Väärteoasi nr 4-20-3884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3884 Kohtunik Marek Vahing Kohtu

) § 15 lg 1 p 1. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 3 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.08.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,007912 leiti, et Konstantin Toropov on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo.

§ 227

lg 3 alusel määrati Konstantin Toropovile karistuseks rahtrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja

§ 227lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

1. 15.09.
2. a esitas Konstantin Toropov kohtule kaebuse, mis 06.10.
3. a edastati Jõgeva kohtumajale, kuna õigusrikkumine oli toime pandud Jõgeva maakonnas. Kaebusest nähtuvalt taotleb Konstantin Toropov Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.08.
4. a otsuse tühistamist. Konstantin Toropovi kaebusest nähtuvalt ei ole ta väärtegu toime pannud (tegu on mõne muu mootorraturiga) ja mõõteseadme näitajaid ei saa pidada veenvateks, kuna sertifikaat seadme katse läbimise kohta on aegunud. Lisaks oli tal kaasas tunnistaja, kes võib kinnitada, et ta ei ole kiirust ületanud.
5. Kohus arutas väärteoasja 11.12.
6. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku (kes ei soovinud ütlusi anda ning jäi eelnevalt esitatud kirjaliku seisukoha juurde), kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.08.
8. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,007912 tuleb jätta muutmata ja Konstantin Toropovi kaebus rahuldamata. 2
9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Konstantin Toropovile ette, et tema 01.08.
10. a kell 16.10 Jõgeva-Mustvee maantee
11. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Honda CBR650RA registreerimismärgigaxxxxx asulavälisel teel kiirusega 137 km/h (+/- 5), millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 42 km/h. Kiirust mõõdeti käes hoitud seadmega LaserCam 4 nr LE
12. 7.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lg 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 sätestab, et lg-s 3 sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni.

1. Konstantin Toropov on oma kaebuses tuginenud asjaolule, et talle etteheidetud õigusrikkumine ei ole tõendatud. Kaebusest nähtuvalt on ta oma seisukoha esitanud ka Politseija Piirivalveametile ning talle on edastatud kaks pilti ja mõõteseadme taatlussertifikaat. Sellegi poolest leiab Konstantin Toropov, et kuna piltidel ei ole näha mootorrataste numbreid ega ka punast värvi (tema mootorratas oli punast värvi), siis ei ole see pilt tehtud temast. Samuti on edastatud sertifikaadi kohaselt mõõteseade taadeldud 30.06.
2. a, mis aga ei vasta sündmuse ajale ja seetõttu ei saa öelda, et seade oleks olnud töökorras. Kokkuvõttes leiab Konstantin Toropov, et taatlussertifikaat on aegunud.
3. Konstantin Toropovile edastatud pildid olid võetud videosalvestisest, mis oli tehtud mõõteseadme LaserCam 4 nr LE0166 vahendusel. Istungil vaadati kõik salvestised üle (mõõteseadme salvestis ja kahe liiklusjärelevalvet teostanud politseiametniku politseimootorratta pardakaamerate salvestised), kus on selgelt näha, et maanteel liigub kaks mootorrattast ning ühel neist on ka kaasreisija. Sealjuures ei nähtu salvestistest, et samal ajal liikleks maanteel veel kaks sarnast mootorratast, mis oleks saanud anda aluse kahtluseks, et tegu võiks olla mõne muu mootorratturiga.
4. Liiklusjärelevalvet teostas ja kiiruse ületamise fikseeris politseiametnik Lenno Ziukman, kes kuulati kohtus ka tunnistajana üle. Tunnistaja ütluste kohaselt oli esimene mootorratas, kus oli ka kaasreisija peal, punast värvi ning selle kiiruseks mõõdeti 137 km/h. Selle taga sõitis teine – sinine-valge kirju mootorrattas, mille kiiruseks mõõdeti 144 km/h. Ajal, milxxxxxxxxxxxxxxxteostas mõõtmist ja tuvastas kiiruse ületamise, valmistas teine liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik end ette kiiruseületajatele järele sõitmiseks. Vahetult pärast seda alustas järele sõitu ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ise. Pärast mõne minutilist järele sõitmist kiirust ületanud mootorratturid peatati ja paluti sõita edasi ohutumasse kohta, et mitte häirida maantee liiklust toimingute läbiviimiseks. Eelmainitu nähtub ka videosalvestisest. Seega puudub kohtul alus kahtlemaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kinnipidamist ja bussipeatusesse liikumist on kinnitanud Konstantin Toropov isegi, aga fakti, et tal oli kaasreisija. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et Konstantin Toropov juhtis 01.08.
5. a kell 16.10 Jõgeva-Mustvee maantee
6. kilomeetril mootorratast, mis oli punast värvi ja millel oli kaasreisija peal.
7. Kiirust mõõdeti mõõteseadmega LaserCam 4 nr LE0166, mille kohta on esitatud video- ja helisalvestis (tl 25). Mõõtmise teostanud xxxxxxxxxxxxx on läbinud vastava koolituse 14.12.
8. a (tl 21-22). Seega täidetud on Mõõteseaduse § 5 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 16.06.
9. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg-s 2 sätestatud nõuded. 3
10. Taatlustunnistusest nähtuvalt on seade LaserCam 4 LE0166 taadeldud 30.06.
11. a (tl 23), mille taatluskehtivusaeg on üks aasta (Majandus- ja taristuministri 18.12.
12. a määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ punkt 7.2). Seega ei ole taatlustunnistus aegunud, nagu Konstantin Toropov väidab.
13. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx selgituste kohaselt on ülalmainitud mõõteseade laser tüüpi seade, mis mõõdab konkreetselt ühe objekti kiirust. Laser suunatakse sõidukile ja see peegeldub tagasi seadmesse, mille tulemusel saadakse täpsed andmed sõiduki kiiruse kohta. Mõõteseadme videosalvesti vaatlemisel tunnistaja selgitas, et kiiruse mõõtmiseks peab mõõteseadme laseriga tabama konkreetset liikuvat objekti, mitut liikuvat objekti samal ajal tabada ja seega mõõta ei ole võimalik. Mida kaugemal on sõiduk, seda suurem on laserkiire diameeter ja seda ebatäpsem on mõõtmistulemus. Mida lähemal aga seade sõidukist asub, seda täpsem on tulemus. Videosalvestisest nähtuvalt mõõtis tunnistaja esimese mootorratturi kiiruseks 137 km/h, mõõtja asus sõidukist 293 meetri kaugusel ja laserkiire diameeter oli 293 mm. Siit omakorda järeldub, et ligi 30 cm diameetriga laserkiir pidi tabama vaid mõõdetava objekti kiirust. Lisaks on pardakaamera videosalvestiselt näha, et mõõtmise hetkel ei asu mõõtja ja tee vahel ühtegi kõrvalist objekti, mis oleks saanud mõõtmist takistada. Seega kohtul puudub alus kahtlemaks mõõteseadme näitajate õigsuses.
14. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Konstantin Toropov juhtis 01.08.2020.a mootorsõidukit

