) § 199 lg 2 p 5,9,
lg 1 p 1,
lg 2 p 3,
lg 1,
lg 1 p 1,2 järgi üldkorras menetluses Eelistung ja kohtu alla andmine Kohtuistung 27.12.2019 Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa – osales koos abiprokuröriga kohtuistungil Abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv – koostas süüdistusakti, osales nii eel- kui ka kohtuistungil Kannatanud F. T. E., T. L., T. K. 26.-28.02.2020, 03.-04.03.2020, 19.06.2020, 30.06.2020 06.03.2020, A. R., A. K., A. A. K. A. (XXX) Süüdistatava kaitsja Marko Paabumets – riigi õigusabi osutamise korras Süüdistatav Eduard Kask EDUARD KASK isikukood 39804072739, XXX, asukoht XXX vabaduses oli elukoht XXX (III; 40) XXX, XXX, XXX (III; 40) XXX (III; 40) emakeeleks XXX enne vahistamist XXX ja XXX XXX, XXX XXX (III; 40) XXX, XXX (III; 41) XXX, XXX, lähedastest XXX I. K. ja XXX A. K. XXX (I; 50) 07.09.2017 lõpetati menetlus KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel
lg 1 tunnustel 08.07.2017 toimepandus (III; 1-2) kriminaalkorras karistatud kahel korral, 13.07.2017.a ja 24.05.2018.a kohtuotsustega (I; 3839, 198-199; III, 3-7, 8-19, 20-22) 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel oli eelvangistuses 28.-30.09.2016.a, 03.-04.10.2016.a, 20.12.2016.a-20.04.2017.a kokku 4 kuud 6 päeva ja ülejäänud 7 kuud 24 päeva vangistust kandis vanglas 13.07.2017-09.03.2018 (III, 29) 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandis koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust 11.04.2018 – 11.09.2018.a (III; 23 pöördel) 11.09.2018.a vanglast 5 kuu vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt XXX ja sai 14.02.2019 tööle C. P. O., kus töötas kuni XXX.a, mil korduva tööle tulemata jätmise tõttu leping lõpetati (III; 23 pöördel) käesolevas kriminaalasjas: 22.-24.01.2019, 08.-10.02.2019 oli kahtlustatavana kinnipeetav (III; 47-52) 30.06.2019.a kell 16:40 peeti kahtlustatavana kinni XXX maja kõrval (I, 40; III, 53-59) 02.07.2019.a vahistati kuni 30.08.2019.a (III; 60-63) ja kohaldati suhtlemispiirangud (III; 7677) 28.08.2019.a pikendati vahistamist kuni 30.10.2019.a (III; 64-69) 29.10.2019.a pikendati vahistamist kuni 30.12.2019.a (III; 70-75) 27.12.2029.a anti kohtu alla ja tõkend vahistamine ning suhtlemispiirangud jäeti muutmata (I; 82-86) 04.03.2020 tühistati suhtlemispiirangud täies ulatuses (I; 140-143) RESOLUTSIOON 2 Süüdi tunnistada Eduard Kask
Süüdi tunnistada Eduard Kask
Süüdi tunnistada Eduard Kask
Süüdi tunnistada Eduard Kask
A. ühel korral rusikaga näkku löömises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask
lg 1 p 1,2 järgi madalatel motiividel mõrva toimepanemise eest ja karistuseks mõista 17 (seitseteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista Eduard Kasele eelnimetatud kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 17 (seitseteist) aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga.
lg 1 alusel arvata Eduard Kase eelvangistuses 22.-24.01.2019 ja 08.-10.02.2019 viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 16 (kuusteist) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada 16 (kuutteist) aastat 11 (ühteteist) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 Eduard Kasele karistuseks mõistetud vangistuse (1 aasta) ära kandmata osa, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks Eduard Kasele kohtuotsuste kogumis mõista 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Eduard Kask
K. suhtes toimepandu eest ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1,
lg 1 alusel lugeda Eduard Kasele
K. suhtes toimepandu eest karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta vangistust kaetuks Eduard Kasele 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4421 karistuseks mõistetud 1 aasta vangistusega ja liitkaristuseks jääb 1 aasta vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel mõista Eduard Kasele kogumis liitkaristuseks 18 (kaheksateist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, s.o suurendades
lg 2 alusel kohaldatud 17 (seitseteist) aastat 6 (kuut) kuud 24 (kahtekümmend nelja) päeva vangistust 1 (ühe) aasta vangistuse võrra, s.o Eduard Kasele
K. suhtes toimepandu eest liitkaristuseks mõistetud 1 (ühe) aasta vangistuse võrra.
lg 1 teise lause alusel arvata viimati nimetatud 18 (kaheksateistkümnest) aastast 6 (kuuest) kuust 24 (kahekümne neljast) päevast vangistusest maha 13.07.2017.a kohtuotsuse alusel ära kantud 1 (üks) aasta vangistust ja karistusest jääb Eduard Kasel kanda 17 (seitseteist) aastat 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Eduard Kase eelvangistuses alates 30.06.2019.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 17 aasta 6 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks 30.06.2019.a. Eduard Kase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil Eduard Kask jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. 3 KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Eduard Kaselt riigituludesse menetluskuluna kokku 6313.61 € (kuus tuhat kolmsada kolmteist eurot kuuskümmend üks senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 25.01 € tunnistajale sõidukulu hüvitis (I, 131-136; KrMS § 175 lg 1 p 2) 1759 € ekspertiisikulud kokku (II, 107,115; III, 46; KrMS § 175 lg 1 p 3), 1118.40 € riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (III; 78-102; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1951.20 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (VI, 31-34; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1460€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). Menetluskulu 6313.61 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700027623 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-9973, menetluskulu 30.06.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluses. Süüdistatava Eduard Kase kaitsja advokaat Marko Paabumetsa 15.06.2020.a taotluse (VI, 31-34) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 1951 eurot 20 senti (sellest käibemaks on 325.20€) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Eduard Kase kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetlemisel osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus Eduard Kasele tema isiklike asjade hulka tagastatud mobiiltelefon Samsung selles olevaga (III; 110) Eduard Kase käsutusse ning vabastada tagastatu asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kohtutoimikusse kõik salvestised CD ja DVD plaatidel (asuvad ümbrikes: II köites lk 3, 52, 60, 70, 71, 88, 123, 200 ja IV köites lk 8). Kannatanu A. K. tsiviilhagi 87 639 euro 17 sendi varalise kahju hüvitamise nõudes (I; 22-23, 120-121) jätta rahuldamata. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 150 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 2223, 120-121) jätta rahuldamata. Kannatanu A. K. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 2223, 120-121) rahuldada 7000 euro ulatuses. Kannatanu A. A. tsiviilhagi 100 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (I; 3637, 130) rahuldada 15 000 euro ulatuses. 4 Kohtuotsuse jõustumisest tekib kannatanutel jõustunud kohtuotsuse alusel õigus pöörduda enda vabalt valitud kohtutäituri poole võlgnikult Eduard Kaselt tsiviilhagivõlgnevuse sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsuse väljastamiseks tuleb kannatanul pöörduda Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja kantseleisse (asukoht Tartus Kalevi tn 1 III korrusel), võimalusel elektroonselt: tmktartu.menetlus@kohus.ee. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokuröridele, süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanutele F. T. E. (XXX), A. A. XXX), A. K. (XXX; tel nr XXX), T. L. (XXX), T. K. (XXX) ja A. R. (XXX) ning teadmiseks kinnipidamisasutusele, millises vahistatud Eduard Kask viibib. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Kannatanute A. K. ja A. A. soovil (IV; 1,5) teavitada neid vahistatu Eduard Kase vahi alt vabastamisest, Eduard Kase vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanute A. K. ja A. A. soovil (IV; 1,5) anda neile võimalus arvamuse andmiseks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: kinnipidamisasutusele, millises Eduard Kask vangistust kannab, menetluskulu käsitlevas osas pädevale riigiasutusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 15.juuliks 2020.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA Menetluse käik 15.12.2019 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv üldkorras menetlemiseks süüdistusakti Eduard Kask süüdistuses
lg 2 p 5,9,
5 lg 1 p 1,
lg 2 p 3,
lg 1,
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.12.2019.a kaaskirjaga (I; 1,19) edastati süüdistusakt (I; 215) koos sellele lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjaga (I; 16-18) ja kahe kannatanu tsiviilhagidega (I; 22-37) menetlemiseks Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja. Süüdistusakt koos lisadega saabus elektroonselt kohtusse 16.12.2019 kell 12:50 (I; 1). 17.12.2019 kell 10:37 määrati automaatse jagamise teel kriminaalasi kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse (I; 194: Kohtute Infosüsteemist väljatrükk). 18.12.2019 kooskõlastati pooltega kohtuistungisekretäri vahendusel eelistungi ajaks 27.12.2019 kell 14:00, süüdistatava osavõtuga eelistungist kaugülekuulamise teel (KrMS § 69) videokonverentsi põhimõttel (I; 1: kohtuniku omakäeline viseering eelistungi määramise kohta). Kutsed eelistungiks väljastati 18.12.2019 (I; 52-67, 72, 75-77). 20.12.2019 saabus kohtusse kaitseakt (I; 68-71). Kaitseakti koostas Eduard Kase kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets 20.12.2020 riigi õigusabi osutamise korras. Kaitseakti kohaselt tunnistab Eduard Kask ennast süüdi süüdistuses
lg 2 p 5,9,
lg 1 p 1,
lg 2 p 3,
Kaitsja avaldatu kohaselt süüdistuses
p 1,2 järgi Eduard Kask ennast süüdi ei tunnista, kuna tema käitumises puudub kuriteokoosseis (I; 69). Kaitseakti kohaselt ei olnud Eduard Kask teadlik, et elamu teisel korrusel magab K. A. (I; 69). Kaitseakti kohaselt toetab kaitsja Eduard Kase positsiooni temale esitatud süüdistuses, kuna tegu, milles Eduard Kaske
