Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-138001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13800

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Antista AS (Müüja) sõlmisid 10.09.2019 järelmaksuga müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Faktoorile (AS LHV FINANCE). Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 05.-ks kuupäevaks, esimese maksega 05.11.2019 summas 6,16 € ning viimase osamaksega 05.10.2023 summas 4,38 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,9 % aastas. Kostja ei ole tasumisi teostanud. Seega jättis kostja perioodil 05.11.2019 kuni lepingust taganemiseni 02.03.2020 tasumata osamakseid 129,99 € ulatuses ja intressi makseid 8,84 € ulatuses, summades 3,24 + 1,73 + 1,73 + 1,

1. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 8.6.
2. on faktooril müüja esindajana õigus 2 2-20-138001 leping üles öelda kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud kostjale edutult kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu tingimuste punktist 8.6.3 teavitas faktoor 17.02.2020 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 02.03.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud 02.03.
3. a. tähtaja saabumisel ütles faktoor lepingu üles. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja LHV Finance AS ja kostja vahel 10.09.2019 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 129,99 €, intressid 8,84 €, viivised 15,02 €, sissenõudekulud 25,00 €, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 129,99 € alates 11.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,040822% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskuludena riigilõiv summas 75 € ja õigusabikulu summas 420 €, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole maksekäsu kiirmenetluses ega hagimenetluses võimalik menetlusdokumente, sh hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31.12.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja 3 2-20-138001 kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd, tsiviilasja hinda (198,22 eurot) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 75 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (75+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4