§ 15

lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h ning järelikult on tema käitumises

§ 227lõikes 3 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused.

1. Lisaks objektiivsetele tunnustule peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on tahtlus või ettevaatamatus KarS § 12 lg 3 järgi. KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Konstantin Toropov on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades, et Konstantin Toropov ületas kiirust mitte vähem kui 42 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lauselt tulenevalt arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega on Konstantin Toropovile määratud karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust on põhjendatud ning vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Konstantin Toropovi tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-des 57 ja
5. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud Konstantin Toropovi varasema käitumisega aga ka ületatud kiiruse raskusastmega. 4
6. Arvestades, et Konstantin Toropov on ületanud kiirust mitte vähem kui 42 km/h, mis on

§ 227

järgi keskmiselt raskeim rikkumine aga ka isiku tahtlust (vt punkti 15), on tegu suure süüga. Siinkohal on oluline välja tuua, et piirkiiruse kehtestamise eesmärgiks on eelkõige ohutu liiklemine. Selle ületamisel ohustatakse mitte üksnes enda vaid ka teiste liiklejate elusid. Konstantin Toropov pani rikkumise toime kell 16.10 ning see on selline kellaaeg, mil inimesed sõidavad töölt koju. Samuti täpselt samal päeval toimus Jõgeval mootorratturite kokkutulek. See aga omakorda annab aluse järelduseks, et sel ajal võis liiklejaid olla maanteel tunduvalt rohkem kui seda mõnel teisel tavapärasel päeval. Konstantin Toropov oli sellest ka teadlik, kuid siiski otsustas kiirust ületada. Vähe tähtsam pole asjaolu, et Konstantin Toropovil oli kaasreisija, kelle ohutusest ta samuti ei hoolinud. Ja seda olukorras, kus rikkumise toimepanemise kohas oli vahetult valminud pinnatud teekatte, mis oma osade lahtiste kivide tõttu on kiiruse ületamisel eriti ohtlik. 20. Süü hindamisel kohtuväline menetleja on arvestanud ka Konstantin Toropovi varasema käitumisega. Nimelt karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Konstantin Toropovi 10.06.2019. a karistatud kiiruse ületamise eest. Tema tegu oli kvalifitseeritud

§ 227lg 1 järgi ning karistuseks määrati 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Nimetatud karistus oli täidetud 17.12.

1. a. Sellele vaatama juba augustis
2. a pani Konstantin Toropov uue ja veel raskema õigusrikkumise (s.o ületas kiirust mitte vähem kui 42 km/h). Kuivõrd eelnevalt mõistetud karistus ei ole Konstantin Toropovile mõju avaldanud, on kohtuväline menetleja leidnud, et antud juhul tuleb määrata rangem karistus, millega nõustub ka kohus. Siinkohal kohus peab oluliseks, et karistuse mõistmise eesmärgiks on eelkõige inimese suunamine, andes talle sealjuures signaali, et selliselt käituda ei tohi. Olukorras, kus inimene jätkab rikkumiste toimepanemist on selge, et mõistetud karistus ei ole talle mõju avaldanud ning ta ei ole teinud ka mingeid järeldusi.
3. Eelmainitut kinnitab ka istungil esitatud uus karistusregistri väljatrükk, millest nähtuvalt on Konstantin Toropov toime pannud 26.09.
4. a uue väärteo, mis kvalifitseeriti taas kiiruse ületamisena

§ 227lg 2 järgi.

See aga omakorda näitab seda, et Konstantin Toropov ei ole isegi huvitatud oma käitumise muutmisest, kuna on jätkanud liiklusnõuete rikkumisega ja teiste inimeste ohustamisega. Riigikohus on üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 1719). Sellest tulenevalt on igati põhjendatud lisaks rahalisele karistusele kohaldada ka juhtimisõiguse ära võtmist, s.o rangemat karistust.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse muutmata ja Konstantin Toropovi kaebuse rahuldamata. Arvestades, et Politsei- ja Piirivalveameti otsuses märgitud tähtaeg rahalise karistuse tasumiseks on nüüdseks möödud, siis kohus määrab uueks tähtajaks 11.02.
2. a.
3. Väärteoasja arutamisel võttis osa riigi õigusabi korras Konstantin Toropovile määratud kaitsja Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 297,48 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 261,48 eurot. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva 5 kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Konstantin Toropovi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 6