p 1,2 järgi süüdistatakse, ei pruugi olla asjas kogutud tõendite pinnalt tõendatud (I; 69). Tsiviilhagide menetlusse vastu võtmisele kaitseaktis vastu ei vaielda, küll aga ollakse seisukohal, et tsiviilhagid ei kuulu täies mahus rahuldamisele, kuna neis esitatud nõuded ei ole tõendatud ning põhjendatud (I; 69). Kaitseaktis ei esitata ühtegi taotlust tõendite esitamisega ja uurimisega seoses. Taotlused kaitseaktis puuduvad (I; 68-71: kaitseakt). 27.12.2019 toimus eelistung (I; 77-81: eelistungi protokoll). Eelistungist võtsid osa asja menetlev kohtunik Heli Sillaots, istungisekretär Jane Oidsalu, abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv, süüdistatava kaitsja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaadi abi Marko Paabumets ja süüdistatav Eduard Kask. Süüdistatav osales eelistungil kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel (KrMS § 69), asukohaga Tartu Vanglas. Tsiviilhagid esitanud kannatanud A. K. ja A. A. eelistungile ei ilmunud, kuid nad olid eelistungi ajast ja kohast teadlikud ning kohtule taotlusi eelistungiga seoses ei esitanud. Kannatanutele A. K. ja A. A. teatati eelistungi aeg ja koht 18.12.2019 istungisekretäri poolt telefoni teel (I; 52) ja ka kohtukutsega elektroonselt ja paberkandjal A. A. (I; 52, 57-58, 64) ning paberkandjal kohtukutsega A. K. postiasutuse kaudu (I; 52, 56). A. K. sai postiasutuse kaudu kohtukutse eelistungiks kätte isiklikult allkirja vastu 23.12.2019 (I; 76). A. A. kinnitas eelistungiks kohtukutse kättesaamist elektroonselt e-toimikus 27.12.2019 kell 09:00 (I; 75). Paberkandjal kohtukutse sai A. A. postiasutuse kaudu kätte isiklikult allkirja vastu 02.01.2020 (I; 88), kuna varasemad kaks kättetoimetamise katset 23. ja 27.12.2019 ebaõnnestusid, sest saaja ei viibinud kohal (I; 88). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.12.2019.a kell 12:46 edastatud elektroonse teatise (I; 65,73) kohaselt pidi esialgselt 27.12.2019.a kell 14:00 algaval eelistungil osalema ringkonnaprokurör Aro Siinmaa (kutse A.Siinmaale eelistungiks: I; 66-67), kuid 27.12.2019 kell 11:03 edastas ringkonnaprokurör Aro Siinmaa elektroonselt kohtule teatise, et abiprokurör Maarja-Liisa 6 Kõiv on tema poolt volitatud osalema iseseisvalt täies mahus käesolevas kriminaalasjas 1-199973 kohtulikus menetluses ja seda nii eelistungil kui ka asja sisulisel läbivaatamisel (I; 74). 27.12.2019.a eelistungil esindas riiklikku süüdistust abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv. Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa eelistungil ei osalenud (I; 77-81). Eelistungil avaldas süüdistatav Eduard Kask, et tema emakeelteks on nii XXX kui ka XXX ta eelistungiks ei vajanud (I; 77-81: eelistungi protokoll). Eelistungil kinnitas Eduard Kask ka seda, et vabaduses olles ta ei XXX ja XXX, elas Tartu linnas asuvas korteris XXX, kes teda aitas (I; 77-78). Veel avaldas Eduard Kask, et mõnikord käis ka XXX, tegi siis XXX ja seda ükskõik missuguse tööna (I; 78). Eelistungil kinnitas Eduard Kask, et ta on XXX (I; 77). Eelistungil kinnitas Eduard Kask nii süüdistusakti kui ka kahe tsiviilhagi kättesaamist (I; 78). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale menetluskorda üldmenetluses, tema õigusi ja kohustusi ning ka seda, et süüdistuse raskusest tulenevalt (mõrvasüüdistus) on üldmenetlus käesolevas kriminaalasjas ainuke menetlusliik (I; 78). Süüdistatavale olid need selgitused arusaadavad (I; 78). Eelistungil võttis kohus kannatanute A. K. ja A. A. tsiviilhagid menetlusse vastu (I; 78). Ainukesena vaidles tsiviilhagide menetlusse vastuvõtmisele vastu süüdistatav Eduard Kask, kes aga ei soovinud enda seisukohta põhjendada (I; 78). Kaitsja ja prokurör ei vaielnud tsiviilhagide menetlusse vastuvõtmisele vastu (I; 78). Eelistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja suhtlemispiirangute osalist tühistamist, et vahistatud Eduard Kasel lubataks suhelda enda XXX (I; 78-79). Prokurör vaidles sellele taotlusele vastu (I; 78-79). Üldmenetluseks kohtuistungi aja kooskõlastamise alguses avaldas süüdistatav Eduard Kask soovi käesolevas kriminaalasjas mõne lihtmenetluse liigi kohaldamiseks, avaldades põhjuseks, et ei taha suurt kohut (I; 79). Seepeale selgitas kohus veelkordselt süüdistatavale, et kehtiva seaduse kohaselt on üldmenetlus ainuke menetlusliik, mida saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada (KrMS § 233 lg 2 p 1, KrMS § 239 lg 2 p 1, KrMS § 251) ning seda tulenevalt mõrvasüüdistuse raskusest, mis näeb kõige raskema võimaliku karistusena ette eluaegse vangistuse, mistõttu on lihtmenetluse kohaldamine välistatud, s.h nii kokkuleppemenetlus kui ka lühimenetlus (I; 79). Eelistungil kooskõlastati üldmenetluses toimuva kohtuistungi aeg ning kriminaalasja määrati menetleda 2020.a veebruar – aprill, algusega 26.02.2020 ja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisega 16.04.2020 (I; 80). 27.12.2019 määrusega andis kohus Eduard Kase kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses
lg 2 p 5,9,
lg 1 p 1,
lg 2 p 3,
lg 1,
p 1,2 järgi (I, 82-86: määrus) ja pooltega kooskõlastatult sai üldkorras menetluses toimuva kohtuistungi ajaks: 26.-28.veebruaril 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00, 03.-06.märtsil 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00, 17.-19.märtsil 2020.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00, 09.aprillil 2020.a, algusega kell 10:00 (kohtuvaidlus), 16.aprillil 2020.a, algusega kell 10:00 (kohtuotsuse kuulutamine, mis planeeritud kuni üheks tunniks, s.o kuni kella 11-ni). Eelistungil abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv Eduard Kasele süüdistusaktis esitatud süüdistuse täpsustamiseks soovi ei avaldanud. Kuna kohtul on omaalgatuslikult pädevus kajastada kohtuotsuses süüdistuse põhjendatuse korral kohtu arvates õige ja põhjendatud kvalifikatsioon, siis taolises olukorras oli kohtul põhjendatud anda süüdistatav kohtu alla just süüdistusaktis kajastatud süüdistuste järgi, sealhulgas ka
p 1,2 järgi, kuigi alates 01.01.2015 kehtib
kahelõikelisena, kehtestades alates 01.01.2015.a lõikes 2 ka 7 juriidilise isiku vastutuse mõrva toimepanemise eest. Enne 01.01.2015 oli
ühelõikeline, täpsemalt ilma lõigeteta, ning sätestas ainult füüsilise isiku vastutuse mõrva toimepanemise eest. Kohtu alla andmise määruses kajastas ja põhistas kohus peale kohtualluvuse, kohtu alla andmise ja kohtuistungi aja ka tõkendi vahistamine ja suhtlemispiirangute süüdistatava suhtes muutmata jätmise ning tsiviilhagide (I; 22-37: elektroonselt süüdistusaktile lisatud; I, 120130: 04.03.2020 kohtuistungil kohtule esitatud originaalhagiavaldused) menetlusse vastuvõtmise (I; 82-86: kohtu alla andmise määrus). Kohtuistung toimus 26.-28.02.2020, 03.-04.03.2020, 06.03.2020, 19.06.2020, 30.06.2020. Riiklikku süüdistust kohtuistungil esindasid abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv ja ringkonnaprokurör Aro Siinmaa. Kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus loobus prokuratuur nelja süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas (I; 16-17, 119) kajastatud tunnistaja ülekuulamisest: 27.02.2020.a loobus prokuratuur tunnistajate S. P., O. V. ja U. T. ülekuulamisest (IV; 90-91), millega nõustusid ka kaitsja ja süüdistatav ning ka nemad ei taotlenud nimetatud tunnistajate kohtuistungil ülekuulamist (IV; 91-92); 03.03.2020.a loobus prokuratuur tunnistaja K. M. ülekuulamisest, millega nõustusid ka kaitsja ja süüdistatav ning ka nemad ei taotlenud nimetatud tunnistaja kohtuistungil ülekuulamist (IV, 144). Neil asjaoludel jäid tunnistajate S. P., O. V. ja U. T. ning K. M. ütlused tõendite kogumist välja ja neid kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud. Planeeritud istungiaegadest jäi seetõttu kasutamata kohtulikuks uurimiseks planeeritud päevadest 05.03.2020, mil poolte soovil istungit ei toimunud (V; 40-41). Istungivaba päeva oli pooltele vaja 06.03.2020 toimuvaks süüdistatava ülekuulamiseks ettevalmistamiseks (V; 40-41). 04.03.2020.a istungipäeva lõpuks olid kannatanud ja tunnistajad üle kuulatud ning üle jäi kuulata veel süüdistatav. Süüdistatav ja kaitsja jäid 04.03.2020 enda juba varasemalt esitatud taotluse juurde, tühistada Eduard Kase suhtes suhtlemispiirangud (V; 42). Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa vaidles suhtlemispiirangute tühistamisele vastu (V; 42). 04.03.2020.a istungipäeva lõpus tegi kohus määruse süüdistatava Eduard Kase suhtes kõigi suhtlemispiirangute tühistamiseks, kuna reaalset vajadust suhtlemispiirangute edasiseks kohaldamiseks enam ei olnud (I; 140-143). 06.03.2020 toimus süüdistatava Eduard Kase ülekuulamine (IV; 33: süüdistatava allkirjaleht KrMS § 293 lg 2 alusel; V; 48-63). Vahetult enne seda, 06.03.2020.a istungipäeva alguses (V; 47), esitas abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv mõrvasüüdistuse kvalifikatsiooni täpsustava süüdistuse, lisades senisesse kvalifikatsiooni
Süüdistatavale ja kaitsjale oli lõike 1 lisandumine mõrvasüüdistusse arusaadav ning ka 06.03.2020 täpsustatud süüdistuses
MS § 268 lg 6 alusel pooltele pöördumise (VI, 8-9). Kohus märkis, selles, et kuna nõupidamistoas võib tulla ühe variandina kaalumisele ka K. A. tapmise toimepanemine omakasu motiivil, see on punkt 5
MS § 268 lg 6 alusel teebki kohus käesoleva pöördumise, et pooled saaksid avaldada enda arvamuse ka selle süüdistusaktis kajastamata kvalifikatsiooni kohta. 8 Seoses koroonaviirusega kehtestati Eestis eriolukord alates 12.03.2020 kuni 01.maini 2020, mida pikendati kuni 17.05.2020 kaasa arvatud, mistõttu kohtuistungit 17.-19.03.2020 ning 09. ja 16.04.2020 ei toimunud. Uueks kohtuvaidluse ja süüdistatava viimase sõna ajaks sai 19.06.2020 ning kohtuotsuse kuulutamise ajaks 30.06.2020.a. Nendel kuupäevadel kohtuistung toimus. 19.06.2020 peeti kohtuvaidlus ja süüdistatav ütles enda viimase sõna (V; 77-82, 66-75). 30.06.2020 kuulutas kohus süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa (VI, 35-41: kohtuotsuse resolutiivosa; V, 82: kohtuistungi protokoll). Kohtuvaidluses taotlesid riiklikku süüdistust esindavad prokurörid Eduard Kase suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, s.h mõrva eest karistuseks 17 vangistuse mõistmist, millega lugeda kergemad karistused kaetuks (V, 75). Eduard Kase eelvangistuses viibitud 6 päeva taotleti
lg 1 alusel arvata 17 aasta vanglakaristuse hulka, karistusest jätta kanda 16 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega taotles prokuratuur Eduard Kasele mõistetavaks lõplikuks karistuseks 17 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30.06.2019.a (V, 75). Kohtuvaidluses keskendus kaitsja mõrva süüdistusele [kannatanu K. A. (XXX),
lg 1 p 1,2] ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise süüdistusele (kannatanu A. R.,
lg 1), avaldades, et kaitsja ei keskendu nendele süüdistustele, millistes Eduard Kask ennast süüdi tunnistab (V, 77), s.o vargusesüüdistus (
L. (
K. ja K. A. (
Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise süüdistuses oli kaitsja seisukohal, et tõendid on vastuolulised ja ei kinnita kannatanu väiteid, mistõttu tuleb Eduard Kask süüdistuses
Mõrvasüüdistuses oli kaitsja seisukohal, et Eduard Kase käitumine ei olnud suunatud K. A. tapmisele, Eduard Kask käis küll K. A. elukohas, kuid lootis, et tema poolt majas süüdatud riideesemed ei pane maja põlema, E.Kask läks K. A. tema elukohta karistama, kuid see ei tähenda, et ta soovinuks K. A. tappa. Kaitsja taotles Eduard Kase mõrvasüüdistuses õigeksmõistmist. Veel taotles kaitsja, et kohus kaaluks tema kaitsealuse suhtes
Kaitsja hinnangul kuuluvad tsiviilhagid rahuldamata jätmisele. Kohtuliku uurimise alguses, pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav, et talle on süüdistusaktis kajastatud süüdistused arusaadavad, tunnistab süüdi poevarguses ja kannatanule T. L. rusikaga näkku löömises (IV; 37-38). Mõrvasüüdistuses ja vägivallakuritegudes T. K. ja K. A. suhtes ning võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises Eduard Kask ennast süüdi ei tunnistanud (IV; 37-38). Hiljem kohtuliku uurimise käigus Eduard Kask enda seisukohti mõneti muutis, vabandades kannatanutest T. K. (IV; 60) ja A. R. (IV; 99) ees ning leppis seda tehes kannatanuga T. K., kes võttis vabanduse vastu (IV; 60). Ütluste andmisel tunnistas Eduard Kask ennast süüdi ka T. K. ja K. A. suhtes vägivallakuritegude toimepanemises
K. löömise suhtes kahetsust (V, 50 all). Veel möönis Eduard Kask süüdistatavana ütlusi andes, et ta võis süüdistuses öeldud ähvardused A. R. öelda, kuna oli enda kinnipidamise pärast kuri ja ei tahtnud arestimajja arestikambrisse sattuda, kuid isegi kui ta tegi seda, siis ähvarduste elluviimise kavatsust tal polnud (V; 51-52). Eduard Kask jäi seisukohale, et joobe tõttu ta kõike ei mäleta, mida tegi ja kuidas politseiga, s.h A. R. käitus (V; 51-52). Süüdistatavana ütluste andmise lõpuosas avaldas Eduard Kask, et ta väga kahetseb (V; 63). Veel avaldas Eduard Kask ütluste andmise lõpuosas, et tema pärast läks maja põlema ja sõber sai surma (V; 63). Seejärel Eduard Kask vabandas K. A. XXX ja K. A. lähedaste inimest ees, avaldades, 9 et ta ei tahtnud, et nii juhtuks ja avaldas veelkordselt, et ta väga kahetseb, et tegi niimoodi (V; 63). Süüdistatav avaldas ka viimases sõnas kahetsust (V; 81-82). Veel avaldas süüdistatav viimases sõnas, et ta ei soovinud sõbra surma, tahtis talle ainult peksa anda ja tegelikult sõpra ei näinudki (V; 81-82). Süüdistus
