Obsah (14)

§ 200§ 73§ 68§ 78§ 83§ 74§ 75§ 263§ 120§ 121§ 16§ 34§ 56§ 57

1-20-4788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020. a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4788 (20251000067) Kohtunik Ta

§ 200

lg 2 p 8 järgi lühimenetluses (lühimenetluseks läinud üle üldmenetlusest) Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Risto-Rain Roos, elukoht: xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx; isikukood: 39804274919; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; xxxxxxxxxxxx. Kriminaalkorras karistamata Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Risto-Rain Roos

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista karistuseks vangistus 5 (viis) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 3.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud vangistus 3 (kolm) aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Risto-Rain Roos ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-20-4788 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2020.a kuni 07.03.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Seega Risto-Rain Roosil kuulub koheselt kandmisele veel vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5. Kohesele kandmisele kuuluva 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendi jõustumise järgselt teatab kohus Risto-Rain Roosile, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 6.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 20.

oktoober

1. a.
2. Asitõendid ja muud äravõetud objektid: • suitsupakk ( pakend 1) –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; • musta värvi nuga ( pakend 1) –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 aluse l hävitada; • haamer ( pakend 2) –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

1. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 alusel välja mõista Risto-Rain Roosilt menetluskuluna riigituludesse: • • I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras s.o 1460 €; riigi õigusabi korras kaitsjale määratud tasu ja kulud 457,80 € (205,20+252,60); Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 1917,80 € (üks tuhat üheksasada seitseteist eurot ja 80 senti).
2. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: Risto-Rain Roos, 1-20-4788, menetluskulud.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 159,82 € (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 82 senti) ning viimasel kuul 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 78 senti). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb lisaks tasuda ka täitemenetlusega seotud kulud.
5. Jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (ekspertiisi akti nr 7.1-3/315) teostamise kulud summas 1140 eurot riigi kanda.
6. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 1-20-4788 Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 17.11.2020.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Risto-Rain Roos olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, 06.03.2020 kella 00:32 ajal, xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx asuvas xxxxxxx xxxxxx küsis läbi avatud luugi klienditeenindaja X.X käest ühe paki sigarette „LD“. Klienditeenindaja võttis müügistendilt sigaretipaki ja asetas selle avatud luugi ette letile. RistoRain Roos võttis seljas oleva mantli parempoolsest küljetaskust haamri, purustas sellega müügileti kohal asuva pakettakna välimise klaasi ja ütles klienditeenindajale, et tegemist on väikese rööviga. Selle tulemusel tundis klienditeenindaja hirmu, taganes xxxxxxx tagaruumi ja vajutas paanikanuppu. Risto-Rain Roos võttis läbi avatud luugi letilt sigaretipaki, maksumusega 4 eurot ja 10 senti, avas selle ja hakkas müügileti ees suitsetama. Suitsetamise ajal võttis Risto-Rain Roos seljas oleva mantli vasakpoosest küljetaskust noa ja asetas selle müügileti kõrval asuvale metallalusele, haamri kõrvale. Sündmuskohale saabunud G4S- ja politseipatrull pidas Risto-Rain Roos`i sündmuskohal kinni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil relvana kasutatava esemega ähvardades pani Risto-Rain Roos toime

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Risto-Rain Roos´i süü on neile

§ 200lg 2 p 8 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud.

Prokurör taotles Risto-Rain Roos´i karistamist 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 1alusel pöörata kohesele täitmisele üks kuu vangistust ja ülejäänud osas, 2 aastat ja 1 kuu vangistust, mitte pöörata täitmisele, kui R.-R. Roos ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Prokuröri hinnangul ei ole raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna võib arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti palus prokurör Risto-Rain Roosilt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kannatanu OÜ Y on 18.03.2020 esitanud tsiviilhagi summas 95,30 eurot, mis on uue aknaklaasi maksumus 91,20 eurot ja suitsud 4,10 eurot. 08.04.2020 on kannatanu nõudest loobunud, sest kahju on hüvitatud. 1.
2. Kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi leidis, et Risto-Rain Roos ei ole röövimist toime pannud, mida ei kinnita ükski prokuröri esitatud tõend. Süüdistatav on lõhkunud xxxxxxx aknaklaasi ja on võtnud suitsupaki, mis on kvalifitseeritav

§ 263ja § 199 lg 1 kogumina.

