Obsah (4)

§ 459§ 445§ 1x§ 162

2-20-4805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-4805 Tsiviilasi T.

) § 459 lg 1, mis näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6.

1. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 9x p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § xx lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § xx lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
2. a määrusega nr 115 on kehtestatud alates 01.01.
3. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates
4. jaanuarist
5. a on PKS § xx lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. PKS xx lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § xx lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § xx lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnimetatud seadusesätete kohaselt on kostjal vanemana kohustus oma alaealisi lapsi T. T. ja T. T. (hagejaid) ülal pidada. Eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Hagejad nõuavad kostjalt elatist kummalegi x eurot kuus. Kohus leiab, et kuna elatist nõutakse alla seadusega ettenähtud alammäära, siis ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi nõutavas ulatuses tõendama. Kui kostja vaidleb nõudele vastu, siis peab kostja tõendama, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses. 6.
6. Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel, et oma varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline elatist maksma. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Tulenevalt PKS § xx lg-st 2 kostja laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabane. 3 Riigikohus on 09.06.201x. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-1x (p 21.4) avaldanud seisukohta, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS xx lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on tuvastatud töövõimetus. Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ca 500 eurot kuus, mis kuluvad tema enda igapäevaste vajaduste katteks. Kostja väitel kuulub temale registreeritava varana korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tema eluasemeks, ning roller. Kohus kogus kostja varalise seisundi kindlakstegemiseks omal algatusel tõendeid. Kohtu nõudel esitas Eesti Töötukassa kohtule 02.12.
7. a tõendi (tl 38), millest nähtub, et alates 01.xx.
8. a on makstud kostjale töövõimetoetust keskmiselt 445,98 eurot kuus. AS SEB Pank esitas kohtule kostja konto väljavõtte perioodi 01.xx.
9. a -xx.12.
10. a. kohta (tl 41-48). Nimetatud tõendist nähtub, et sel perioodil on kostjale lisaks Eesti Töötukassa poolt makstud toetusele, makstud igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetust 60,86 eurot kuus. xx.12.
11. a seisuga oli konto jääk 0,35 eurot. Swedbank AS teatas 08.12.
12. a vastuses (tl 49), et kostjal on nende pangas kaks arvelduskontod, millest ühe jääk on 0,04 eurot ja teise jääk 0,09 eurot. Mõlemad kontod on blokeeritud ja alates 01.xx.
13. a kontodel toimingud puudusid. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostjale kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx tn x, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx. Kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 19.xx.
14. a. Kohus kontrollis Maanteeameti liiklusregistrist, et kostja nimele on registreeritud sõiduk – mopeed, registreerimismärgiga xxx. Mingit muu registreeritava vara olemasolu kostjal kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja sissetulekuks on riigi poolt makstavad toetused, ei saa kostjat vabastada oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Tulenevalt PKS § xx lg 2
15. lauses sätestatust peab kostja käsutama oma sissetulekut tema enda ja laste vajaduste katteks proportsionaalselt. Kostja seletas kohtuistungil, et tema igakuisteks kuludeks on korteri kommunaalmaksed ca 95 eurot kuus, kulud sidevahenditele, sh mobiiltelefoni järelmaks ca 35 eurot. Lisanduvad kulud toidule. Kohus hindab, et arvestades kostja sissetulekut, mille suurus on igakuiselt ca 500 eurot, õiglane, kui kostja maksab oma kahele alaealisele lapsele elatist kummalegi x eurot kuus nagu hagis nõutakse. Selliselt on kaetud laste minimaalsed vajadused kostjale langevas osas ja kostja enda käsutada jääb tema sissetulekust summa, mis on laste vajaduste katteks kantavast summast oluliselt suurem ja ületab üksi elava isiku minimaalset toimetulekupiiri. 6.
16. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt alates hagi esitamisest, s.o alates 2x.xx.
17. a kummagi hageja kasuks välja elatise summas x eurot kuus. Kohus selgitab, et juhul, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutuvad oluliselt elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on käesolev otsus tehtud, on poolel

§ 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse muutmist.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate esindaja pangakontole. 4 Menetluskulude jaotus x.

§ 1x

lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.

§ 1x

lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooltel esineks muid menetluskulusid. Seega puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5