K. kehalises väärkohtlemises Eduard Kase süü süüdistuses
lg 2 p 3 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist kehalise väärkohtlemise toimepanemises selles, et tema, isikuna, keda on 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistatud lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19) 18.08.2016. a toime pandud kehalise väärkohtlemise eest
a kevadsuvel õhtusel ajal Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K (endise nimega Statoil) juures kasutas füüsilist vägivalda XXX-aastase T. K. suhtes, mis seisnes selles, et Eduard Kask lõi tema ees seisvale T. K. ühel korral rusikaga näkku, põsepiirkonda, mille tagajärjel T. K. tasakaalu säilitamiseks pidi tagasi astuma ja tundis füüsilist valu. Süüdistuses on küll kajastatud, et T. K. rusikaga näkku löömine toimus
K. ühel korral rusikaga näkku kavatsetult, kättemaksuks mittemeelepärase joogi ostmise eest, et sellega T. K. põhjustada valu ja ebameeldivustunnet. Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Mittemeelepärase joogi ostmisest tõusetunud tüli, mille käigus Eduard Kask solvas XXXaastast T. K. (sündinud XX.XX.XXXX: IV, 58), mispeale T. K. reageeris käeliigutusega E.Kase näo suunas, kuid endast oluliselt pikemat Eduard Kase nägu ei tabanud või äärmisel juhul riivas sõrmeotstega, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust lühikese õblukese alaealise naisisiku suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks. Ilmselgelt puudus T. K. oluliselt pikemal Eduard Kasel vajadus ennast alaealise ja lühikese naisterahva eest kaitsta, mistõttu Eduard Kase rünne kvalifitseerub kuriteoks. Eduard Kaske on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest
lg 1 järgi karistatud 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19)
Selle kohtuotsusega karistati Eduard Kaske 18.08.2016.a toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kuna Eduard Kask oli 2016.a toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati 13.07.2017.a kohtuotsusega, siis kvalifitseerub Eduard Kase toimepandu
lg 2 p 3 12 järgi teisele inimesele valu tekitavaks kehaliseks väärkohtlemiseks, kui see on toime pandud korduvalt. Süüdistus
poest toimepanemises Eduard Kase süü süüdistuses
lg 2 p 5, 9 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist varguse avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ja süstemaatiliselt toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, keda on kriminaalasjas nr 1-18-4247 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.mai 2018. a kohtuotsusega varguste süstemaatiliselt toimepanemise eest
T. E. kuuluvas kaupluses K. P., võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Ekstra Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Valge Viin“ väärtusega 8,10 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 11,30 eurot. Poemüüja küll sekkus vargusesse, kuid see ei takistanud Eduard Kaske. Vargusega tekitas Eduard Kask F. T. E. varalist kahju kokku summas 35,60 eurot. Äriregistris on registrikoodiga nr XXX juriidiline isik ärinimega T. E., kelle õiguslikuks vormiks on füüsilisest isikust ettevõtja ja kelle seaduslik esindaja on T. E. ning kelle tegevusalaks on tööstus- ja toidukaupade jaemüük ning toitlustamine, asukoha aadressiks on XXXX ja elektronposti aadressiks on XXX. F. T. E. 23.01.2019 kuriteoavaldusega politseile (II; 76-77) K. P. 22.01.2019 kella 18:45 paiku 4 viinapudeli varguse kohta on tõendatud, et K. poodi sisenenud neljast noormehest üks trügis leti taha alkoholiriiuli juurde, müüja püüdis küll noormeest takistada, kuid noormees tõukas müüja kõrvale ja haaras alkoholiriiulist 4 pudelit viina: ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Ekstra Viin“ väärtusega 8,10 eurot, ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Valge Viin“ väärtusega 8,10 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viina „Öö Viin“ väärtusega 11,30 eurot, müüja püüdis takistada noormehe väljumist ja nõudis viinapudelite tagastamist, kuid noormees ei kuulanud ja pressis ennast jõuga poest välja, kuid kuna juhtunut pealt näinud vastasmaja juuksurisalongi töötaja elukaaslane püüdis varast tabada, siis viskas varas 3 viinapudelit maha ja jooksis minema ning juuksuri mees helistas politseisse; politsei saabudes oli noormees juba kinni peetud ja tema kotist saadi kätte ka K. poe käsitsi kirjutatud etiketiga viinapudel ning müüja tuvastas noormehe kui varga, kelleks oli Eduard Kask. Kuriteoavalduse kohaselt on viinapudelid tagastatud ja K. P. materiaalseid nõudeid pole, kuid müüja J. D. sai XXX. Kuriteoavaldusega on kooskõlas kannatanu F. T. E. seadusliku esindaja T. E. ütlused (IV; 5758, 3) selle kohta, et kaaskodanikud püüdsid õues viinapudelite varast kinni pidada, mispeale varas viskas osa pudeleid lumme maha ja jooksis edasi, kuid ta tabati ikkagi, pood sai viinapudelid rikkumata kujul tagasi, materiaalseid nõudeid poel pole. Eeltooduga on kooskõlas K. P. müüja J. D. tunnistajana antud ütlused (IV; 116-119, 10-11) selle kohta, et tema töökoht asub XXX, 22.01.2019 oli ta terve päev K. P. XXX tööl, kui kohtusaalis viibiv süüdistatav Eduard, kelle perekonnanimi tal meelde ei tule, kuid keda ta teab seal poes käijana juba väiksest peast, tuli õhtul kella 6-7 ajal leti taha ja lükkas eest ära ning võttis viinapudelid ja jooksis nendega poest välja, osa pudeleid viskas lumme maha, need jäid terveks ja need läksid müüki tagasi, esialgu jäi ainult 1 pudel kadunuks, poe vastas olevast juuksurist kutsuti politsei, politsei tuli pärast tagasi ja näitas kätte saadud Eduardi, kelle tundis ära ja Eduardilt saadi kätte ka 1 viinapudel. J. D. ütluste kohaselt ei öelnud Eduard Kask selle sündmuse ajal midagi (IV, 119). 13 Kohtuistungil 28.02.2020.a (IV, 113-114) võeti prokuratuuri taotlusel ja ülejäänud kohtusaalis kohal viibivate kohtumenetluse poolte nõusolekul kriminaalasja juurde KrMS § 291 lg 1 p 1 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3 alusel vastu 30.06.2019.a tulekahjus elu kaotanud K. A. tunnistajana 31.01.2019.a antud ütlused. Need K. A. tunnistajana antud ütlused on eelkajastatud tõenditega kooskõlas ning neist nähtub, et enne 22.01.2019.a K. P. minekut tarvitati seltskonnaga alkoholi Tartus Tasku keskuse lähedale jääva turu juures ja seejärel läks selle seltskonnaga kaasa K. P., seltskonnas oli ka Eduard (II, 133). K. A. ütluste kohaselt polnud tal poodi minnes soovi sealt midagi osta ega võtta, läks lihtsalt seltskonnaga K. P. kaasa, poes käis kõik nii kähku, läksid poodi sisse ja äkki jooksid välja, väljas kuulis viinapudelite maha kukkumise kõlinat, jooksis Eduardi järel poest eemale, kuid politsei pidas koos Eduardiga kinni ja viis K. P. müüjale näitamiseks (II, 133). K. A. ütluste kohaselt ei teadnud ta, mitu pudelit viina Eduard K. P. kaasa võttis, aga uudistest sai teada, et Eduard varastas neli pudelit viina ja need pudelid on poele tagastatud (II, 133). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja M. O. ütlused (V, 14-22; IV, 24). Tunnistaja M. O. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 14-22; IV, 24). M. O. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta XXX (V, 14), süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt (V, 15), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (V, 15). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt on ta tööalaselt näinud Eduard Kaske avaturu juures Emajõe ääres noorte kampades (V, 15). M. O. ütluste kohaselt oli 2019.a jaanuaris vargus XXX tänaval (V, 15), said juhtimiskeskuselt õhtusel ajal kella 7 ajal väljakutse, et XXX tänaval K. P. on varastatud ja noormehed sealt lahkunud, mispeale hakkasid ümbruskonnast neid noormehi otsima, said kokku ka tunnistajaga, kes oli näinud noorte kampa poest väljumas, vestlesid temaga ja natuke hiljem leidsid 3 isikut XX kooli hoovist XXX, neid kontrollides selgus, et neist üks oli Eduard Kask ja teised olid alaealised ning nad olid alkoholijoobes, toimetasid need isikud XXX tn poe juurde ja poemüüjalt vanemalt naisterahvalt selgitasid välja, et noormeestest kõige pikem oli võtnud viinapudeli „Öö“ ja kuna enne poodi minekut tegid kinni peetud isikutele turvakontrolli, siis ühest Eduard Kase seljakotist tuli välja viinapudel „Öö“ ning selgus, et see viinapudel oligi sealt poest puudu (V, 16). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt näitasid nad Eduard Kaske müüjale, kes tundis temas ära noormehe, kes oli poes ja selle pudeli võttis (V, 16). Eelnevaga on kooskõlas ka Infosüsteemist XXX tehtud väljavõte Eduard Kasega seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128), millest nähtub muuhulgas, et 22.01.2019 kella 18:56 ajal on registreeritud juhtum, et Eduard Kask läks kaupluses leti taha ja võttis sealt 4 pudelit viina ja üritas põgeneda, poe ees kukkus Eduardil käest maha 3 pudelit viina ning patrull leidis Eduardi Tartus XXX kooli juures kinnipidamise järgselt tema seljakotist veel 1 pudeli viina, kinnipidamisel oli E.Kask agressiivne, ei allunud korraldustele, toimetatud käeraudu kasutades uurija juurde (II, 126). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas 22.01.2019.a kahtlustatava kinnipidamise protokollist (III; 47-49) nähtuv selle kohta, et Eduard Kask peeti vahetult pärast varguse toimepanemist 22.01.2019.a kell 19:06 Tartus XXX juures kinni kahtlustuses
22.-24.01.2019 oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav. Eeltoodud tõenditega on kogumis veenvalt tõendatud Eduard Kase poolt nelja viinapudeli varguse toimepanemine 22.01.2019.a vahetult enne kella 19. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask ütlused (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt tunnistab ta ennast XXX poest viinapudelite varguses süüdi (V, 48), alkoholipudelite vargus XXX poest toimus 2019.a talvel õhtupoole, 14 jalutas K. ja teiste sõpradega, hakkas külm, oli enne joonud ja soovis veel jooki saada, mida mõtles varastada väiksest poest, läkski poodi sisse, võttis viinad ja läks ära (V, 49), viinapudeleid võttis 3-4 tükki, täpsemalt viinapudelite marke ei mäleta, vist „Öö Viin“ ja vist „Lauaviin“, keegi eriti vargust ei takistanud, minema joostes pani viinad seljakotti, mingid viinad kukkusid käest ära (V, 50). Süüdistatava Eduard Kase ütluste kohaselt ei olnud see kindlasti hea tegu, lihtsalt ei mõelnud tagajärgedele (V, 50). Viinapudelite varguse pani Eduard Kask toime kavatsetult, kuna tema K. P. mineku eesmärgiks oligi alkoholi joomiseks juurde saada selle sealt varastamise teel. Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna Eduard Kase poolt poes viinapudelite võtmist nägid pealt seal poes viibijad, teiste hulgas ka poemüüja, siis on tõendatud viinapudelite varguse avalikult toimepanemine, s.o süüdistuse punkt 5