Süüdistatav Risto-Rain Roos tunnistas ennast osaliselt kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2. Kohus leiab, et Risto-Rain Roosile süüks arvatud kuriteod karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 8 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Risto-Rain Roosi süüdistatakse

§ 200

lg 2 p 8 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et süüdistatav on 06.03.2020 kella 00:32 ajal, xxxxx xxxxxx võtnud xxxxx klienditeenindaja X.X käest relvana kasutatava esemega (nuga, haamer) ähvardades ühe paki sigarette „LD“, maksumusega 4,10€. 2.1. Tulenevalt

§ 200

lõikes 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda ja
2. b)vägivalda kasutati asja 3 1-20-4788 hõivamiseks (vt RKKKo 3-1-1-12-09, p 7). Süüdistuse järgi on süüdistatav Y (edaspidi: xxxxxxx) küsinud läbi avatud luugi klienditeenindaja X.X käest ühe paki sigarette „LD“, mille klienditeenindaja asetas avatud luugi ette letile. Süüdistuses kajastatud vägivalla kasutamise kohta on prokurör esitanud kohtule tõendina kannatanu X.X protokollitud ütlused, mille kohaselt tuli süüdistatav R.-R. Roos 06.03.2020 kella 00:30 ajal xxxx luugi juurde ja palus paki sigarette, mille kannatanu asetas müügiletile. Pärast kannatanu poolset tegutsemist on süüdistatav purustanud haamriga xxxxxx akna. Kannatanu ütlustega riimub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et müügiluugi peal asuv aknaruut on purunenud ja maas on klaasikilde. Seejuures nähtub vaatlusprotokollist, et nimetatud haamer asus vaatluse teostamise ajal 06.03.2020 kl 01:28 müügiluugi kõrval kapi peal. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav on süüdistatud nimetatud ajal xxxxxxx akna purustanud. Kaitseversiooni kohaselt ei ole süüdistatav kasutanud vägivalda vahendina võõra vallasasja hõivamiseks. Karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald, mis võib seisneda nii ähvardamises (

§ 120

) kui ka kehalises väärkohtlemises (

§ 121). Kohus leiab, et kannatanu.X.

X kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et süüdistatav ei saanud suitsupakki kätte enne, kui lõhkus aknaklaasi ja asetas noa kapi peale. Süüdistatav RistoRain Roosi poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on ta palunud X.X anda suitsupaki ja alles pärast seda, kui kannatanu oli seda teinud, lõi süüdistatav aknaklaasi haamriga katki teatades samal ajal, et tegemist on „väikese rööviga“. X.X eemaldus seejärel müügisaalist tagaruumi. Kannatanu X.X on 06.03.2020 kl 12:25 ülekuulamisel täpsustanud, et süüdistatav kasutas haamrit akna purustamisel selmet anda raha sigarettide eest. Kohus leiab, et süüdistatav rakendas sigarettide hõivamiseks psüühilist vägivalda, mis oli sellise kaaluga, et pani kannatanut X.X tõsiselt hirmu tundma oma tervise pärast. Hirmu süvendas kannatanus asjaolu, et süüdistatav võttis välja noa, mille pikkus oli 19,80 cm, mille asetas enda kõrvale kapi peale, mida tõendavad kannatanu ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub asitõendina nuga. Oma käitumisega on süüdistatav andnud selgelt mõista, et ta võib haamri ja noaga kannatanut vigastada. Kohtu hinnangul oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et kannatanu ja süüdistatava ütluste põhjal on leidnud tõendamist, et Risto-Rain Roosi on kannatanu suhtes võõra vallasasja äravõtmiseks psüühilist vägivalda kasutanud, seejuures oli vägivald

§ 120lg 1 kvaliteediga (tervisekahjustuse tekitamise ähvardus).

