← Eesti

2-19-135220/27

Obsah (8)§ 367§ 638§ 637§ 405§ 5§ 230§ 652§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-135220 Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi STO

) § 405 lg 1 kohaselt. Maakohus luges tõendatuks, et pooled on sõlminud 12.05.2016 rendilepingu nr CON07496, mille alusel kostja kasutas hageja omanduses ja/või valduses olevaid seadeldisi. 6. Üleandmis-vastuvõtu aktist nr MDR0144045 nähtub, et 06.08.2019 kell 08.00 on rendile antud laserniveliir koos jala ja latiga (inventari number 114120081) ning ühe rendipäeva hinnaks on 19 eurot. Nimetatud aktist ei nähtu, et inventar oleks antud rendile ainult üheks päevaks. Aktis ei ole märgitud rendiaja lõppu ning samuti on arve peal juhitud tähelepanu 2

(5)asjaolule, et kui seade tagastatakse rendipunkti enne kella 10:00 on rendiperioodi kehtivuse viimaseks päevaks tagastamise päevale eelnenud päev. Seega saab rendiperioodi lõppenuks lugeda ajast, mil vastav inventar tagastati.
  1. Hageja on esitanud inventari tagastamise akti nr MRR0143113 kuupäevaga 12.08.2019 kell 14.00, mille kohaselt tagastati lasernivelliir koos jala ja latiga (inventari number 114120081). Kohus loeb tõendatuks, et seoses tehnilise probleemiga on aktis ekslikult märgitud vale lepingu number. Samuti märgib kohus, et kuigi nimetatud akt on jäänud allkirjastamata, siis ei ole kostja esitanud vastupidiseid tõendeid, s.o dokumenti, millest nähtuks, et laserniveliir koos jalaga oleks tagastatud samal päeval, kui see renditi. Seega on tõendatud, et kostja rentis hagejalt laserniveliiri koos jalaga perioodil 06.08.2019 kuni 12.08.2019 hinnaga 19 eurot päevas. Arve INV0204413 on esitatud summas 136,80 eurot (19 eurot/päev x 6 päeva +20% käibemaks), millest hageja on lugenud tasutuks 7,35 eurot. Seega on hageja nõue põhjendatud 129,45 euro ulatuses.
  2. Hageja on esitanud kostjale arve nr INV0205404 vibroplaadi remondi eest. Tsiviilasja materjalide kohaselt on pooled allkirjastanud inventari väljastamisel akti nr MDR0143855, mille kohaselt väljastati kostjale vibroplaat 02.08.2019 kell 07:00 ja tagastati samal päeval kl 17:
  3. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et inventar tagastati katkisena ning esitanud selle kohta ka fotod. Kohus luges tunnistaja YY poolt antud ütlustega tõendatuks, et nimetatud fotod on tehtud koheselt inventari tagastamisel ning fotodelt nähtub, et vibroplaat oli vasakult eestpoolt katki, raam oli lahti rebitud. Maakohus tugines VÕS § 127 lõigetele 1 ja 3 ja lepingu p-dele 2.6, 4.2, 4.7 ja 8.1 ning leidis, et kuna kostja ei ole tõendanud, et inventar renditi talle juba katkisena või et inventar oleks viga saanud selle tagastamisel, siis vastutab kostja tekkinud kahjustuste eest.
  4. Vajalikud remonttööd on välja toodud defekteerimise aktil DLP0007830, mille kohaselt remonditi raam ja vahetati puksid ning mille maksumuseks kujunes kokku 921,10 eurot. Samuti nähtub remondi- ja hoolduse aktist nr MRO199263, millised varuosad on seoses katkise inventariga tellitud ja millised tööd teostatud. Hageja on 22.08.2019 teavitanud kostjat e-kirja teel defektsest vibroplaadist. Kuigi esitatud arvel on märgitud, et rentnikul on kohustus 1 päeva jooksul, arvates inventari faktilise üleandmise hetkest, allkirjastada defektide akt inventari rikete ja/või puuduste kohta, siis ei võta nimetatu kohtu hinnangul õigust nõuda kahju hüvitamist. Seega luges kohus tõendatuks, et vibroplaat tagastati hagejale vigastatult, mistõttu oli vaja seda remontida ning hageja on sellega seoses kandnud kahju kokku summas 921,10 eurot.
  5. Storenti kindlustusprogrammi kohaselt, kui toimub kindlustusjuhtum, siis tuleb maksta rendileandjale ainult omavastutuse summa, mis on 10 % tekkinud kahjust, kuid mitte vähem kui 150 eurot tehnika eest, mille väärtus on kuni 10 000 eurot ja mitte vähem kui 500 eurot tehnika eest, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Inventari väljastamisel akti nr MDR0143855 kohaselt on tehtud rendikindlustuse juurdehindlus 5%. Seega oli inventar kindlustatud ning kostjalt on põhjendatud välja mõista üksnes omavastutuse osa, mis käesoleval juhul on 500 eurot, arvestades aktis nr MDR0143855 märgitud inventari hinda, s.o 10 136,70 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kindlustus ülejäänud summat hüvitada ei saaks.
  6. Pooled on lepingu p-s 8.3 kokku leppinud, et iga rendileandja jaoks ettenähtud makse hilinemise eest on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivise 0,20 % suuruses määras hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Arve nr INV0204413 summas 129,45 3
(5)eurot maksetähtaeg oli 30.08.2019, seega moodustab seisuga 29.04.2020 viivis 62,91 eurot. Arve nr NV0205404 luges kohus põhjendatuks 500 euro ulatuses ning see tuli tasuda 02.09.2019. Seega moodustab viivis seisuga 29.04.2020 summa 239 eurot. Kokku on hageja viivisenõue põhjendatud summas 301,45 eurot. Edasiulatuv viivis on põhjendatud välja mõista