Viinapudelite võtmise ajal poemüüja leti eest ära lükkamine ning tõukamine kvalifitseerub avalikuks varguseks, kuna kogu kuriteosündmuse ajal Eduard Kask poemüüjat vägivallaga ei ähvardanud, ei öelnud midagi ning müüja suhtes vägivalda ei kasutanud, müüjale tõukamisest ja lükkamisest tervisekahjustusi ei tekkinud, sellega ei põhjustatud ka valu. Poemüüjal olid küll juhtunust suured psüühilised üleelamised, tööandja avaldatu kohaselt sai müüja XXX ja oli sündmuse toimumise ajal varga käitumisest niivõrd šokeeritud, et ei jõudnud turvafirma häirenuppu vajutada ning müüja enda avaldatu kohaselt oli tal sündmuse toimumise ajal hirm, kuid sellest ei piisa Eduard Kase kuritegeliku käitumise röövimiseks kvalifitseerimiseks, kuna võõra vara endale võtmisel ei kasutanud Eduard Kask vägivalda, ei ähvardanud vägivallaga ka suuliselt. Üksnes poemüüja psüühilistest üleelamistest ei piisa eelkajastatud asjaoludel Eduard Kase kuritegeliku käitumise röövimiseks kvalifitseerimiseks. Kuna viinapudelite varguse toimepanemise ajaks oli Eduard Kaske varguste süstemaatiliselt toimepanemise eest karistatud 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 11 varguse toimepanemise eest lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19)
lg 2 p 7,8,9 järgi ja 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1 varguse toimepanemise eest kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22)
lg 2 p 9 järgi, siis kvalifitseerub 22.01.2019.a toime pandu varguseks, mis on toime pandud süstemaatiliselt
Neil eelkajastatud asjaoludel on 4 alkoholipudeli vargus kvalifitseeritav
Süüdistus
lg 1 p 1 järgi avaliku korra vägivallaga raskes rikkumises Eduard Kase süü süüdistuses
lg 1 p 1 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist avalikus kohas vägivalla kasutamisega käitumise üldnõuete rikkumises selles, et tema 08.02.2019 kella 15.20 paiku Tartus Turu 2 Tasku keskuse juures, s.o avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda T. L. suhtes, lüües talle ühel korral rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Ühtlasi häiris Eduard Kask selle tegevusega kolmandate inimeste rahu, sest löömist pealt näinud tuvastamata isik kutsus politsei. Sellega rikkus Eduard Kask korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kannatanu T. L. maakohtus 26.02.2020.a antud ütlustega (IV; 54-56, 2) on tõendatud, et kui ta hakkas 08.02.2019.a kella 15:30 paiku sisenema Tartus Emajõe poolsest uksest Tasku kaubamajja, siis kuulis enda selja taga purjus noorukite kamba lärmamist ja räuskamist, kes jagelesid omavaheliste asjade pärast, kui samal ajal alkoholijoobes Eduard Kask tuli külje 15 pealt ligi ja ette hoiatamata valas oma viha rusikahoobiga välja tema kui esimese ettejuhtuva inimese peale. T. L. ütluste kohaselt tuli see talle ootamatult, ta ei jõudnud ennast kaitsta, rusikahoop tabas talle silma alla, tundis valu ja löögi koht hakkas valutama, seal oli marrastus, käis erakorralise meditsiini osakonnas. T. L. avaldas ütluste andmise lõpetuseks soovi, et Tartu linn vabastataks sellistest purjus rusikakangelastest nagu Eduard Kask (IV, 56). Kannatanu T. L. ütlustega on kooskõlas 12.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 5560) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 60) nähtuv. Vaadeldakse Tartus Turu tn 2 asuva Tasku keskuse turvakaamera salvestist ühel videofailil, mis näitab Tasku keskusest seest välja tänavale Dorpati hotelli suunas ajavahemikul 08.02.2020 kell 15:20:10 – 15:20:
L. kehalises väärkohtlemises. Eelkajastatud tõenditega on kogumis veenvalt tõendatud, et 08.02.2019.a lõi Eduard Kask ühel korral T. L. rusikaga näkku, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Selle tõendite kogumiga on kooskõlas ka süüdistatava Eduard Kask ütlused (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt tunnistab ta ennast süüdistuses
L. suhtes füüsilise vägivalla kasutamises süüdi (V, 48, 50), see toimus 2019.a õhtupoole (V, 50), alguses jõi Emajõe ääres, oli väga purjus, rääkis ja pahandas kellegagi ja siis T. L. kõndis juurde ja ütles, et mine koju või midagi sihukest (V, 50). Eduard Kas ütluste kohaselt tundus talle, et T. L. ütles talle midagi halvasti, mistõttu otsustas T. L. ühe korra lüüa, tegi löögi ära ja läks minema ning seda, mis edasi toimus, ei mäleta, oli sellel päeval joonud džinni viinaga (V, 50). Eduard Kase ütluste kohaselt ei arva ta, et tema poolt T. L. löömine oli normaalne tegu, lihtsalt ei mõelnud selle peale, mida tegi (V, 50). Näkku rusikaga löömine põhjustab üldteadaolevalt valu. Kuna Eduard Kask on tunnistaja K. A. ütlustest (IV; 120-123, 12) nähtuvalt ka poksitreeningu taustaga, kelle rusikalöögid on hea haardega, nii vasak- kui ka paremhaagid, siis pole kahtlust selles, Eduard Kase rusikalöök põhjustas T. L. valu, millele viitab ka asjaolu, et rusikalöögi saanud põsesarna piirkond oli kannatanul kerges turses ning punetav. Eduard Kase ütlustest nähtuvalt tundus talle, et kannatanu ütles talle midagi halvasti, mistõttu otsustaski kannatanut lüüa. Kuna Eduard Kask lõi kannatanut kättemaksuks viimase mittemeelepärase tegevuse eest, siis toimis Eduard Kask kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades
Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eduard Kask ja T. L. olid 08.02.2019.a kaubanduskeskuse Tasku juures kohtudes täiesti võõrad, mingeid isiklikke suhteid neil polnud ning T. L. tuli talle täiesti võõra isiku poolt tehtud rusikalöök näkku väga ootamatult. See toimus Tartus kesklinnas asuva kaubanduskeskuse Tasku vahetus läheduses selle lahtioleku ajal, kui inimesi liikus nii kaubanduskaekuses sees kui ka sellest sisse-välja. Peale kannatanu T. L. häiris Eduard Kase rusikalöök teisele inimesele näkku veel vähemalt ühte inimest, kes ka helistas häirekeskusesse ja kutsus kohale politsei. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või teda ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kaubanduskeskus ja selle vahetu lähedus, mis on 17 kasutamiseks määratlemata isikute ringile, on KorS § 54 mõttes avalik koht. Eduard Kask, lüües avalikus kohas ühel korral kannatanule näkku, milline tegevus oli häiriv peale kannatanu enda ka vähemasti ühele isikule, kes helistas ja kutsus kohale politsei, pani toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistus
A. kehalises väärkohtlemises Eduard Kase süü süüdistuses
lg 2 p 3 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist kehalise väärkohtlemise toimepanemises selles, et tema isikuna, keda on karistatud: 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19)
lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise eest ja 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22)
lg 1 p 1 järgi avalikus kohas kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, 24.06.2019 õhtusel ajal XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda K. A. suhtes, mis seisnes selles, et Eduard Kask lõi voodi peal magavale K. A. rusikaga ühel korral näkku. Süüdistuses on küll kajastatud kahel korral K. A. näkku löömine, kuid kahel korral näkku löömise osas kriminaalasjas tõendid puuduvad, mistõttu mõistab kohus Eduard Kase süüdi ühel korral K. A. magamise pealt rusikaga näkku löömises. Ühel korral löömise osas on kriminaalasjas tõendid olemas ning nende kogum veenev ja usaldusväärne. See, et Eduard Kask lõi 2019.a jaanipäeval, s.o 24.06.2019.a, enda XXX asuvas elukohas seal magavale K. A. rusikaga ühel korral näkku, on tõendatud tunnistaja R. T. ütlustega (IV; 6587, 6). Tunnistaja R. T. andis kohtuistungil maakohtus ütlusi 27.02.2020.a (IV; 65-87, 6). R. T. kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole tal K. A. ja Eduard Kase suhtes vihavaenu (IV; 66), K. A. sai hästi läbi ja Eduard Kasega oli sõber (IV; 67), kellega muidu sai hästi läbi, kuid purjus peaga Eduard Kask „keeras ära“, tal „katus sõitis minema“, läks lolliks peast, vahepeal näitas rusikaid, s.o muutus vägivaldseks, näiteks K. A. jaanipäeva aegu õhtul „sõitis ühe korra lõuga“, s.o pani rusikaga vastu hambaid (IV; 67-68), see toimus Eduard Kase elukohas XXX (IV; 68). R. T. ütluste kohaselt K. A. magas sellel ajal, kui Eduard Kask teda lõi, löök oli keskmise tugevusega, plaksuga ja võis valu põhjustada, K. A. ärkas selle löögi peale üles, võttis enda riided ja lahkus Eduard Kase elukohast (IV; 68-69). Tunnistaja R. T. ütluste kohaselt lõi Eduard Kask K. A. teiste venelaste pärast (IV; 68), kuna samal päeval oli K. A. võtnud vastu Eduard Kase telefonile tehtud venelaste kõne ja lubanud venelastele asju, ka viina, kuid siis olid need venelased all trepikojas, kust Eduard Kask tuli tagasi üksinda ja K. läks venelastega kaasa, esialgu tahtsid venelased K. 20 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt oli all venelastega kohtumas ka G. M., aga ta ei tea, kuhu G. kadus (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt ta ise venelastega all kohtumas ei käinud ja kui Eduard Kask sellelt kohtumiselt tagasi tuli, siis jõid Eduard Kasega koos edasi ja siis tuli venelastelt uus kõne, et K. olevat nende telefonid maha pillanud ja nüüd nad tahavad 60 eurot (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt toimus seejärel nende venelastega kohtumine Atlantise taga, nad rääksiid vene keeles, mistõttu ei saanud sellest midagi aru, K. kartis, et mis saab ja üks prillidega venelane ütles K. A., et paneme su keldrisse luku taha, et siis saad võla makstud, senikaua oled keldris luku taga (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt rääkis Eduard Kask need venelased kuidagi ära, Eduard andis venelastele oma suure Bluetooth kõlari ja see teema nagu rahunes maha (IV; 69). R. T. ütluste kohaselt läksid nad seejärel Eduard Kase juurde, K. A. jäi sinna magama, Eduard Kask pani talle ühe löögi ja siis läks K. A. minema (IV; 69) ning pärast seda enam K. A. ei näinud, see oligi K. A. viimane nägemine, kuna K. A. ei julgenud 18 nende venelaste pärast linnas käia, peale seda ei käinud K. A. enam ka internetis (IV; 71). R. T. ütluste kohaselt suhtles ta enne seda juhtumit, kui Eduard Kask K. enda korteris lõi, K. A. tihedalt, kuna K. oli sõber, suhtlesid, kui kokku said või siis Facebook Messengeris, nägi siis K. peaaegu iga päev (IV; 71-72). R. T. ütluste kohaselt ei olnud K. A. löömavend, ta oli hea poiss (IV; 72), K. A. ja Eduard Kase suhted kuni Eduard Kase poolt K. A. löömiseni olid väga head, aga pärast seda löömist nad ei suhelnud (IV; 81). Tunnistaja R. T. ütlustega selle kohta, et K. A. asus 24.06.2019.a Eduard Kase Tartu linnas XXX asuvas korteris, on kooskõlas ka sideettevõtjalt saadud andmed. Prokuratuuri lubade (II; 161-175, 195-198) alusel sideettevõtjalt saadud andmed on kajastatud 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 176-182), 29.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 183-194) ja 21.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (II; 199), milliste juurde kuuluvad elektroonselt sideettevõtjatelt menetlejale edastatud andmed kahel CD plaadil (ümbrikus: II; 200). Nendest sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et 24.06.2019.a kella 13 ajal ei olnud K. A. veel Eduard Kase elukohta jõudnud, kuna 24.06.2019 kell 12:56:30 asus K. A. kasutuses olnud mobiiltelefon Tartu linnas XXX asuva mobiilside tugijaama piirkonnas (II, 179). Siit nähtub, et pärast 23.06.2019.a XXX kinnistul jaanitule tegemist oli K. A. jõudnud 24.06.2019.a kella 13-ks küll Tartu linna, kuid ei olnud jõudnud veel Eduard Kase elukohta. Veel nähtub sideettevõtjalt saadud andmetest, et Eduard Kase elukoha mobiilside tugijaama piirkonnas asus K. A. kasutuses olnud telefon 24.06.2019.a vahemikus kell 14:30 kuni 16:50 paiku, kuna Eduard Kase elukoha lähedusse jääva mobiilside tugijaama, asukohaga Tartus XXX, levis oli K. A. mobiiltelefon selle kasutusest nähtuvalt 24.06.2019.a vähemalt kell 14:29:43, kell 14:47:56, kell 15:19:14, kell 15:45:29, kell 16:19:54, kell 16:46:20 (II, 179). Seega sai K. A. olla 24.06.2019 kella 14:30 ja 14:50 ning 15:20 ja 15:45 ning 16:20 ja 16:45 paiku Eduard Kase XXX asuvas elukohas korteris nr XXX. Sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt pidi Eduard Kase poolt magavale K. A. ühel korral rusikaga näkku löömine jääma 24.06.2019.a enne kella 21, kuna siis Eduard Kaske enam enda elukoha mobiilside piirkonnas ei olnud. Nimelt on 24.06.2019 kell 21:05:48 Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt Tartu linnas XXX asuva mobiilside tugijaama piirkonnast helistatud K. A. (II; 179). Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et 24.06.2029 kella 21 paiku ei olnud K. A. ja Eduard Kask enam kindlasti koos ning ka kohtumine Atlantise juures oli lõppenud ja K. A. rusikaöögi saamise järgselt Eduard Kase elukohast lahkunud. Kuna sideettevõtjalt saadud andmetest nähtuvalt on Eduard Kask samal õhtul peale kella 21 ja ka 25.06.2019.a öösel ja päeval veel püüdnud telefoni teel K. A. kontakti saada, kuid K. A. pole neid kõnesid vastu võtnud, siis pole kahtlust selles, et Eduard Kase poolt 24.06.2019.a kella 21:05:48 ajal K. A. helistamise ajaks ja ka pärast seda K. A. enam Eduard Kase elukohas ei viibinud. See, et 24.06.2019.a kella 21:05:48 alanud telefonikõne oli Eduard Kase ja K. A. vahel üldse viimane kõne ja selle kõne järgselt K. A. enam Eduard Kase telefonikõnesid vastu ei võtnud, nähtub 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 105-110), kuna Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt on proovitud helistada K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile peale 24.06.2019.a kell 21:05 alanud viimast telefonikõnet veel 22-l korral järgmiselt (III; 107):
