kogunud nõutud tõendid, on audiitorteenus nõuetekohane ja selle lõpptulemus usaldusväärne. Vastasel korral puudub kindlus, et kaebaja on auditi läbiviimisel hinnanud kõiki lõppjärelduse seisukohalt olulisi ja seda muuta võivaid asjaolusid ning et lõppjäreldus on sisuliselt õige. Seega ei ole audiitorteenuse osutamise puhul oluline vaid auditi lõppjäreldus, vaid põhjalik kontrollimenetlus ise. Viidatud sätetest nähtuvalt on auditi käigus kogutavate ja koostatavate dokumentide ülesandeks mh võimaldada teostada järelevalvet audiitorteenuse osutamise üle. Koostatud ja kogutud dokumendid peavad asjatundlikul lugejal võimaldama aru saada, mille alusel ja kas ka põhjendatult on audiitor jõudnud vandeaudiitori aruandes toodud järeldustele.
  2. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses kaebajale ette heitnud, et ta ei ole kogunud piisavalt asjakohast tõendusmaterjali kontrollitud raamatupidamiskannete õigsuse kohta. Kaebaja on väitnud, et on kogunud piisavalt tõendusmaterjali, kuid see sisaldub osaliselt teise töövõtu juures.
  3. Nagu kohus eelpool viitas, peab audiitorettevõtja auditi läbiviimisel koguma tõendeid ja koostama dokumente, mis võimaldaks tema üle järelevalvet teostada ning asjatundjal nende dokumentide pinnalt audiitorteenuse osutamise käigust ja tulemusest aru saada. Kaebaja töövõtu käigus koostatud ja kogutud dokumendid ei olnud piisavad, sest töörühmal ei olnud võimalik neile tuginedes veenduda, et kaebaja on teinud kõik vajalikud protseduurid, kontrollimaks kliendi raamatupidamisandmete õigsust. Vastustaja heitis kaebajale ette mitmete nõutavate protseduuride tegemata jätmist ja piisava tõendusmaterjali kogumata jätmist. Kaebaja töövõtudokumendid ei olnud piisavad, et pidada kaebaja tehtud järeldusi põhjendatuks ja väljaspool kahtlusi olevaks. Sealjuures jättis kaebaja kogumata tõendid usaldusväärsest sõltumatust allikast, usaldades liialt kontrollitava ettevõtte juhtkonna esitatud tõendeid ja kinnitusi. Nt jättis kaebaja kogumata teabe majandusüksuse väliselt õigusnõustajalt, kes oli seotud auditeeritava ettevõttega seotud kohtuvaidlusega, kuigi sellise kohustuse nägi ette ISA(EE)501 lõik
  4. Tegemist ei olnud ebaolulise nõudega, sest vaidluse all oli 11,1 miljoni suurune nõue, samas kui kaebaja oli määratlenud olulisuse määraks finantsaruande tasandil 5,1 miljonit eurot. Samuti kasutas kaebaja tõendina mittelõplikke/kinnitamata dokumente 19

(21)3-19-1922 (eelnõu/draft märkega). Järelikult ei suhtunud kaebaja kogutavatesse tõenditesse piisava skepsisega ega arvestanud piisavalt võimaliku pettuse või väärkajastamise ohuga.
  1. Kaebaja vead võisid mõjutada auditi lõpptulemust. Seejuures ei ole oluline, kas kaebaja auditi tulemus on sisuliselt õige või mitte. Vastustaja ülesandeks on kontrollida kaebaja töö kvaliteeti, mitte teha kaebaja asemel tema kliendi osas auditit. Seega ei ole vastustaja ülesandeks ise tõendeid koguda, et kaebaja järelduste õigsust kontrollida. Kaebaja järelduste õigsust peavad kinnitama tema poolt auditi läbiviimisel kogutud ja koostatud dokumendid. Kui need seda ei võimalda, ei olnud kaebaja töövõtt nõuetekohane ja kaebaja rikkus sellega temal lasuvaid kohustusi. Ebapiisava tõendusmaterjali pinnalt tehtud auditi lõppjäreldus on ebausaldusväärne ja kahjustab avalikke huve.