§ 367järgi.

Kuna esitatud on kaks arvet, siis on sissenõudekulud 80 eurot VÕS § 113¹ lg 1 järgi põhjendatud. APELLATSIOONKAEBUS

  1. Kostja esitas maakohtu otsusele 10.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi kostja vastu ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus nõuetekohaselt eelmenetlust läbi viinud. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti pole maakohus juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Maakohus pole tuvastanud, milline vibroplaat oli vigane, sest hageja rääkis ühest defektsest vibroplaadist ja esitas fotod teisest vibroplaadist. Hageja on jätnud esitamata video defektsest vibroplaadist. Maakohus rahuldas hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid kostja taotlust ei rahuldanud. Hageja tunnistaja ütlusi ei saa pidada tõeseks, kuna tunnistaja sõltub hagejast. Hageja on tema tööandja. Vibroplaadi tagastamisel ei tuvastatud mingeid kahjustusi. Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas on ebamõistlikult suur ja seega tüüptingimusena tühine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 21 alusel keelduda.

15.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hagihind jääb

§ 405

lõikes 1 sätestatud piiridesse, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

16.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnanud ei nähtu maakohtu otsusest materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi. Samuti ei ole maakohus kostja kahjuks selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud ka tõendeid. 17. Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ei ole maakohus nõuetekohaselt eelmenetlust läbi viinud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab

§ 5lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja 4

(5)taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 18. Maakohus on 11.06.2020 kirjas selgitanud hagejale, mida menetluses tõendama peab ning sama kirjaga on kohus andnud kostjale võimaluse esitada vastuväited hageja poolt esitatule. Tsiviilasjas toimus 14.10.2020 istung, kus kohus muuhulgas arutas pooltega vaidlusaluseid asjaolusid, kuulati üle tunnistaja YY ja käsitleti ka teisi tõendeid. Kohtuistungil anti hagejale tähtaeg nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks, kostjale aga tähtaeg nendele vastamiseks. Maakohus andis pooltele võimaluse viimased seisukohad esitada 19.11.2020 kirjas. Seega on tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal olnud piisavalt võimalusi tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Mis puudutab kostja poolt esitatud XX tunnistajana ülekuulamise taotlust, siis maakohus on 07.10.2020 määruses põhjendanud, miks see taotlus rahuldamata jäetakse. Seoses apellatsioonkaebuse väitega, et vibroplaadi vigastuste kohta esitatud fotodel ei ole vaidlusalune vibroplaat, vaid teine vibroplaat, märgib ringkonnakohus, et maakohtus ei ole kostja esitanud väidet, et fotodel olev vibroblaat ei ole vaidlusalune vibroplaat. Apellatsioonkaebuses ei saa üldjuhul uusi väiteid esitada. Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, millest järelduks, et kostjal ei olnud võimalik seda väidet maakohtus esitada, ning mis õigustaks selle väite esmakordset esitamist ringkonnakohtus (

§ 652lg 4).

  1. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas on ebamõistlikult suur ja seega tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49).
  4. Seega ei esine

§ 637lõikes 21 sätestatud aluseid kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 21. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

22. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.