A. ühel korral rusikaga näkku kavatsetult, K. A. kättemaksuks tema mittemeelepärase tegevuse eest, et sellega K. A. valu põhjustada. Kriminaalasjas puuduvad Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 21 Eduard Kaske on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud kahel korral: 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421 (III; 8-19; jõustus 21.07.2017: III; 4, 19)
lg 1 järgi, 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22; jõustus 09.06.2018: III; 3, 22)
Kuna Eduard Kaske oli 2019.a jaanipäevaks, s.o 24.juuniks 2019.a karistatud eelnevalt kahel korral kehalise väärkohtlemise eest, siis kvalifitseerub Eduard Kase toimepandu
lg 2 p 3 järgi teisele inimesele valu tekitavaks kehaliseks väärkohtlemiseks, kui see on toime pandud korduvalt. Süüdistus
lg 1 järgi vägivalla võimuesindaja vastu toimepanemises Eduard Kase süü süüdistuses
lg 1 järgi leidis maakohtus kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist vägivalla töökohustusi täitnud võimuesindaja vastu toimepanemises selles, et tema 29.06.2019 ajavahemikul kell 05:15-05:46 ähvardas ametikohustusi täitnud Lõuna prefektuuri XXX A. R. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega politseibussiga Tartu arestimajja Riia 179A toimetamise ajal ja hiljem arestimajas, lubades A. R. töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Ähvardamine lõppes alles siis, kui Eduard Kask toimetati arestimajas kambrisse. A. R., olles ka varem oma töökohustuste tõttu Eduard Kasega kokku puutunud ja teades teda kui vägivaldset isikut, võttis ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele. Asjaolu, et ööl vastu 29.06.2019.a oli Eduard Kask Tartus kesklinna piirkonnas, on tõendatud tunnistaja P. S. ütlustega (IV; 150-166, 19) selle kohta, et ta oli siis koos Eduard Kasega ja R. T. linnas, käisid öisel ajal kella 2-3 paiku Fastersi juures ja Pirogovi lähedal pargis, seal oli veel 2 inimest, vanemad meesterahvad, kelle nime ta ei tea (IV, 157-158, 160). P. S. ütluste kohaselt olid nad viiekesi lihtsalt väljas, käisid ringi, tarbisid alkoholi kaks pooleliitrist viinapudelit ning sellel ajal nad politseid ei näinud, koju jõudis kuskil kella 3-4 vahel öösel (IV, 158, 161). Tunnistaja P. S. ütlustega (IV; 150-166, 19) on kooskõlas 29.06.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) nähtuv. 29.06.2019.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II; 131) on tõendatud, et Eduard Kask toimetati kainenema 29.06.2019 kella 05:15 ajal Tartu linnas Ülikooli tn 4 asuva klubi Level juurest, kuna oli alkoholijoobes, agressiivne, esines oht avaliku korra rikkumiseks ja lisaks ka isiku enda elule ja tervisele (II, 129), Eduard Kase paremal ja vasakul põlvel olid marrastused (II, 129), Eduard Kasel olid jalas sinised lühikesed püksid ja musta värvi botased, seljas musta värvi jope (II, 129), Eduard Kaselt võeti hoiule sigaretid (avatud pakk), püksirihm, tulemasin, metallraha 3 eurot 49 senti, mobiiltelefon Samsung (II, 129 pöördel). Eduard Kask keeldus puhumisest (II, 129), 29.06.2019 kell 05:25 keeldus Eduard Kask arestimajas joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga (II, 130). Eduard Kasel esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja- koha- ja isikutaju puudus, oli teadvusel, viimase 24 tunnis sündmusi ei mäletanud, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärritunud käitumine, värisemine, omamehelik ja ründav käitumine (II; 131). 29.06.2019.a joobeseisundis isiku 22 kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) nähtuvalt allkirjastas Eduard Kask need, tegemata avaldusi, märkusi, taotlusi. Kainenemiselt vabanes Eduard Kask 29.06.2019 kell 13:40 (II, 129 pöördel). Sellega, et 29.06.2019.a varahommikul olid Eduard Kasel põlved katki ja need vajasid plaasterdamist, on kooskõlas ka Eduard Kase 30.06.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III; 53-59) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv selle kohta, et Eduard Kasel olid tema kinnipidamisel 30.06.2019 kell 16:40 jalas helesinist värvi teksariidest põlvpüksid ja tema põlvedel olid koorikuga kaetud marrastused, paremal põlvel koorik natuke maas (III; 54-59). Asjaolud, et Eduard Kase Tartu kesklinnast kainenemisele toimetamisega tegelesid politseiametnikena töökohustusi täitnud XXX R. K., M. O. ja A. R., on tõendatud eelnevalt kajastatud 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (II; 131) ning teenistuslehelt (II, 117-119) kogumis nähtuvaga. 29.06.2019.a joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129) nähtuvalt toimetasid Eduard Kase kainenema XXX A. R., R. K. ja M. O. (II, 129 pöördel) ning neist R. K. on kajastatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis tunnistajana, kes on selles protokollis kajastatu õigsust oma allkirjaga ka kinnitanud (II; 131). Sellega on kooskõlas ka 28.-29.06.2019.a teenistuslehelt (II; 117-119) nähtuv selle kohta, et ajavahemikus 28.06.2019 kell 21:00 kuni 29.06.2019 kell 06:00 täitsid politsei kiirreageerijatena enda ametikohustusi M. O., R. K. ja A. R. ning nende kasutuses oli Mercedes Benz buss (II; 117-119). 28.-29.06.2019.a teenistuslehel (II; 117-119) kajastatuga on tõendatud, et 29.06.2019 kella 04:58 ajal Ülikooli tänaval Fastersi turvatöötaja äratas narkojoobe tunnustega Eduard Kaske, kes jooksis minema, kukkus ning oli agressiivne, kellele kiirabi üritas anda esmaabi, käitumine ebaadekvaatne, kasutatud käeraudu ja füüsilist jõudu, agressiivne ka arestimajas, ähvardades noaga politseinikke/politseiniku tappa (teenistuslehel kirjas: „ähvardades noaga tappa politseinike“), toimetatud kainenema, lõpp 05:46 (II, 119). Eeltooduga on kooskõlas kannatanu A. R. ütlused (IV; 94-106, 7). Kannatanu A. R. andis maakohtus ütlused kohtuistungil 28.02.2020.a (IV; 94-106, 7). A. R. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta XXX XXX (IV, 94), kannatanud on talle võõrad ja süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt pikema aja jooksul, kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (IV, 94-95, 105), XXX töötab juba 12 aastat ja läheb 13. aasta ning on saanud ka XXX väljaõppe (IV, 100). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt täitis ta 29.06.2019.a öisel ajal enda tööülesandeid Tartu linnas patrullpolitseinikuna koos M. O. ja R. K., kui enne kella 5 öösel nägi Ülikooli tänaval Eduard Kaske kiirabiauto juures, Eduard Kask oli agressiivne ja kiirabi viipas neid endale appi ja ütles, et arvatavasti on Eduard Kask narkojoobes (IV, 96). A. R. ütluste kohaselt olid Eduard Kasel põlved katki ja ta käitus kummaliselt, vahepeal ajas seosetut juttu, siis üritas põgeneda, siis vahepeal kukkus täiesti kokku, ei olnud suuteline tõusma ning seda arvatavasti seoses mingil määral narkojoobe tunnustega, paigaldasid Eduard Kasele käerauad, toimetasid ta endi vahel patrullautosse, et viia kainestusmajja, kogu transpordiaja kesklinnast arestimajja Eduard Kask sõimas vene keeles ja ähvardas, sama tegevus jätkus arestimajas, kuid seal muutus Eduard Kase tegevus aktiivsemaks, hooples enda kuritegelike tutvustega, mis päädis sellega, et lubas noa kõhtu lüüa, milleks ta oli ka 23 võimeline, teades tema tausta (IV, 96); Eduard Kask ähvardas nii politseibussis kui ka arestimajas (IV, 103). A. R. ütluste kohaselt ütles Eduard Kask roppusi, detaile ei mäleta, hooples oma tutvustega ja lubas ühekaupa patrullis olnud patrullpolitseinikud üles otsida, kui ta peaks vabanema, et siis kas kätte maksta või siis oma tegu, mis ta ütles, teoks teha (IV, 96). A. R. ütluste kohaselt tundus Eduard Kase lubadus, ta üles otsida, ähvardusena (IV, 97), transpordil arstimajja või arestimajas ütles Eduard Kask talle, et võtaksime, saaksime kokku ilma oma politseivormita, et siis ta saab paremini näidata, kes ta on (IV, 97). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt pidas ta Eduard Kase puhul väga tõenäoliseks seda, et Eduard Kask võib teda näiteks selja tagant noaga rünnata, milline hinnang tuleneb eelnevatest tööalastest kokkupuudetest Eduard Kasega, millised on kestnud aastaid, kui mitte kümneid aastaid (IV, 98). A. R. ütluste kohaselt teavitas ta juhtunust suusõnaliselt valveuurijat, et Eduard Kask ähvardas teda nii politseibussis kui ka arestimajas tapmisega (IV, 98, 102-103), Eduard Kase suhtes vormistati ka kainenema paigutamise protokoll (IV, 101), kainenema paigutamisel kasutati Eduard Kase suhtes jõudu, et tal oleks raskendatud rünnaku alustamine politseiametnike vastu (IV, 102). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt ei nimetanud Eduard Kask politseiametnikke nimeliselt, keda ta konkreetselt tappa tahab (IV, 103), kuid suhtlusest Eduard Kasega sai aru, et Eduard Kask pöördus just tema poole, kui lubas talle noaga kõhtu lüüa ja üles otsida, kuna Eduard Kask oli siis kontaktis temaga ja näoga tema poole (IV, 102, 104). Kannatanu A. R. ütluste kohaselt oli ta andmebaasi sisse logitud ja täitis patrull-lehte (II, 117119), mis kajastab patrulli algust 28.06.2019 kell 21:00 ja lõppu 29.06.2019 kell 06:00 (IV, 99). Teenistuslehelt ja kannatanu A. R. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Eduard Kask võis olla 29.06.2019.a varahommikusel ajal ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobes, on kooskõlas ka asjaolu, et 29.06.2019 kell 13:40 kainenemiselt vabanemise (II, 129 pöördel) järgselt viidi Eduard Kask politsei poolt kontrolliks Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse (II, 124). Eduard Kase toimetas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnik D. P. (II; 124) 29.06.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (II; 124) ja selle juurde kuuluva uuringuaktiga nr XXX (II; 124) on tõendatud, et Eduard Kaselt 29.06.2019 kell 13:45 võetud bioloogilises proovis tuvastati alprasolaami olemasolu (II; 124). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R. K. ütlused (IV; 108-113, 9). Tunnistaja R. K. andis maakohtus ütlused kohtuistungil 28.02.2020.a (IV; 108-113, 9). R. K. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta Lõuna prefektuuris XXX (IV, 108), kannatanutest teab kolleegi A. R., teised on võõrad ja süüdistatavat Eduard Kaske ei olnud enne menetletavat sündmust näinud (IV, 108), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (IV, 108). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt oli 29.juuni varahommikul juhtum, kui Eduard Kask lubas politseinikele noa roiete vahele lüüa (IV, 109), esmane kohtumine Eduard Kasega oli natuke enne kella 5 Ülikooli tänaval ja vahejuhtum arestimajas oli kuskil pool tundi hiljem (IV, 109). 24 R. K. ütluste kohaselt patrullis olles sõitsid Ülikooli tänaval ja nägid kiirabi keset teed seismas, ohutuled põlesid, sõitsid lähemale ja nägid, et üks noormees on pikali maas, vehib käte ja jalgadega ja ei lase kiirabil ennast tohterdada, sellel noormehel olid käed-jalad verised (IV, 109). R. K. ütluste kohaselt aitasid nad siis kiirabil tööd teha, hoidsid Eduard Kasel käsi ja jalgu kinni, et kiirabi saaks talle plaastrid peale panna ning kui Eduard Kask sai plaasterdatud, siis võtsid Eduard Kase kaasa ja viisid ta väikse eravärvides Mercedes patrullbussiga arestimajja, kuna Eduard Kask oli jätkuvalt väga agressiivne, karjus ja vehkis käte ja jalgadega (IV, 109-110), arestimajas karjus Eduard Kask politseinike suhtes hästi roppude sõnadega ja seda nii üldiselt politseinike suhtes kui ka nende suhtes, kes seal tema juures olid, mis ta neist politseinikest arvas, et „mendid on kuked“, neid kõiki tuleks ära tappa jne (IV, 110) ning lubas noaga roietesse lüüa, arestimajas oli Eduard Kask väga agressiivne, hakkas kambris inventari lõhkuma ja laamendama, mistõttu sai ta raudadega voodi külge pandud (IV, 110). R. K. ütluste kohaselt oli Eduard Kase poolt vägivallaga ähvardamist rohkem kui üks kord, aga just seda noaga roiete vahel löömist oli vist ainult ühe korra (IV, 111) ja see oli suunatud nende kõigi poole (IV, 111). R. K. ütluste kohaselt toimus Eduard Kase poolt noa roiete vahele löömisega ähvardamine siis, kui ta ise täitis laua taga pabereid, Eduard Kask istus ning M. ja A. olid tema juures püsti (IV, 111). R. K. ütluste kohaselt ei pannud ta tähele, kellele Eduard Kask oma ähvarduse konkreetselt suunas (IV, 111), kuid A. tegi avalduse ja käisid uurija juures (IV, 112). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja M. O. ütlused (V, 14-22; IV, 24). Tunnistaja M. O. andis maakohtus kohtuistungil ütlusi 04.03.2020.a (V, 14-22; IV, 24). M. O. maakohtus avaldatu kohaselt töötab ta Lõuna prefektuuris XXX (V, 14), staaži politseiametnikuna on varsti 13 aastat (V, 20), kannatanutest A. R. on töökaaslane, kolleeg, teised on võõrad ning süüdistatavat Eduard Kaske teab tööalaselt (V, 15), kannatanute ja süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole (V, 15). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt on ta tööalaselt näinud Eduard Kaske avaturu juures Emajõe ääres noorte kampades (V, 15), 2019.a juunikuus olid kolmekesi A. R. ja R. K. patrullekipaažis, kui öösel kella 4-5 paiku sõitsid avaliku korra tagamiseks mööda Ülikooli tänavat ja jõudes ööklubi Maasikas ette, nägid sealt natuke eemal kiirtoidukoha Fastersi ja ööklubi Level vahel sõidutee peal kiirabiautot, kiirabi tegeles rabeleva noormehega, läksid kiirabile appi, noormees oli Eduard Kask, kellel mõlemad põlved olid verised ja kellele kiirabi proovis esmaabi anda, kuid Eduard Kask väljendus ebatsensuursete sõnadega, sõimas ja oli tugevas alkoholijoobes ning väga agressiivne (V, 16), mistõttu panid talle käerauad, paigutasid politseibussi ja toimetasid arestimajja kainenema (V, 17). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt sõimas Eduard Kask järjepidevalt, võib-olla arestimajja sõidul oli ainult 30 sekundit selles pausi, aga siis sõim jätkus ja läks üha valjemaks, Eduard Kask oli alkoholijoobes ja muutus verbaalselt väga ründavaks, saatis igale poole, kus päike ei paista ja sellised väljendid, tahtis kaklema hakata, kuna käeraudu tal lahti ei tehtud (V, 17), Eduard Kase viisid arestimajja Mercedes bussiga, arestimajas enne kambrisse paigutamist kasutas Eduard Kask A. R. suhtes väljendeid nagu „ma annan sulle nuga“, „tapan su ära“ (V, 17, 19) ning kuna Eduard Kask muudki rabeles, siis panid ta pikali maha ja seejärel paigutasid arestikambrisse sisse (V, 17). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt oli Eduard Kask nähtavalt alkoholijoobes, arestimajas Eduard Kask alkomeetrisse ei puhunud, kiirabiga oli Eduard Kask agressiivse käitumisega, korrakaitseseaduse alusel toimetasid Eduard Kase arestimajja, et välistada seda, et ta oma joobe tõttu võiks kellelegi teisele ohtlikuks saada (V, 18). M. O. ütluste kohaselt ei teinud tema politseile Eduard Kase suhtes avaldust, kuna tapmisega ähvardus ei olnud tehtud tema suhtes ja otseselt talle suunatud, mõtles, et avalduse politseile teeb see inimene, keda otseselt ähvardati ja lubati ära tappa (V, 20), s.o A. R., kelle nime Eduard 25 Kask küll otseselt ei öelnud, kuid A.R. ja E.Kask vaatasid teineteisele otsa, kui E.Kask ähvarduse ütles (V, 20); kui E.Kask oleks mõelnud politseid või politseinikke üldiselt, siis ta oleks sinna juurde pannud ka politsei või mendid, aga E.Kask ütles ähvarduse, olles näoga suunatud teise inimese, s.o A.R. poole (V, 20). M.O. ütluste kohaselt sai ja saab ta sellest aru nii, et ähvardus ei olnud suunatud talle, vaid teisele inimesele, s.o A.R. (V, 20), kuid kui selline ähvardus oleks tema enda suhtes tehtud, siis oleks ka teinud politseile avalduse (V, 21). Maakohtu hinnangul on eelkajastatud tõendid omavahel sisulises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Tõendite vahel puuduvad sisulised vastuolud. Kuna politseinike aadressil tehtud ähvardused olid suunatud just A. R. ja tehtud A. R. poole pöördudes, kes esitas ka kuriteoavalduse, siis pole kahtlust selles, et just A. R. oli see politseiametnik, keda Eduard Kask ähvardas töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Kohtul ei ole põhjendatud alust kannatanu A. R. ja tunnistajate R. K. ja M. O. ütluste tõele vastavuses kahelda. See, et A. R. oli põhjendatult alust karta, et Eduard Kask võib enda ähvarduse täide viia ning ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, nähtub nii Eduard Kase agressiivsest käitumisest ööl vastu 29.06.2019.a kui ka Eduard Kase taustainfost, s.h tema karistusregistri andmetest ja Infosüsteemi XXX väljavõttest Eduard Kasega seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128). Oma töö tõttu oli ja on A. R. Eduard Kaske iseloomustavatest andmetest teadlik. Nimelt nähtub samast juba eelnevalt nimetatud teenistuslehelt ajavahemiku 28.06.2019 kell 21:00 kuni 29.06.2019 kell 06:00 kohta (II; 117-119) ning 09.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 120-123) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 123), et enne kesklinnas intsidenti Fastersis ja kiirabiga ning kesklinnast arestimajja toimetamist oli Eduard Kask samal ööl osalenud kakluses ühena kaklejatest ning politsei saabudes jõudnud põgeneda. Sama vahetuse ajal, mil ööl vastu 29.06.2019.a olid patrullitoimkonnas politseiametnikud A. R., R. K. ja M. O., said nad 28.06.2019.a kella 22:12 ajal väljakutse kaklusega ning peksmisega seoses Tartus XXX juurde, kus asus ka Eduard Kase elukoht (korter XXX), teataja avaldatust nähtuvalt kaks meest välja kaklevad, ühel kaklejatest on midagi sinist ümber sõrmenukkide keeratud, politsei saabumise ajaks kaklejad lahkunud, üks kaklejatest oli Eduard Kask, pealtnägija P. S. (II, 118). 09.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 120-123) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-R plaadil ümbrikus: II; 123) nähtub, et Tartus XXX elanik teatas häirekeskuse lühinumbrile maja ees kahe mehe vahel toimuvast kaklusest, millele üks naine eesti keeles vahele karjub, et tule ära, ära löö rohkem (II, 120). Teataja häirekeskusele avaldatu kohaselt jooksid kaklejad politsei saabudes minema, politsei ajas neid taga (II, 121). Infosüsteemist XXX tehtud väljavõttest Eduard Kasega 2019.a seonduvate juhtumite kohta (II; 126-128) nähtub, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega, Eduard Kasele on omane eirata ühiselulisi norme, tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, kuritarvitada alkoholi, olla ümbritseva suhtes agressiivne, kakelda, kasutada rusikaid, avalikus kohas (Ristiisa pubis) viibides hoida libliknuga käes, sõimata ebatsensuursete sõnadega, ka politseinikke, urineerida avalikus kohas, koos alaealistega tarbida alkoholi ja suitsetada jmt. Kuigi Eduard Kase suhtes ei ole varasemalt
lg 1 järgi süüdimõistvat kohtuotsust tehtud, on tema suhtes sama paragrahvi järgi menetlus lõpetatud karistuse ebaotstarbekuse tõttu 07.09.2017.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2). Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas Eduard Kase suhtes menetluse KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel
lg 1 tunnustel 08.07.2017.a alustatud käitumises selles, et 08.07.2017.a kella 03:15 paiku Tartu linnas Ülikooli ja Vallikraavi 26 tänavate ristmikul lõi üks noormees ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX F. H. rusikaga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu (III; 1). Selle määruse kohaselt on Eduard Kask kuulatud kahtlustatavana üle
Selle määruse kohaselt leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub Eduard Kase suhtes KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuna tegemist on II astme kuriteoga, mille eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes Eduard Kasele pärast eelnimetatud kuriteo toimepanemist 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421
lg 1,
lg 2 p 7,8,9 ja
lg 1 p 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust (III; 1). Määruses kajastatu kohaselt kahetseb kahtlustatav Eduard Kask kuriteo toimepanemist ja on omakäeliselt kirjutanud kannatanule vabanduskirja (III; 1). Kahtlustatava sõnul on ta nüüdseks oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, kuna ta teab, millised võivad olla tagajärjed, kui ta paneb toime uue kuriteo (III; 1). Määruse kohaselt on Eduard Kask pärast eelnimetatud kuriteo toimepanemist asunud vanglas kandma reaalset vangistust ning talle selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes talle juba kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusega ning samuti on talle mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks, mistõttu kuulub selle kriminaalasja menetlus Eduard Kase suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetamisele (III; 1). Kannatanu F. H. ja kahtlustatav Eduard Kask on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel (III; 1). Selles kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 oli Eduard Kask kahtlustatavana kinnipeetav 08.07.2017 kell 04:26 kuni 09.07.2017 kell 12:28 ja 12.07.2017 kohaldati tema suhtes eeluurimiskohtuniku määrusega tõkendit vahistamine, kuid 13.07.2017.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-4421 mõisteti talle karistuseks reaalne vangistus ning sellest ajast kannab ta kohtuotsusega mõistetud karistust (III; 2). 13.07.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses kriminaalasjas nr 1-17-4421(III; 8-19), mis jõustus 21.07.2017 (III; 4, 19), karistati Eduard Kaske muuhulgas vägivalla kasutamisega toimepandud kuritegude eest
lg 1 p 1 ja
Kohtuotsusega süüdistustest midagi välja ei jäetud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on
lg 1 p 1 järgi kuritegude toimepanemise ajad: 26.09.2016 kella 20.30 paiku, 17.12.2016. a kella 16.39 paiku.
