KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-919 Haldusasi MTÜ Rapla Lennuklubi kaebu

). 25 aasta perspektiivis on Rapla lennuvälja kinnistu, mida on lubatud konkursitingimuste kohaselt piiramatult äriliselt kasutada, rahaline või äriline kasutusväärtus oluliselt suurem kui

alla piirmäära ette näeb. Vastustaja lisas vastusele mitmeid tõendeid, mida kaebaja on juba esitanud. Sellist tõendite dubleerimist ja kohtutoimiku põhjendatut koormamist tuleb taunida ning kõik vastustaja poolt dubleeritud tõendid tuleks talle tagastada.

1. Rapla vald (vastustaja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku pakkumine vastas kõigile konkursitingimustele. Päikeseelektrijaama rajamine ei tähenda konkursitingimuste rikkumist. Konkursitingimustes puudub viide, et lennuväljal lisaks lennundusega seotud tegevusele ka muu äritegevusega tegeleda ei võiks. Kolmas isik kinnitas pakkumises, et tagab võimaluse harrastuslennunduse toimimiseks lennuväljal. Kuidas tehniliselt tagada päikeseelektrijaama ja harrastuslennunduse koostoime, on detailplaneeringu lahendada. Kaebaja esitatud ekspertarvamused ei tõenda, et langevarjuhüpped või purilennundus päikeseelektrijaama rajamise korral võimatud oleksid. Kaitseliidu Rapla malevapealik Valjo Tooming on plaanidega tutvudes arvanud, et langevarjuhüpped on ka edaspidi võimalikud. Pealegi ei ole päikesepargiks kavandatav maa-ala lennundustegevuses kasutusel ega lennundustegevuse jätkamiseks hädavajalik, seega ei toimu lennuvälja ala vähendamist. Kolmanda isiku pakkumises olevad meeskonnaliikmed Tiit Soorm (juhatuse liige) ja R. K. täidavad konkursitingimused, sest omavad lennunduses aastakümnete pikkust kogemust. R. K. omab lennundusalaste ürituste läbiviimise kogemust Kuusiku lennuväljal. Nii Tiit Soorm kui ka R. K. on lennundusalaseid projekte läbi viinud. Kolmandal isikul ei pidanud konkursitingimuste kohaselt olema eelnevad kokkulepped klubilise ja väikelennutegevuse jätkamise tagamiseks Rapla lennuväljal tegutsevate organisatsioonide või Eesti Lennuspordi Föderatsiooniga. Samuti ei oma tähendust äriregistri tegevusala. Kaebaja pakkumist hinnati ebaõigesti investeeringute mahu osas. Samas ei mõjutanud see hindamise lõpptulemust ega tingi vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja sai kolmest pakkujast vähim punkte ja ta pole esitanud arvutuskäiku, mis tõendaks, et väidetavad rikkumised viinuks teisele pakkujate järjestusele. Kaebuses ei ole väidetud Diamond Sky OÜ pakkumise hindamise õigusvastasust. Kaebaja esitas dokumendid allkirjastamata kujul, seetõttu esitas vastustaja kõik asjassepuutuvad dokumendid allkirjastatud kujul. Praktikas on kohtud seda ka nõudnud.
2. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei saavuta kaebuse rahuldamisel olukorda, kus ta kuulutataks konkursi võitjaks. Kaebaja jäi viimasele kohale ja märgatavalt suure vahega nii esimese kui ka teise koha järel. Kaebaja ei ole pidanud õigusvastaseks Diamond Sky OÜ-le omistatud punkte. Seega oleks pingereas järgmine Diamond Sky OÜ, mitte kaebaja. Kaebaja pakkumist on hinnatud ühe kriteeriumi osas ebaõigesti, kuid ka selle vea parandamisel ei saaks ta juurde piisavalt punkte, mida oleks vaja, et tema pakkumus parimaks tunnistada. Kuna menetlus viidi läbi õiguspäraselt, ei saa kolmanda isiku pakkumise parimaks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja järgis konkursi korraldamisel kõiki asjakohaseid õigusakte. Rapla valla vara kasutusse andmine on reguleeritud Rapla Vallavolikogu 26.06.2003 määrusega nr 31 „Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine“9 (määrus nr 31), mille p 14.3 näeb ette vallavara kasutusse andmise mh konkursi korras. Konkurss kuulutati välja Rapla valla veebilehel 03.12.
3. Pakkumiste esitamiseks määrati mõistlik tähtaeg – 16.01.
4. Seega said pakkumismenetluses osaleda kõik ettevõtjad, kes olid suutelised esitama konkursitingimustele vastava pakkumise. Seega 9 Vastustaja 15.06.2020 esitatud vastuse lisa
5. 3

