KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 12. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 3.

1. Igakuise elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97, § 100 lg 2, § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 ning põhjendas seda järgmiselt. 3.1.
2. Kostja ei tõendanud, et tema majanduslik olukord (nii vara kui sissetuleku teenimise võimalused) ei võimalda hagejale elatist tasuda. Kostja ei esitanud kohtule ammendavat ja täielikku ülevaadet oma sissetulekutest ega vajalikest kulutustest. Kostja ei tõendanud, et puuduva töövõime ja raske liikumispuude määramine oleks vähendanud sissetulekuid. 3.1.
3. Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt moodustasid tema väljaminekud
4. märtsist –
5. juulini 2020 kokku 7300,23 eurot, talle laekus 3648,02 eurot ja lõppsaldo oli 447,09 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt registreeris kostja end FIE-na
6. mail 2020, kuid tema ettevõtlustegevus peatati
7. juunist 2020 –
8. juunini
9. Kostja tasus taksoveo loa eest 64 eurot ja sõiduki rendi eest viiel korral 145 eurot. 3.1.
10. Kostjale
11. aasta laekumistest tuvastas maakohus mh järgmised: - - M OÜ-lt
12. juunil 74,96 eurot,
13. juunil 30,34 eurot,
14. juunil 42,75 eurot ja
15. juulil 2020; B OÜ-lt
16. juunil 167,40 eurot,
17. juunil 167,10 eurot,
18. juulil 274,76 eurot ja
19. juulil 257,30 eurot; L OÜ-lt
20. juulil 126,67 eurot; Eesti Töötukassa maksis kostjale toetust
21. jaanuaril 427,49 eurot,
22. veebruaril 427,49 eurot,
23. märtsil 399,91 eurot,
24. aprillil 427,49 eurot,
25. mail 446,70 eurot,
26. juunil 461,59 eurot ja
27. juulil 446,70 eurot; kostjale on määratud
28. märtsist 2020 –
29. märtsini 2022 puudega täiskasvanu toetus 49,09 eurot kuus. 3.1.
30. Kokkuvõtvalt on kostjal regulaarne sissetulek, sh taksoteenuse osutamisest ja toetustest. Kostjale kuulub neljatoaline korter ja sõiduauto KIA M1 Sportage (edaspidi: auto). Tervikuna ei nähtu kostja sissetulekute vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal tasuda elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Puuduvast töövõimest olenemata pole veenev kostja väide, et ta ei saa teha tööd, mis arvestab tema terviseseisundist tulenevate eripäradega (sh dialüüsivajadus). Samuti ei selgitanud kostja, miks on tal vajalik üksinda elamiseks kasutada neljatoalist korterit, kui eluaseme vahetamine väiksema vastu võimaldaks täita ülalpidamiskohustust. Asjakohane pole väide müügitakistuse kohta seoses eluasemelaenuga. 3.1.
31. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmine ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada. Riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla selle määra. Need tingimused pole täidetud. Lisaks ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärale vastavast summast väiksemad. 3.1.
32. Kostja ei tõendatud, et tema
33. augusti 2019 kiri oleks hageja emale edastatud. Sellele kirjale vastamata jätmine ei tähendaks ka elatise vähendamisega nõustumist, sest ka kirja väidetava saatmise järel on ema teavitanud kostjat elatise võlast. 3.
34. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tugines maakohus lisaks PKS §-le
35. Kosja ei vaidlustanud hageja esile toodud asjaolusid, et alates
36. aasta algusest ei suurendanud kostja elatist vastavalt alampalga tõusule ja septembrist tasus üksnes 150 eurot. Samuti pole vaidlust, et ema nõudis elatise maksmist. Kostja vastuväiteid ei anna ka tagasiulatuva elatise nõude osas alust jätta see välja mõistmata. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 3

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

1. Esmalt on põhjendatud käsitleda kaebuse ning selle lahendamisel arvesse võetavate asjaolude ja tõendite ulatust. 7.
2. Hageja nõudis ja maakohus mõistis välja elatise PKS § 101 lg-s 1 ette nähtud alammääras (edaspidi: miinimumelatis). Apellatsioonimenetluses on vaidlus, kas esineb alus mõista alates
3. jaanuarist 2020 välja elatis sellest väiksemas summas, täpsemalt 150 eurot kuus. Varem sissenõutavaks muutunud elatise summat ja samas otsuses tehtud muid otsustusi kostja ei vaidlustanud, st ülejäänud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel jõustunud.

7.2.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise üldised eeldused on täidetud. Samuti pole vaidlustatud asjaolusid kostja tegeliku sissetuleku kohta ajavahemikul, mida kajastavad kohtule esitatud ja kohtu enda kogutud kontoväljavõtted ning muud dokumendid. 7.

