Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi S. T. vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmiti 11.02.2020 laenuleping nr SR3518632. Kostja kohustus tasuma laenu tagasi igakuiste maksetena. Kostja rikkus tagasimakse kohustusi. Laenuandja ütles 27.05.2020 laenulepingu üles ning loovutas 28.05.2020 nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 1000 eurot, intress 97,82 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 226,87 eurot perioodi 27.05.2020 - 21.12.2020 eest ning viivised alates 22.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku 560 eurot sh tasutud riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 360 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viru Maakohtu 22.12.2020 määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja kinnitas 18.01.2021 hagiavalduse ja kohtumääruse kättesaamist e-posti aadressilt xxx . Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.02.2021) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja palub hagis välja mõista kostjalt võlgnevus kokku 1374,69 eurot sh põhivõlg 1000,00 eurot, intress 97,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 226,87 eurot perioodi 27.05.2020 - 21.12.2020 eest ning viivised alates 22.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hagihinnalt 1454,69 eurot tuli tasuda riigilõivu 200 eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu. Masshagides on õigusabikulu 360 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 360 eurot (200+160) ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.