  2. Kaebaja viide, et osad tõendid, millele ta töövõtus tugines, sisalduvad teise töövõtu dokumentatsiooni hulgas, ei ole kooskõlas nõudega, et töövõtudokumentatsioon peab olema terviklik ja võimaldama teostada järelevalvet töövõtu üle. Iseenesest ei ole keelatud teise auditi käigus kogutud tõendeid ja saadud teavet kasutada (nt ISA(EE)500 lõigud A1, A11), kuid sellisel juhul tuleks need dokumendid lisada käimasoleva auditi töödokumentatsiooni hulka või neile arusaadavalt viidata, et nende kasutamine oleks arusaadav ja kontrollitav. Kaebaja tagantjärele esitatud paljasõnalised väited ei tõenda, et ta ka tegelikult eelmisest töövõtust pärit teadmiste ja dokumentidega arvestas. Samuti ei ole võimalik kontrollida, milliste dokumentidega ja millises ulatuses ta arvestas, kas ta kontrollis nende dokumentide jätkuvat relevantsust ja milliseid järeldusi neist tegi. AJN saab kaebaja töövõtu kvaliteeti kontrollides tugineda esitatud tõenditele, mitte audiitori suulistele selgitustele (vt ISA(EE) 230 lõik A5).
  3. Ebausaldusväärsust tekitab ka asjaolu, et kaebaja ei viidanud teisest töövõtust pärit tõenditele ja teabele kohe tema suhtes algatatud kvaliteedikontrolli menetluses, vaid alles pärast kvaliteedikontrolli menetluse lõppu algatatud distsiplinaarmenetluses. Kuigi töörühm küsis kvaliteedikontrolli menetluses kaebajalt kõiki töövõtu dokumente, ei esitanud kaebaja teise töövõtu juures olevaid dokumente, kuigi kinnitas töörühmale kõigi töövõtuga seotud dokumentide edastamist. Täiendavad dokumendid esitas kaebaja alles pärast töörühma uut dokumentide nõuet, kusjuures ei lisanud kaebaja uute tõenditega seotud töödokumente, millest oleks näha, milliseid protseduure on kaebaja nende dokumentidega tegelikult teinud ja mida neist järeldanud. Töödokumentide esitamise kohustus pidi olema kaebajale arusaadav, sest kaebaja ülesandeks oli vastustajale tõendada, et tema läbiviidud töö oli nõuetekohane, et ta oli teinud kõik vajalikud protseduurid, hinnanud riske ja tuginenud järelduste tegemisel asjakohasele teabele (vt ISA(EE)230 lõik 3). Töödokumentide koostamine on üks osa audiitorteenuse protsessist ja need moodustavad koos tõendusmaterjaliga tervikliku töödokumentatsiooni (vt ISA(EE)230 lõigu 5 punkt b). Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et koos tõenditega tuleb vastustajale edastada ka töödokumendid. Kaebaja vastupidine väide on otsitud ega ole kooskõlas audiitori tööd reguleerivate normide ja nende eesmärkidega.
  4. Järelikult ei ole kaebaja tõendanud, et tema teostatud töövõtt oli nõuetekohane, et selles tehti nõutavad protseduurid ja et auditi lõppjäreldused tuginesid piisaval asjakohasel tõendusmaterjalil. Kutsestandardite järgimise kohustus tuleb seadusest. Seega on kutsetegevuse standardite nõudeid eirates auditi läbiviimise näol tegemist distsiplinaarsüüteoga. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades audiitorile ja audiitorettevõtjale esitatavaid hoolsusnõudeid, saab kaebajale ette heita vähemalt rasket hooletust. Arvestades auditi läbiviimise eesmärki (avalike huvide kaitse) ja vaidlusaluse ebakvaliteetse auditiga kahjustatavate avalike huvide määra (kontrolliti väga suuri summasid), ei saa kaebaja distsiplinaarsüüteole distsiplinaarkaristusega reageerimine olla ebaproportsionaalne. Samuti oli karistuse määramise eesmärgiks mõjutada kaebajat edaspidi oma ülesandeid korrektselt täitma. 20
(21)3-19-1922
  1. Vastustaja on kaalunud erinevaid karistusvariante ning põhjendanud valitud karistust ja selle suurust. Vaidlusaluses otsuses on põhjendatud, milliste kaalutlustega on karistuse määramisel ja rahatrahvi suuruse valikul arvestatud. Kohtu hinnangul ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmseid kaalumisvigu, mis võiksid asja lahendust mõjutada. Kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne.
  2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
  4. Kaebaja taotles, et kohtuotsuse avaldamisel ei avaldataks kaebaja ega tema seadusliku esindaja nimesid, isiku- ega registrikoode vm andmeid, mis võimaldavad neid üheselt identifitseerida. Kohus rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse ning asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema seadusliku esindaja ning auditeeritud äriühingu ja viimasega seotud isikute nimed tähemärkidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.