1. Käesolevas asjas hindas maakohus õigesti
2. juuli 2020 päringuga krediidiasutustelt ja riigiasutustelt kostja majandusliku olukorra kohta kogutud tõendeid. Kui pool vaatamata kohtu nõudmisele ise neid andmeid ei esitanud, siis võib kohus

§ 230

lg 5 alusel nõuda asjakohast teavet mitmetest allikatest.

§ 230lg 3 mõtte kohaselt on sel viisil toimimise eesmärk kaitsta lapse huve.

Kohtul puudub elatise vaidluses pädevus koguda omal algatusel tõendeid asjaolude kinnituseks, millele tuginedes kostja soovib ülalpidamiskohustuse täitmisest vabaneda. Maakohus tuvastas viidatud dokumentide alusel, et kostjal on võimalus anda hagejale ülalpidamist miinimumelatise ulatuses. Seega ei tuvastanud maakohus asjaolusid hageja kahjuks, mistõttu oli tõendite hindamine korrektne. 4

§ 238lg 1 p 1 alusel vastu võtmata.

Hageja soovis tõendada, et kostja ei ole autot võõrandanud, aga see ei kuulu hageja tõendamiskoormisesse. Maakohus tuvastas kostjale auto kuulumise ja kostja väitis kaebuses selle võõrandamist.

§ 230lg 1 järgi peab pool ise tõendama oma väite.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada, aga ringkonnakohus ei lisa nende väljatrükke toimikusse. Käesoleval ajal ei ole tehnilised võimalused piisavad elektrooniliselt esitatud tõendite tagastamiseks.

1. Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja tõi maakohtus esile ja tõendas asjaolud, mis võimaldavad mõista välja elatise alla miinimumelatise alates hagi esitamisest. 8.
2. Kokkuvõtvalt saab miinimumelatise osas märkida, et üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud alammääras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30 ja
4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20, samuti neis viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas tugineb kostja mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses oma töövõimetusele ja halvale varalisele seisundile. 8.
5. Eelmises p-s 8.1 refereerituga on kooskõlas Riigikohtu praktikas juba varem kinnistunud ja vaidlustatud otsuses asjakohaselt aluseks võetud arusaam, et vanem peab tegema kõik endast sõltuva leidmaks võimalus saada stabiilset igakuist sissetulekut, st hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vrd
6. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 216-100215, p 21). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. 8.
7. Kostja väitis maakohtus, et ta on alates
8. aprillist 2019 tunnistatud töövõimetuks ja alates
9. aprillist 2020 on tal tuvastatud raske puue. Lisaks tugines kostja väitele, et tal on raviprotseduurid kolm kuni neli korda nädalas, mis koostoimes muude väidetega viitab tavapärases rütmis töötamise takistusele. Lõpuks märkis kostja, et tema ainus sissetulek on pension või riiklik toetus 500 eurot kuus, ning selgitas
10. juuni 2020 menetlusdokumendis, et taksoteenuse osutamisest algselt kavandatud sissetulekut ta ikkagi ei saa samuti tervisliku olukorra tõttu. Apellatsioonkaebuses täpsustas kostja, et tal on kohustus tasuda pangalaenu 220 eurot kuus.

§ 230lg 1 järgi oli kostja kanda oma väidete tõendamise koormis.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei tõendanud tema loetletud asjaoludest muud kui töövõime puudumise tuvastamist, aga ka selles osas jäi esile toomata ja tõendamata tegelik takistus tulu teenimiseks. 8.

1. Kostja sissetulekuna tuvastas maakohus Töötukassa toetuse 427,49–461,59 eurot (viimati 446,70 eurot) kuus ja Sotsiaalkindlustusameti toetuse 49,09 eurot kuus. Neid asjaolusid kostja kaebusega ei vaidlustanud, kuigi nimetas oma igakuise sissetulekuna 450 eurot kuus. Tegelikult nähtub maakohtu tuvastatust otsuse tegemise aja seisuga igakuiste toetustena saadav tulu umbes 495 eurot (≈ 446,70 + 49,09). 8.
2. Maakohus tuvastas lisaks, et
3. aasta esimesel poolel tegi kostja taksoteenuse osutamiseks ühekordse kulutuse 64 eurot ja maksis juunis–juulis iganädalaselt 145 eurot. Tulu M OÜ-lt ja B OÜ-lt oli samal ajal suurusjärgus 150–280 eurot nädalas. Sellest saab järeldada, et vähemalt kahe viidatud kuu jooksul oli kostja võimeline teenima takso- vm sõiduteenuse 5

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

§ 177lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 6