1-20-5144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1.03.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5144 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtuotsus Harj

§ 326lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kannatanu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta määruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 29.09.2020 lühimenetluses otsuse, tunnistades Jevgeni Romanovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 213 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 4231 järgi ning karistas teda nende tegude eest. KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus Jevgeni Romanovile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, vähendades seda lühimenetlusele omaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes Jevgeni Romanovile lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Arvestanud karistusaja hulka kinnipidamise aja, jättis maakohus karistuse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Jevgeni Romanov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 alusel katseajal kontrollnõudeid. Samuti määras maakohus KarS § 75 lg 2 p 1 alusel, et Jevgeni Romanov peab hüvitama kannatanutele, sh XX-le, tekitatud kahju hiljemalt 2 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Samas otsuses lahendas kohus ka tsiviilhagid, mõistes muuhulgas Jevgeni Romanovilt välja XX kasuks 1135 eurot. Maakohtu otsus jõustus resolutiivosa kujul 07.10.2020, kuna keegi ei esitanud sellele apellatsioonteadet.
2. Maakohtu otsusele esitas XX apellatsiooni 25.02.
3. Kannatanu kaebab otsuse edasi, kuna Jevgeni Romanov oli kohustatud talle kahju hüvitama kahe aasta jooksul, kuid 5 kuu jooksul alates 1

§ 326

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see on esitatud pärast tähtaega.

§ 319

lg-te 1 ja 2 peab pool teatama apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 408

lg 2 näeb ette, et kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4. Praeguses asjas ei ole keegi maakohtu otsusele apellatsiooni esitanud ega teavitanud ka selle esitamise soovist. Seetõttu jõustus maakohtu otsus juba 2020.a oktoobris ja seda enam apellatsiooni korras vaidlustada ei saa. 5.

§ 172

lg 1 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei ole kannatanu apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ning tema kaebusest ei nähtu ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis saaks ennistamist õigustada. 6. Kannatanu selgitas apellatsiooni esitamist sellega, et ta otsuse tegemisest möödunud viie kuu jooksul pole süüdimõistetu talle midagi väljamõistetud tsiviilhagist hüvitanud. Jõustunud maakohtu otsusest ilmneb, et kohus kohustas Jevgeni Romanovi hüvitama KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kannatanutele, sh XX-le, tekitatud kahjud hiljemalt 2 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Miski otsuses ei viita sellele, et kohus oleks kohustanud J. Romanovit XX kahjunõuet varem hüvitama või et kannatanu saaks eeldada, et J. Romanov hakkab talle kohe pärast otsuse jõustumist makseid tegema. Enamgi veel, 29.09.2020 kohtuistungi protokollist nähtub, et viimase sõna ajal ütles J.Romanov XX-le kahju hüvitamise kohta järgmist: „Olen valmis tasuma kõik hagid 2 aasta jooksul, võimalusel tasun kiiremini.“ Seega võis XX, kes istungiprotokolli kohaselt võttis istungist osa, juba kohtuistungil aru saada, et kui J. Romanovilt mõistetakse tsiviilhagid hüvitamisele kahe aasta jooksul (nagu kohus ka otsustas), siis tasub ta need hiljemalt tähtaja saabumiseks, varem aga üksnes siis, kui see on tal võimalik. Kõike seda teades oli XX-l – juhul, kui talle selline asjade käik ja tõenäosused ei sobinud - võimalus maakohtu otsust tsiviilhagi tasumist puudutavas osas vaidlustada. Seda ta apellatsioontähtaja aga ei teinud. See, kui kannatanu leiab alles pärast tähtaja möödumist argumendi, millele tuginedes kohtuotsust vaidlustada, ei ole mõjuv põhjus. Kohtumenetluse pooled peavad arvestama sellega, et seadusega on sätestatud tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ja seega tuleb küsimusega, kas otsust vaidlustada, tegeleda kaebetähtajal. 7.

§ 319

lg 4 ja § 326 lg 2 p 1 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Praegusel juhul on tähtaeg mööda lastud ja tähtaja ennistamist pole taotletud. Seetõttu tuleb jätta apellatsioon läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2