lõikest 1, määras kohtuväline menetleja R.N’le karistuseks Liiklusseaduse § 74’22 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ja LS § 74’22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KAEBUSE SISU R.N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 15.07.2008.a otsus väärteoasjas nr 2302,08,018861 ja teha uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust sellega, et ta ei vaidlusta asjaolu, et ületas kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukile lubatud suurimat sõidukiirust 22 km/h võrra. Menetlusalune isik andis väärteoprotokollis seletuse, mille kohaselt ta arvas ekslikult, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli antud teelõigul 110 km/h. Sellele viitasid menetlusaluse isiku arvates sirge ja heas korras sõidutee. Teisi sõidukeid näha ei olnud ja politseipatrulli märkas R.N juba kaugelt. Seega ei pannud R.N süütegu toime mitte tahtlikult, vaid hooletusest. Kuna karistusseadustiku § 15 lg 2 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, siis R.N antud juhul hooletu tegu ei vabastada teda vastutusest ja ta kahetseb juhtunut. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 3000 krooni on R.N poolt tänaseks tasutud. Lisakaristuse osas aga leiab kaebuse esitaja, et see on määratud põhjendamatult ja on ebaproportsionaalne võrreldes tema poolt toimepanduga. R.N on seisukohal, et lisakaristus on määratud motiveerimatult, kuna otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud tema vastutust raskendavaid asjaolusid, ei ole arvestanud kergendavaid asjaolusid ja on karistuseks määranud rahatrahvi sanktsiooni maksimaalmääras.
1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 võimaldab mootorsõiduki ohutu liiklemise eest kohaldada süüdlasele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist väärteo korral kuni üheks aastaks seaduses sätestatud juhtudel. LS § 7422 lg 2 kohaselt võidakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ja sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võidakse sellise rikkumise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristuse kohaldamisel ei ole arvestatud kõiki
§-s 56 nimetatud asjaolusid. R.N tunnistab kiiruse ületamist ja põhjendab seda hooletusega ja kahetseb. Kiiruse ületamine leidis aset hõreda liiklusega asulavälisel ja väga heade sõidutingimustega teel ning kiiruse ületamine ei olnud märkimisväärne, arvestades, et mõnisada meetrit eespool algaski 110 2 km/h lubatud sõidukiirusega tee.
lg 1 p 3 ja lg 2 järgi saab nimetatud asjaolusid pidada karistust kergendavateks asjaoludeks. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb lisakaristusena R.N’lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ja miks just selliseks tähtajaks. Kuna lisakaristuse kohaldamine ei ole kohustuslik, tuleb otsuses eraldi põhjendada ka lisakaristuse vajalikkust. Samuti tuleb otsuses põhjendada lisakaristuse tähtaega. R.N kaitsja on seisukohal, et R.N’l puudus süüteo toimepanemiseks tahtlus ja ta vastutab ettevaatamatusest toimepandud teo eest. Kuna aga R.N ei saanud aru oma teo keelatusest, siis on tegemist keelueksimusega
Kaitsja on seisukohal, et kuna R.N pani teo toime keelueksimusega ja see oli ilmselt välditav, siis on tema suhtes võimalik karistust kergendada, jättes lisakaristuse kohaldamata.
lg 2 sätestab, et kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada
§-s 60 sätestatut, so karistust kergendada. Lisakaristuse tühistamine ei riiva antud juhul oluliselt ka
lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitsmise huve, sest R.N tunnistab kiiruse ületamist ja on nõus selle eest määratud põhikaristusega. R.N peab vajalikuks lisada, et juhtimisõigus on talle äärmiselt hädavajalik. Ta töötab osaühingus X (registrikood xxxxxxxx) ja kasutab autot alaliselt oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks. R.N juhtimisõiguse peatamine võib kaasa tuua tema äriühingul makseraskuste tekkimise ja paljud tema töötajad võivad jääda tööta. R.N peab vajalikuks siinkohal nimetada järgmisi tema juhtimisõigusega seotud lisakaristusega otseselt sõltuvaid isikuid: G S, J Z, S S, A K, D S, G S ja V Z. Vajadusel taotleb kaebuse esitaja nende isikute ülekuulamist tunnistajatena. R.N on valmis andma kohtule lubaduse olla edaspidi liikluses tähelepanelikum ja mitte enam ületada lubatud suurimat sõidukiirust. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.