a umbes kella 16:30 paiku. 24.05.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-4247 (III; 20-22), mis jõustus 09.06.2018 (III; 3, 22), karistati Eduard Kaske muuhulgas vägivalla kasutamisega toimepandud kuriteo eest, kuriteo pani toime 11.04.2018.a (III; 21). 24.05.2018.a kohtuotsuse alusel kandiski Eduard Kask koheselt ära kandmisele kuuluvat 5 kuud vangistust alates 11.04.2018 kuni 11.09.2018.a (III; 23 pöördel). Kuna kiirreageerijana ja patrullpolitseiniku töökohustusi täites on kannatanul paratamatult olemas ülevaade tööpiirkonda jäävatest n.ö murelastest, siis pole kohtul alust kahelda selles, et kannatanul A. R. oli põhjendatult alust arvata, et Eduard Kase tema aadressil 29.06.2019.a tehtud ähvardused võib Eduard Kask ka ellu viia ning ta on selleks ka võimeline. 27 Eduard Kase ja tema kaitsja positsioon on selles osas, kas Eduard Kask tunnistab ennast süüdistuses
Kaitseaktis (I, 68-71) avaldas kaitsja, et Eduard Kask hindab süüdistuse
Kohtus peale prokuröri avakõnet kohtuliku uurimise alguses süüdistatav enda seisukohta muutis ja ennast süüdistuses
lg 1 järgi enam süüdi ei tunnistanud, avaldades, et oli liiga purjus ja täis ning ei mäleta seda (IV, 38). Samas süüdistatavana ütlusi andes (V, 48-63; IV, 33) ja pärast kannatanu A. R. ütlusi kannatanu poole pöördudes (IV, 99) ei välistanud Eduard Kask võimalust, et võis taoliselt käituda, nagu süüdistuses kajastatud. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt käis ta tüdrukuga Fastersis, jõi seal, oli väga täis, kiirabi tuli ja vaatas ta üle, peale seda viidi politseiautoga arestimajja, kus ta keeldus alkomeetrisse puhumisest, siis öeldi, et lähed kambrisse kainenema, mille peale ütles, et ei taha kambrisse minna, kuna kambris olemisest oli kõrini, seal pole hea magada, keeldus kambrisse minemisest, siis väänati käsi, mispeale oli väga-väga kuri, kätel oli valus (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt võis ta midagi arestimajas öelda, oli sellel päeval ohtralt alkoholi tarvitanud, tollel päeval oli 2-3 viina ostetud, jõi tüdrukuga, pärast said XXX kokku, siis läksid tema elukoha maja juurde, seal jõid, siis sai tuttavatega kokku, siis jõid ka viina R. pool ja veel mingi tema sõber, siis läksid sealt edasi, Pirogovi pargis jõid edasi (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta sellel korral palju alkoholi tarvitanud ja võis olla tarvitanud ka xanaxit (toimeaine: alprasolaam), kiirabi poolt tohterdamise ajal oli suhteliselt rahulik, suhtles inimestega, põlved ja käed oli endal veriseks lõhkunud, kui eest ära jooksis, ei tahtnud politseile vahele jääda (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt tegeles temaga arestimajas 3-4 politseinikku, üks inimene istus laua taga, vist see, kes vastu võtab (V, 51-52), politseinikud rääkisid kurjalt (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta siis väga purjus ja endast väljas, et jälle pannakse arestimajja (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt ei mõelnud ta otseselt politseinikku ähvardada ära tapmisega ja tema üles otsimisega, aga võib-olla siis, kui hakata käsi väänama, võis öelda midagi kurjalt, kui oli näoga maha surutud (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt viidi ta seejärel kambrisse (V, 52). Eduard Kase ütluste kohaselt ei teadnud ta neid inimesi ja nende nimesid, kes teda kambrisse paigutasid, kuid enne seda juhtumit on küll varasemalt täis peaga löönud politseinikku (V, 52). Kannatanu A. R. ristküsitluse ajal avaldas süüdistatav Eduard Kask omaalgatuslikult kannatanule: „Tahaks A. R. öelda. Ma sooviks vabandada, et olen teile öelnud halvasti ja võib-olla ähvardanud. Ma ei mõelnud tõsiselt teid tappa või midagi. Ma lihtsalt liiga purjus olin. Ma ei ole võimeline tapma. Ma olen lihtsalt nõrganärviline. Kõik ajab närvi, see et nagu et mind paigutati arestimajja ja ma läksin agressiivseks ja mul tõmmati käed selja taha ja mulle nagu see ei meeldind ja ma ei tahtnud nagu arestimajja magama minna. Mulle ei meeldi seal nagu üldse. Ma väga vabandan teie ees. Ärge võtke mu sõnu isiklikult, et ma võiksin tappa, sest ma olen nõrganärviline, ma ei suuda seda.“ (IV, 99). Süüdistatava Eduard Kase ütlused ja tema kannatanule avaldatu, sealhulgas tema joobes viibimine ja väidetavalt sündmuste kohatine mittemäletamine, ei välista kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärusust ning nende kooskõla teiste kirjalike tõenditega. Osas millises süüdistatava ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, lähtub kohus omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevast tõendite kogumist. Süüdistatava avaldatust nähtub, et ta oligi kuri ja võis ähvardused öelda seetõttu, et ta arestimajja toodi ja taheti arestimajja paigutada, mis talle aga ei meeldinud. Ka kannatanu ja 28 tunnistajate ütlustest nähtub samuti, et süüdistatavale ei meeldinud tema arestimajja toimetamine ja tema kainenemisele paigutamine, millele ta avaldas vastupanu. Selles osas on kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava avaldatu kooskõlas. Töökohustusi täitva politseiametniku A. R. vägivallaga ähvardamise, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise sellega, et lubas A. R. poole pöördudes ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, pani Eduard Kask toime kavatsetult, eesmärgiga, pääseda kainenemisele paigutamisest ning kättemaksuks arestimajja toimetamise eest ning selle eest, et arestimajast teda ei vabastatud. Selles situatsioonis oli Eduard Kase käitumine mitte ainult verbaalselt, vaid ka füüsiliselt agressiivne, millise asjaolu on ka Eduard Kask õigeks võtnud. Intensiivset füüsilist vastupanu osutava ja agressiivse Eduard Kase ähvardusi oli A. R. põhjendatud võtta reaalsetena ning tal oli põhjendatult alust arvata ja karta, et kuritegelikule teele läinud Eduard Kask võib enda ähvardused, ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa, ellu viia. Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Eduard Kask oli töökohustusi täitva A. R. ähvardamise ajal alkoholijoobes ning võimalik, et ka narkojoobes, ei välista Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd, kuna joovastavaid aineid oli ta tarbinud vabatahtlikult, oma enda initsiatiivil ja tahtel, soovides ja teades sellise tegevuse tulemust ja tagajärgi. Asjaolu, et Eduard Kask tema enda väitel kõike ei mäleta, ei välista samuti Eduard Kase käitumise õigusvastasust ja süüd, kuna tema avaldatust nähtuvalt ta sündmustest suuremat osa, ka selle õiget järjestust, mäletab ning ta on andnud ka sellele vastavaid ütlusi. Neil asjaoludel pole kohtul alust arvata, et Eduard Kask ei saanud aru enda tegude iseloomust ning ta ei suutnud neid juhtida. Pigem nähtub Eduard Kase avaldatust, et ta oli kahtlusteta teadlik toimuvast, arestimajja kainenemisele toimetamisest ja ta seal kainenemisele paigutamisest, mis ei olnud talle aga vastuvõetav ja millele ta osutas aktiivselt ja agressiivselt nii füüsiliselt kui sõnaliselt vastupanu, ähvardades seejuures töökohustusi täitvat politseiametnikku A. R. tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega, lubades ta töövälisel ajal üles otsida ja talle noa kõhtu lüüa. Nii endale kui ka teistele joobe tõttu ohtlikuks muutunud avalikus kohas Tartu kesklinnas viibiv Eduard Kask, kes samal ööl juba oli ühes kakluses kaklejana osalenud, oli põhjendatud kainenemisele toimetada. Eduard Kase toimepandu kvalifitseerub kuriteoks
Kuna Eduard Kase suhtes ei ole varasemalt tehtud
lg 1 järgi süüdimõistvat kohtuotsust ja karistusregistriteatisel ei ole kajastatud 07.09.2017.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 17278000980 (III; 1-2) kajastatud
lg 1 tunnustele vastavat tegu, ning seda tegu pole kajastatud ka Eduard Kasele
lg 1 järgi esitatud süüdistuses korduvuse andjana punkt 3 mõttes
lg 2 järgi, siis tõlgendab kohus need asjaolud kogumis Eduard Kase kasuks ning Eduard Kase toimepandut
Mõrvasüüdistus
lg 1 p 1,2 järgi Kuigi süüdistatav Eduard Kask ei ole ennast mõrvasüüdistuses süüdi tunnistanud, on tema süü selles veenvalt ja usaldusväärsete tõenditega tõendatud. Kuna Eduard Kase käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on põhjendatud selles osas teha süüdimõistev kohtuotsus. 29 Eduard Kase süü süüdistuses
A. kavatsetult tapmise toimepanemises piinaval ja julmal viisil ning üldohtlikult, mis seisnes selles, et Eduard Kask 30.06.2019 ajavahemikul kella 09:30-09:45 paiku XXX talus, olles sõitnud sinna kindla sihiga viia alaealise võlgniku K. A. suhtes läbi karistusaktsioon, süütas elumaja, et XXX-aastane K. A. (sündinud XX.XX.XXXX: II, 132) tappa, pannes selleks teisele korrusele viiva puidust trepi vahetus läheduses põlema elamu esimese korruse esiku, olles samal ajal teadlik, et teisel korrusel magab K. A., kellel puudub võimalus evakuatsiooniks. Tulekahju tagajärjel hukkus maja teisele korrusele lõksu jäänud alaealine K. A. (sündinud XX.XX.XXXX), kes sattus tulekajukoldesse elavana, sai seal kõrge temperatuuri ja leekide toimel kogu keha põletuse ja suri vingugaasimürgistusse. Põletuse kehale sai K. A. nii vahetult enne surma, suremisprotsessi ajal kui ka surmajärgselt. Tule levik kõrvalasuvatele hoonetele suudeti peatada tänu päästeametnike kiirele sekkumisele. Mõrvasüüdistusega seonduv kronoloogia XXX kinnistu elumaja põlengu ajal 30.06.2019.a oli alaealine K. A. XXX-aastane. K. A. sünniaeg XX.XX.XXXX nähtub tema isikukoodist, mis on kajastatud tema tunnistajana ülekuulamise protokollis (II, 132), kui K. A. andis ütlusi Eduard Kasele esitatud viinapudelite varguse kahtlustuse kohta (II, 132-134). Kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtub K. A. mõrvaga seonduvalt alljärgnev kronoloogia. 29.06.2019: Kell 05:15 - 13:40 viibis Eduard Kask kainenemisel (II, 129-131). Nähtub see joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist (II; 129), 29.06.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II; 130) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (II; 131). Eduard Kask toimetati kainenema 29.06.2019 kell 05:15 Tartu linnas Ülikooli tn 4 asuva klubi Level juurest, kuna oli alkoholijoobes, agressiivne, esines oht avaliku korra rikkumiseks ja lisaks ka isiku enda elule ja tervisele (II, 129), Eduard Kase paremal ja vasakul põlvel olid marrastused (II, 129), Eduard Kasel olid jalas sinised lühikesed püksid ja musta värvi botased, seljas musta värvi jope (II, 129), Eduard Kaselt võeti hoiule sigaretid (avatud pakk), püksirihm, tulemasin, metallraha 3 eurot 49 senti, mobiiltelefon Samsung (II, 129 pöördel). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt keeldus Eduard Kask joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga (II, 130), kuid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esinesid Eduard Kasel joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja- koha- ja isikutaju puudus, oli teadvusel, viimase 24 tunnis sündmusi ei mäletanud, väga häiritud koordinatsioon, rahutu ja ärritunud käitumine, värisemine, omamehelik ja ründav käitumine (II; 131). See, et Eduard Kask oli tema kainenemisele toimetamise ajaks ohtralt alkoholi tarvitanud, nähtub ka tema süüdistatavana antud ütlustest. Süüdistatav Eduard Kask andis maakohtus ütlusi 06.03.2020.a (V, 48-63; IV, 33). Süüdistatava Eduard Kask ütluste kohaselt käis ta tüdrukuga Fastersis, jõi seal, oli väga täis, kiirabi tuli ja vaatas ta üle, peale seda viidi politseiautoga arestimajja, kus ta keeldus alkomeetrisse puhumisest, siis öeldi, et lähed kambrisse kainenema, mille peale ütles, et ei taha kambrisse minna, kuna kambris olemisest oli kõrini, seal pole hea magada, keeldus kambrisse minemisest, siis väänati käsi, mispeale oli väga-väga kuri, kätel oli valus (V, 51). 