Obsah (10)

§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 175§ 218§ 138§ 150§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 28. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1590

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (

§ 444lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

1. Kohus selgitab täiendavalt, et saab käesolevas asjas lahendada nõude, mis kohtule esitati ja mille kohus pärast selle täiendamist 01.12.2020 määrusega menetlusse võttis, s.o nõue hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Kohus keeldus 01.12.2020 määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Määrus jõustus edasikaebamata 22.12.
2. Hagejad esitasid 04.01.2021, s.o pärast hagi menetlusse võtmist ja kostja poolt õigeks võtmist e-kirja, milles teatasid, et soovivad nõuda kahjuhüvitist ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selgitas hagejatele, et nõuet ei saa pärast menetlusse võtmist uute nõuetega e-kirja esitamisega enam täiendada ja hagejal on võimalik soovi korral esitada nõuetele vastav hagi. Kohus pööras tähelepanu ka sellele, et e-kirjas märgitud kahju hüvitamise nõuede menetlusse võtmisest on kohus juba keeldunud. Kohus leiab, et praeguses menetlusstaadiumis hagejate uute nõuete menetlusse võtmine, mis eeldab ka ulatuslike puuduste kõrvaldamist, ei aita kiirendada ega lihtsustada käesoleva asja menetlust, kuna kostja on menetlusse võetud nõude juba õigeks võtnud. Nõuetekohast uut hagi, mida võiks käesoleva asjaga liita, hagejad ei esitanud. Kui hagejatel on kostja vastu seoses kohtueelsete avalduste koostamise ja esitamisega muid kahju hüvitamise nõudeid, nagu on esile toodud 11.01.2021 e-kirjas (dtl 81), tuleb hagejatel esitada hagiavaldus, tuues esile kõik nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud, arvestades kahju hüvitamise nõude seadusest tulenevaid eeldusi. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaks määramine 5.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud üldjuhul kostja kanda.

§ 168

lg 6 järgi kannab menetluskulud hageja siis, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Asjas esitatud tõendite kohaselt esitasid hagejad kostjale nõude juba 10.03.2020 (tl 6 pöördel), kuid kostja sellele ei vastanud. Seejärel pöördusid hagejad maikuus 2020 Tarbijavaidluste Komisjoni. 08.06.2020 vastuses selgitas kostja, et on nõus nõude täis ulatuses rahuldama, kuid maksete tegemist mõjutab COVID-19 pandeemia ja kostja üritab makse teha hiljemalt kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 08.09.2020 (tl 7 pöördel). Kuna kokkulepitud kuupäevaks makset laekunud ei olnud, saadeti kostjale 08.09.2020 e-kiri, milles anti täiendav tähtaeg teostada lubatud makse hiljemalt 08.10.2020 ja hoiatati, et kohustuse täitmata jätmise korral algatatakse kohtumenetlus (tl 8 pöördel). Kostja kirjale ei vastanud ja makset ei teostanud.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja andis enda käitumisega hagejatele põhjuse hagi esitamiseks, kuna ta ei tasunud makset tema enda poolt lubatud ajal ega ka selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Ainuüksi asjaolu, et kostja nõustus kohtuväliselt hüvitist maksma, ei ole piisav, et jõuda järeldusele, et hagi esitamine oli põhjendamatu. Hoolimata selle tunnustamisest, kostja kohustust ei täitnud. Hagejad püüdsid lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid tulemuseta. Seega tuleb hagejate menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

8. Hagejad palusid määrata menetluskulud kindlaks summas 1050 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja hagejate õigusabikulu 550 eurot. Hagejate õigusabikulud koosnevad hagiavalduse koostamisest 250 eurot, hagiavalduse juurde kuuluvate dokumentide koostamisest 200 eurot, riigilõivu tasumisest 50 eurot ja e-kohtumenetluse juhendi koostamisest 50 eurot. 3 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 10. Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik mõistlikult ette näha. Seega peavad menetluskulude nimekirjas toodud kulukirjed ja nende põhjendatus olema kontrollitavad tsiviilasja materjali alusel. Käesoleval juhul see nii ei ole. 11.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejad selgitasid, et nad said abi kohtusse pöördumisel xxxx OÜ-lt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejaid oleks käesolevas menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hagejad on menetlustoiminguid teinud ise, allkirjastades need ise ja märkides ennast ka ise menetlusdokumentide esitajatena. Seega ei ole võimalik kostjalt hagejate lepingulise esindaja kulusid välja mõista, kuna hagejatel ei ole olnud lepingulist esindajat

§ 218tähenduses.

12. Hagejate õigusabikulude koosseisu kuuluvad kirjed ei ole käsitletavad ka muude kohtu- või kohtuväliste kuludena

§ 138lg 1 ja 2, § 143 ega § 144 tähenduses.

13. Lisaks õigusabikuludele taotlevad hagejad kostjalt riigilõivuna tasutud 500 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Kuna kohus keeldus 01.12.2020 määrusega kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, tuli menetlusse võetud nõuetelt tasuda riigilõivu 400 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 400 eurot, mis tuleb kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista. 14. Hagejad palusid 11.01.2021 e-kirjas tagastada hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu 100 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna riigilõivu tuli tasuda 400 eurot, kuid hagejad tasusid 500 eurot, tuleb hagejatele enamtasutud 100 eurot tagastada ja kanda see vastavalt taotlusele xxxx OÜ arvelduskontole. 15. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4