-iga. Kohtu hinnangul on munitsipaalomandil asuva avaliku lennuvälja kasutada andmine sisuliselt kontsessioonileping

§ 4

p 13 ja § 131 lg 2 tähenduses.

§ 4

p 13 järgi on kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.

§ 131

lg 2 järgi on teenuste kontsessioonileping hankeleping, mille puhul tasu teenuste osutamise või korraldamise eest seisneb kas ainult õiguses teenuseid osutada või korraldada või 4

§ 131lg-d 2 ja 4) ja tegemist on kontsessiooniga.

Riigikohus on 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 (p 16) lugenud kontsessioonilepingu tunnustele vastavaks lepingu, kus kohaliku omavalitsuse üksus annab eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (tänavad või tänavaga piirnevad maa-alad), lubades sinna paigaldada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides. Samuti on Riigikohus lugenud kontsessioonilepingu tunnustele vastavaks kohaliku omavalitsuse üksuse ja ettevõtja vahelise lepingu, millega anti õigus käitada ja kasutada kohaliku omavalitsuse kinnistul asuvat prügilat (27.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-10). Tallinna Ringkonnakohus on 26.03.2018 otsuses asjas nr 3-17-2768 (p 25) lugenud kontsessiooniks Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse andmise. Kohtu arvates ei erine vaidlusalune juhtum viidatud lahendites käsitletud juhtumitest. Kuna ka praegusel juhul sooviti anda oluline piiratud avalik ressurss eraõigusliku isiku kasutusse koos äririski kandmise kohustusega, siis on tegemist sisuliselt kontsessiooniga. 12. Vastustaja on avaliku sektori hankija

§ 5

lg 2 p 2 tähenduses, kes on kohustatud järgima

-is sätestatud korda (

§ 5lg 1).

Praegusel juhul ei ole tegemist

§ 132

lg-s 1 sätestatud eranditega, kus ei ole kohustust

-is sätestatud korda järgida. Mh ei ole tegemist

§ 132

lg 1 p-s 2 sätestatud erandiga, sest vastustaja ei andnud konkursi võitjale üle tegevusluba lennutransporditeenuse osutamiseks, vaid harrastuslennunduse lennuvälja haldamiseks. Järelikult puudus vastustajal õigus kalduda kõrvale

-i regulatsioonist ja korraldada lennuvälja kasutada andmiseks määruse nr 31 alusel konkurssi. 13.

§ 16

lg 2 järgi kohaldab avaliku sektori hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel

4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Riigihanke piirmäär kontsessioonilepingu puhul on

§ 14lg 2 p 3 järgi 300 000 eurot.

Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramise reeglid sätestab

§ 26

, mille lg 2 p 2 järgi saab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamisel arvesse võtta nt tulu, mida saadakse teenuse osutamisest. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvutamise kohustus oli vastustajal (

§ 26lg 1), kes jättis selle tegemata.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Rapla lennuvälja haldamisega seotud tulusid täpsemalt välja arvutada. Seetõttu lähtub kohus pakkujate esitatud pakkumistest. Kaebaja on oma pakkumises välja toonud, et tema eelduste kohaselt on lennuvälja haldamisel tema tuluks liikmetasudena 17 000 eurot aastas. Diamond Sky OÜ tõi oma pakkumises tuluna välja üüritulu ja lisateenuste tulu kokku 16 000 eurot aastas. Kolmas isik plaanib oma tulud saada päikeseenergia müügist ja veelgi suuremates summades. Arvestades kaebaja ja Diamond Sky OÜ arvestatud hinnangulise tuluga ja lepingu eeldatava kestusega (25 aastat), oleks lepingu eeldatavaks maksumuseks vähemalt 400 000–425 000 eurot. Järelikult ületab see riigihanke piirmäära ja vastustaja oli kohustatud järgima

4. peatükis sätestatud korda. 5

4. peatükk käsitleb kontsessioonilepingute sõlmimist.