30 Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta sellel päeval ohtralt alkoholi tarvitanud, tollel päeval oli 2-3 viina ostetud, jõi tüdrukuga, pärast said XXX kokku, siis läksid tema elukoha maja juurde, seal jõid, siis sai tuttavatega kokku, siis jõid ka viina R. pool ja veel mingi tema sõber, siis läksid sealt edasi, Pirogovi pargis jõid edasi (V, 51). Eduard Kase ütluste kohaselt oli ta selle korral palju alkoholi tarvitanud ja võis olla tarvitanud ka xanaxit (toimeaine: alprasolaam), kiirabi poolt tohterdati, oli endal põlved ja käed veriseks lõhkunud (V, 51). Kannatanu A. R. ristküsitluse ajal avaldas süüdistatav Edard Kask 28.02.2020.a kohtuistungil omaalgatuslikult kannatanule muuhulgas, et soovib vabandada, et on talle öelnud halvasti ja võib-olla ähvardanud, ei mõelnud tõsiselt teda ära tappa, oli lihtsalt liiga purjus (IV, 99). Kell 13:45 võeti Eduard Kaselt proov, milles tuvastati alprasolaam (II, 124: joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XXX). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 30.06.2019: Kell 08:45:08 Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt helistati K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile, kuid kõnet ei võetud vastu või oli telefon välja lülitatud (III; 107) 14.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (III, 105-110) kajastatu on Eduard Kase kasutuses olnud mobiiltelefonilt proovitud helistada K. A. kasutuses olnud mobiiltelefonile peale nende vahel 24.06.2019.a kell 21:05 toimunud viimast telefonikõnet 22-l korral (III; 107), neist viimane helistamine oli 30.06.2019 kell 08:45:08 (III; 107). Kell 08:50 R. T. saabub üksinda Tartus XXX asuva Circle K tankla juurde (II; 62). Kell 08:51 R. T. ja Eduard Kask saavad kokku Tartus XXX asuva Circle K tankla vahetus läheduses (II; 62-63). Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt DVD-R plaadil (ümbrikus: II; 71). Selles asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K turvakaamera videosalvestusi kuupäevast 30.06.2019.a, ekraaniväljatrükid lisatud kellaaegadest 08:50-09:14. Eeltoodust nähtub, et kella 08:45 ajal ei olnud Eduard Kask ja R. T. veel kokku saanud, kui Eduard Kask helistas K. A. Kell 09:04 R. T. küsib A. A.: „kus oled“, millele sai vastuseks: „Kesklinn“ (II, 156: A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud foto) Kell 09:06 31 R. T. püüdis kontakteeruda A. A., kuid sellele jäeti vastamata (II, 156: A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud foto). Eeltoodust nähtub, et R. T. oli kella 09:04 ja kella 09:06 ajal, kui ta kontakteerus A. A., koos Eduard Kasega Circle K tankla vahetus läheduses, tanklast üle sõidutee asuva Tartu Linnamuuseumi hoone ees asuval pingil ja istus seal koos Eduard Kasega kuni kell 09:11 saabus tankla juurde sõiduauto Audi (II, 66), mida juhtis A. A. A. A. telefoni ekraanil näha olevast tehtud 3 foto (II, 155-156) kohta andis tunnistaja A. A. maakohtus ütlusi 04.03.2020 kohtuistungil (V, 4-11; IV, 23). Ühel neist fotodest on näha, et pakutakse inimeste kohale sõidutamise teenust, linnasiseselt hind 5€ ja kaugemale hind kokkuleppel (II, 155). Teisel neist fotodest on näha, et sellelt telefonilt on suheldud R. T. (II, 156). Kell 09:04 on küsitud: „kus oled“, millele vastatud: „Kesklinn“ (II, 156) ja kell 09:06 on R. T. püüdnud kontakteeruda A. A., kuid sellele jäeti vastamata (II; 156). Kell 09:14 A. A. juhtimisel lahkub sõiduauto Audi sellesse tagaistmele istunud Eduard Kasega ja R. T. Tartus XXX asuvast Circle K tanklast (II; 68). Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 61-70) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestistelt DVD-R plaadil (ümbrikus: II; 71). Selles asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K turvakaamera videosalvestusi kuupäevast 30.06.2019.a, ekraaniväljatrükid lisatud kellaaegadest 08:50-09:14: Kell 09:11 saabub Tartus XXX asuva bensiinijaama Circle K tankurite juurde hõbehalli värvi universaalkerega Audi reg märgiga XXX, jääb seisma, Eduard Kask ja R. T. liiguvad saabunud Audi suunas, Eduard Kask istub Audis tagaistmele juhiistme taha ja R. T. istub kõrvalistuja taha (II; 66-68). Kell 09:14 lahkub Audi sellesse tagaistmele istunud Eduard Kasega ja R. T. tanklast (II; 68). Kõigile elektroonselt kasutamiseks kättesaadava Maanteeameti e-teeninduse Tark Tee andmetel on XXX, Tartu linn ja XXX (bussipeatuse nimetus), XXX, Tartumaa teekonna pikkus: XXX kaudu sõites 16.83 km ja läbimise aeg 15 minutit, XXX XXX kaudu sõites 13.61 km ja läbimise aeg 17 minutit, XXX kaudu sõites 16.33 km ja läbimise aeg 16 minutit. Nende andmete kohaselt on kohtu jaoks usutav ja veenev, et kella 09:14 ajal XXX asuvast tanklast sõitma hakates jõuti XXX talu juurde kella 09:30 paiku. Kell 09:49 A. K. helistab Häirekeskuse lühinumbrile 112 ja teatab, et XXX kinnistu elumaja põleb, leek on aknast väljas. Nähtub see 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II; 1-2) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt CD-R plaadil (ümbrikus: II; 3): häirekeskuse lühinumbrile 112 saabus A. K. telefonikõne 30.06.2019 kell 09:49:37 A. K. kõnest nähtub, et maja põleb eest, leek on aknast väljas (II; 1) A. K. kõnest nähtub, et XXX teed sõites on XXX tallu 10 kilomeetrit (II; 1) Eeltoodud kronoloogiast nähtuvalt on kohtu jaoks usutav ja veenev, et koha peal XXX juures viibisid Eduard Kask ja R. T. maksimaalselt kuni 15 minutit, sest A. K. kella 09:49 ajal häirekeskuse lühinumbrile 112 helistades oli leek A. K. sõnul juba majaaknast väljas ja A.K. ütlustest nähtuvalt võttis helistamine tal ka aega, kuna ei saanud sellega alguses hakkama, 32 alles kolmanda korraga õnnestus tuletõrjesse helistamine (IV, 42). Natuke aega võttis ka leegi paisumine aknast välja. Neil asjaoludel on kohtu jaoks usutav ja veenev mõrvasüüdistuses kajastatu selle kohta, et XXX kinnistu elumaja süttimine jäi 30.06.2019.a ajavahemikku kell 09:30 – 09:45 paiku. Kell 09:50 Häirekeskus teatas Lõuna Päästekeskusele tulekahjust XXX kinnistul (II, 97-98: Päästeametist info; II, 100: ekspertiisiakt) Kell 10:04 Esimene tuletõrjeauto saabus sündmuskohale, toimus põlemine hoones sees ja tuli levis sellest väljapoole, lahtist tuld oli näha nii elamu I korrusel kui ka mansardkorrusel (II, 100: ekspertiisiakt). Eeltoodust nähtub, et väljakutse saamisest 14 minutiga oli päästeauto kohal. Tunnistaja A. A. ütlustest ei nähtu, millist marsruuti pidi nad XXX talu juurde sõitsid ja millist marsruuti pidi nad Tartusse tagasi sõitsid. Tunnistaja R. T. ütlustest (IV; 65-87, 6) nähtuvalt sõitsid nad XXX talust Tartusse tagasi XXX kaudu ja enne XXX tulid vastu päästeautod ja kiirabiauto (IV, 77). Kannatanu A. K. häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnest nähtub, et XXX välja sõites on XXX 10 kilomeetrit (II; 1). Häirekeskuse Lõuna keskuse ja Päästekeskuse Lõuna päästekeskuse asukoht on Tartus Jaama 207, mille vahetusse lähedusse jääb ka teeots, mida kaudu saab sõita XXX ja XXX kaudu XXX. Ka XXX kaudu on Häirekeskuse Lõuna keskusest ja Päästekeskuse Lõuna päästekeskusest hõlbus sõita ja seda eriti just seetõttu, et tegemist suurema maanteega. Maanteeameti e-teenindusest Tark Tee alt nähtub, et Tartust Jaama 207 on 2 soodsamat varianti XXX asuvasse XXX sõitmiseks: XXX ja XXX kaudu sõites 13.61 km ja läbimise aeg 17 minutit - kuid väiksem tee, XXX kaudu sõites 16.33 km ja läbimise aeg 16 minutit – eeliseks suurem tee, kindlasti ka asfaltkattega. Neist XXX kaudu sõites on suurem tee ja kindlasti ka asfaltkattega tee, millega ka seletatav, et XXX kaudu sõites tuleb küll läbida pikem vahemaa, kuid kohale jõuab lühema ajaga. Tark Tee pakubki esimese ja eelistatuma variandina omaalgatuslikult välja just XXX kaudu sõitmise mööda suuremat magistraali. Selleks, et saada andmeid XXX ja XXX kaudu sõitmiseks, tuleb sisestada algus- ja lõpp-punkti vahele ka näiteks XXX siis saab ka selle marsruudi andmed kätte. Kohtu hinnangul jõudis tuletõrje XXX kinnistu elumaja kustutama äärmiselt kiiresti, s.o kõigest 14 minutiga, kui võtta arvesse, et kõigile kasutamiseks elektroonselt kättesaadava Maanteeameti e-teeninduse Tark Tee andmetel tuleb Tartust Jaama 207 XXX külas asuvasse XXX sõitmiseks läbida: XXX ja XXX kaudu sõites 13.61 km, selle läbimise aeg 17 minutit; XXX kaudu sõites 16.33 km, selle läbimise aeg 16 minutit. Kell 10:04 Samal ajal kui esimene tuletõrjeauto saabus XXX kinnistule, väljusid Tartu linnas Ülikooli tänaval peatunud hõbehallist sõiduautost AUDI halli värvi kapuutsiga dressipluusis R. T. ja musta värvi kapuutsiga dressipluusis Eduard Kask (II, 71, 189-190). Eeltoodust nähtuvalt vältas ajavahemikus kell 09:14 kuni kell 10:04 marsruudi Tartu linn-XXX kinnistu-Tartu linn läbimine, s.h XXX kinnistul viibimine, kokku 50 minutit. 33 Eeltoodust nähtuvalt oli ajavahemik Tartu linnast väljasõidu alustamisest kell 09:14 kuni A. K. poolt kell 09:49 Häirekeskusele kõne tegemiseni kokku 35 minutit. Kell 12:05-17:30 kestis sündmuskoha vaatlus (II, 6-52: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate lisadega, s.h drooniga tehtud videosalvestused: II, 52). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga on tõendatud, et Eduard Kasel ja R. T. oli XXX kinnistul asuvale K. A. elukohale vaba juurdepääs, kuna kinnistule viib tee XXX maanteelt ja selle tee lõpus on vasakul XXX kinnistu hooned, hoonete juurde on vaba juurdepääs, puuduvad piirdeaiad ja väravad (II, 6). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga on tõendatud, et XXX kinnistul asusid vaatluse ajal elumaja vahetus läheduses kõrvalhoone ja puuriidad ning nende taga aiamaa, elumaja ees üle õue asus laut (II, 6). Kinnistu õuealal on kõrge taimestik ja puud ning nende keskel asub põlemiskahjustustega elumaja (II, 6). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast kaardiandmete väljatrükist nähtub, et XXX kinnistu vahetusse lähedusse teisele poole teed jäävad kõrge taimestikuga ning puudega kinnistud, neist üks on hoonestatud (II, 9). Kell 16:40 peeti Eduard Kask Tartu kiirreageerijate poolt kahtlustatavana kinni Tartus XXX maja kõrval (III; 53-59: 30.06.2019.a kahtlustatava kinnipidamise protokoll). Kahtlustatava kinnipidamise protokolli punkti 11 kohaselt võeti Eduard Kaselt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära musta värvi mobiiltelefon Samsung, mille esiklaas mõrane, telefon oli sisse lülitatud (III; 54). Kahtlustatava kinnipidamise protokolli punktist 12 nähtub, et Eduard Kask avaldas soovi enda kinnipidamisest teavitada XXX I. K. (III; 54) ja nähtub, et menetleja teavitas I. K. telefoni teel kella 19:10 paiku (III; 54). Kell 17:00 võeti Eduard Kaselt proov, milles tuvastati alprasolaami olemasolu (II, 125: joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XXX). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohaselt kuulub alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 01.07.2019: Kell 01:12:11 helistas R. T. häirekeskuse lühinumbrile 112, olles selleks ajaks juba ära maganud ja saanud peale ärkamist A. T. Facebookis teada, et K. A. on hukkunud (II; 72-75, 3: asitõendi vaatlusprotokoll; IV; 65-87, 6: R. T. ütlused). 01.07.2019 kell 01:12:11 R. T. häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud telefonikõne vaatlust kajastab 01.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (II; 72-75, 3) selle juurde kuuluva helisalvestisega CD-R plaadil (ümbrikus: II; 3). 34 Selles kõnes häirekeskusele avaldab R. T., et põleng XXX, milles hukkus inimene, tekkis sellest, et Eduard Kask pani majas riided põlema (II; 72-73). XXX kinnistul K. A. elukohas käis Eduard Kask koos R. T. Eeltoodud kronoloogiast nähtuva tõele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et Eduard Kask käis koos R. T. 30.06.2019.a hommikusel ajal Tartust väljas Tartu vallas XXX asuval XXX kinnistul K. A.elukohas. Selles osas on tõenditest nähtuv kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas on omavahel kooskõlas olevate tunnistajate R. T. ütlustega (IV; 65-87, 6) ja A. A. ütlustega (V, 4-11; IV, 23) veenvalt tõendatud, et Eduard Kask käis koos R. T. 30.06.2019.a hommikul A. A. kasutuses olnud halli värvi sõiduautoga Audi XXX kinnistul K. A. elukohas, kus nad viibisid lühikest aega, misjärel A. A. tõ
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.