lg 1 alusel, 2009.
lg 2 alusel, 2010.
lg 2 alusel, 2011.
lg 1 alusel ja LS § 7422 lg 2 alusel ning 2020.
Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebajal 11.01.2021 seisuga 1 kehtiv ja 3 arhiveeritud väärteokaristust (karistusregistri väljavõte, dtl 105‒106). Seetõttu on tõendatud ja ka poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajaga esitas isikuandmete ankeedis valeandmeid enda väärteokaristuste kohta.
(6), pole usutav, et ükski neist ankeedi täitmisel ei meenunud. Ka selgitus, et kaebaja sai ankeedi küsimusest valesti aru (eeldas, et kustunud karistusi ei tulnud kajastada), ei kõla usutavalt, arvestades et ankeedi küsimus on sõnastatud konkreetselt „Kas Teid on kunagi väärteo korras karistatud?“) ning ei jäta ruumi erinevateks tõlgendusteks. Ka ei kõla usutavalt selgitus, et taustakontrolli ankeedi täitmise näol on tegemist niivõrd pingelise olukorraga, mille käigus inimesel ununevad elusündmused, mh paar päeva varem toimunud. Põhjendatult on vastustaja välja toonud, et kui unustamise väide ka tõele vastab, ei pea vastustaja tunnustama iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatavaks isikuks isikut, kes ei mäletada päevataguseid dokumentaalselt fikseeritud tema poolt toime pandud tegusid, kuivõrd isiku suhtumine enda 5 tegevustesse ei loo usaldust ja veendumust, et isik täidab tööülesandeid hoolsasti ja on seeläbi võimeline tagama julgestusmeetmete kohaldamise viisil ja moel, mis hoiab ära võimalikku ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse. Iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldav isik täidab tööülesandeid alati nn pinge olukorras ja peab olema valmis reageerima julgestusnõuete rikkumistele kooskõlas kehtestatud nõuetega.
- LennS § 469 lg 5 p 4 viitab tahtlikule andmete varjamisele ning valeandmete esitamisele. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist. Kohus seda kaebaja seisukohta ei jaga. LennS ei defineeri tahtluse mõistet. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega ning tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimist. Tahtlikult käituv isik peab mõistma, et ta on eiranud seaduses toodud kohustusi. Kuna kaebaja pidi taustakontrolli teostamiseks täidetud isikuandmete ankeedis omakäeliselt allkirjaga kinnitama ankeedis esitatud andmete õigsust ja teadlikkust, et Kaitsepolitseiamet kontrollib esitatud andmete õigsust ja töötleb neid LennS § 469 lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks, pidi ta olema teadlik ka sellest, et ebaõigete andmete esitamisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kuna isikuandmete ankeedi küsimus nr 19 oli sõnastatud selgelt ning eluliselt ei ole usutav, et isik kõik talle määratud väärteokaristused ära unustas, pole vale vastustaja järeldus, et valeandmete esitamine pidi toimuma tahtlikult. Vaidemenetluses ega kohtumenetluses kogutud andmed pole selle järelduse paikapidavust kohtu arvates kummutanud. Kohtu arvates pole usutav, et „ei“ ning „jah“ vastusevariandiga konkreetsele faktiküsimusele saab vastata valesti hooletusest, arvestades mh väärteoepisoodide arvu ja seda, et viimane karistus täideti mõned päevad enne ankeedi esitamist.
- Kuna menetluslikke minetusi saab korvata vaidemenetluses, ei ole põhjendatud kaebuse rahuldamine ja uue hindamise käivitamine seetõttu, et kaebajat ei kuulatud algse otsuse tegemisel ära. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema ärakuulamine vaidemenetluses on tehtud vaid vormi täiteks. Kohtule nähtuvalt on põhjalikult motiveeritud nii vaie kui ka vaideotsus. Ka on haldusorgan ärakuulamise käigus põhjalikult välja selgitanud valeandmete esitamise asjaolud. Ka kaebuses pole võrreldes vaidega uusi asjaolusid esitatud. See, et vastustaja esialgset otsust ei muutnud, ei tähenda, et ärakuulamine oli vaid formaalne. Kohtu arvates ei ole vastustaja õigusvastaselt jätnud teostamata diskretsiooni. Vastustajal ei olnud kohustust lugeda XXi antud selgitusi piisavaks ning esialgne otsus tühistada. Käesolevas asjas ei tulnud vastustajal hinnata seda, kas kaebaja sooritatud väärteod välistaksid põhimõtteliselt tema tunnustamise LennS § 469 lg 5 p 3 alusel (kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud). Vastustaja on keeldumisel viidanud üksnes LennS § 469 lg 5 p-le 4 ja sellele alusele tuligi keskenduda. Tähtsust ei oma ka see, kas valeandmete esitamine toimus kehtivate või kustunud karistuste kohta.
- Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajat oli varasemalt tunnustatud julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldava isikuna. Samuti see, et ta on AS Tallinna Lennujaama poolt läbi viidud teises menetluses taustakontrolli edukalt läbinud ning talle on väljastatud lennujaama läbipääsuluba. Vastustajal ei ole kohustust välja selgitada seda, kas isik on varasemates või paralleelselt toimuvates menetlustes esitanud õigeid andmeid ning kui see nii ka on, siis ei tee see rikkumist konkreetses menetluses olematuks. Kui teistes menetlustes ei ole rikkumist peetud samavõrra tõsiseks, ei tule sellest vastustajale kohustust hinnata valeandmete esitamise asjaolusid enda poolt läbiviidavas menetluses samal moel.
- Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7