§ 137

lg 1 järgi algab kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud juhul, kontsessiooniteate avaldamisega registris ja lõpeb

§ 73lg-s 3 sätestatud juhtudel.

Praegune juhtum ei mahu

§ 137

lg-s 2 toodud erandi alla, seega tulnuks vastustajal avaldada kontsessiooniteade riigihangete registris. Vastustaja vastusest ei nähtu, et ta oleks seda teinud. Kontsessiooniteate avaldamist ei kinnita ka riigihangete register. Vastustaja avaldas konkursiteate oma veebilehel, kuid see ei ole piisav, sest kõik menetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad, mh välismaised ettevõtjad, ei pidanud oskama sellist teadet sealt otsida. Järelikult on vastustaja rikkunud mh võrdse kohtlemise põhimõtet ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet (

§ 3p-d 2 ja 3).

Kui vastustaja oleks avaldanud kontsessiooniteate riigihangete registris, võinuks pakkujate ring olla suurem ja tulemus olla vastustajale, sh avalikele huvidele, soodsam. Seega on vastustaja jätnud õigusvastaselt kontsessiooniteate avaldamata ja seeläbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse algatamata. 15.

§ 141

lg 7 teise lause järgi kohaldatakse kontsessioonilepingutele §-s 121 sätestatut.

§ 121

lg 1 p 1 järgi on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt

-ile lubatud. Praegusel juhul ei olnud hanketeate esitamata jätmine lubatud. Samuti ei esine

§ 121

lg-s 2 sätestatud erandit, sest vastustaja ei ole esitanud riigihangete registrile ka vabatahtlikku teadet. Järelikult oleks vaidlusaluse otsuse alusel lepingu sõlmimine tühine, st kehtetu algusest peale. 16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja poolt läbiviidud konkurss Rapla lennuvälja kasutusse andmiseks oli õigusvastane, sest see oli vastuolus

-is reguleeritud korraga. Vastustaja pidanuks läbi viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse. Selle korraldamata jätmine oli

-i järgi oluline rikkumine. Haldusmenetluse seaduse § 103 lg 1 p 2 järgi on haldusleping tühine, kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

-i regulatsiooni eesmärgiks on, et riigihanke läbiviimise kohustuse korral selle läbi viimata jätmine toob kaasa lepingu tühisuse. Kuna konkursi korraldamine oli praegusel juhul õigusvastane, on õigusvastased ka selle menetluse käigus koostatud dokumendid, sh vaidlusalune otsus, millega tunnistati konkursi võitjaks kolmas isik. Vastustaja tehtud viga ei ole võimalik muud moodi kõrvaldada, kui tühistada vaidlusalune otsus. Ilmselt ei oleks ka vastustaja ja kolmanda isiku huvides vaidlusalune otsus kehtima jätta ja selle alusel sõlmida leping, mis oleks tühine. Vastustajal tuleb viia lennuvälja kasutada andmiseks läbi uus nõuetekohane menetlus.

1. Kohus ei pea asja lahendamiseks vajalikuks käsitleda muid menetlusosaliste esitatud väiteid, sest nendest ei sõltu asja lahendus. Vastustaja võimalikud muud vead konkursi läbiviimisel ei mõjuta tulevikus läbiviidava uue menetluse õiguspärasust. Kui menetlusosalised leiavad, et vastustaja on kehtestanud uues läbiviidavas menetluses õigusvastaseid tingimusi, on neil võimalik need tingimused õigusaktides ettenähtud korras vaidlustada.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse selle põhjendustest sõltumata ja tühistab vastustaja 30.04.2020 otsuse. Kaebuse rahuldamine aitab kaitsta kaebaja õigusi, sest kaebajal on võimalik osaleda vastustaja poolt läbiviidavas uues menetluses ja see võita.
3. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tagastada vastustaja poolt korduvalt esitatud tõendid. Vastustaja selgitas õigesti, et ta esitas korduvalt need tõendid, mille kaebaja oli esitanud ilma allkirjata, st poolikuna. Allkiri on dokumendi oluline osa ja kohtule tuleb esitada tõendid tervikuna, st koos allkirjaga. Seega puudub alus vastustaja esitatud tõendeid tagastada. 6