2.2. Kohus on seisukohal, et süüdistatava vägivald oli ajaliselt seotud asja hõivamisega. Kannatanu ja süüdistatava ütluste järgi taandus kannatanu koheselt tagaruumi, sest süüdistatava käitumine ei jätnud kannatanule võimalust küsida sigaretipaki eest raha. Järeldust toetab kohtule esitatud xxxxxxx videokaamerate salvestiste vaatlusprotokoll, millest nähtub süüdistatava agressiivne hoiak, millega asetas haamri ja noa kannatanule nähtavale kohale. Kohus leiab, et süüdistatav kasutas X.X suhtes sellist vägivalda, mis välistas viimase tahte teostamise täielikult (vis absoluta) ning et kannatanu sellist seisundit (hirmu) ära kasutades võttis süüdistatav sigaretipaki, asudes seejärel suitsetama. Nende asjaolude tuvastatuse pinnalt ei nõustu kohus kaitsjaga, et kirjeldatud vägivald ei toiminud asjade hõivamise vahendina. Seejuures esineb kohtu hinnangul

§ 200

lg 2 p 8 sätestatud kvalifitseeriv asjaolu, s.o relvana kasutatava esemega ähvardamine. Relvana kasutatava esemena mõistetakse esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (vt – RKKKo 3-1-1103-10, p 10). Süüdistatav on kasutanud ähvardamiseks nuga ja haamrit, mis on relvadena kasutatavad, sest võivad kahjustada teise inimese elu, tervist ja kehalist heaolu. Seega on asjas leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et süüdistatav Risto-Rain Roos sai vägivalda kasutades sigaretipaki. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et sigaretipakist puudub kaks sigaretti, mille süüdistatav on ära tarvitanud. Süüdistatava poolt sigarettide kasutamist on 4 1-20-4788 kinnitanud oma ütlustest kannatanu X.X ja tunnistaja Z.Z. Seega on süüdistatav viinud oma käitumisega lõpule vägivalla kasutamisega võõra vallasasja äravõtmise. 3 Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et süüdistatava Risto-Rain Roos teos on vägivalla kasutamisel ja asjade hõivamise osas tahtluse liigi poolest kavatsetuse tunnused.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 3.

1. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb etteheidetavat tegu vaadelda süüdistatava nii sellele eelnevat kui ka järgnevat käitumist. Vägivalla kasutamine kannatanu X.X suhtes oli süüdistatava R.-R. Roos eesmärgiks, mis nähtub selgelt süüdistatava ütlustest, mille kohaselt võttis süüdistatav elukohast kaasa haamri ja noa, mida kasutas vahetult kannatanu suhtes hirmu tekitamiseks. Esemete kaasavõtmisel ei olnud teistsugust mõtet. Kohe, kui sigaretipakk oli kannatanu ütluste kohaselt müügiletile pandud teadustas süüdistatav kannatanut, et – „tegemist on väikese rööviga.“ Kohus leiab, et süüdistatav sai sellise käitumisega aru oma teo keelatusest, sest see ei vasta üldtunnustatud sotsiaalselt adekvaatsele käitumisele. Süüdistatava teoplaani kohaselt oli haamri kasutamine vajalik selleks, et purustada xxxxxxx aknaklaas, et kätte saada sigaretipakk, mis oli ka süüdistava poolt toime pandud teoga soovitud tulemuseks. Järgnev käitumine – noa väljavõtmine ja kannatanule nähtavale kohale asetamine – süvendas kannatanu hirmu. Süüdistatav on sellise intensiivse ründega kannatanu õigushüvele seadnud eesmärgiks ebaseadusliku tagajärje saabumise, s.o hirmu tekitamise. Süüdistatav on võtnud sigaretpaki enda kätte, mõistes täielikult enda teo keelatust, seades eesmärgiks ebaseadusliku tagajärje saabumise, s.o võõra vallasasja (sigaretipaki) hõivamise. 3.
2. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (RKKKo 3-1-1-12-09, p 9). Lõpuleviidud röövimise korral peab tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust (vt RKKKo 3-1-1-124-04, p 15). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (

§ 16

lg 2).Võõra asja omastamise eesmärki näitab asjaolu, et süüdistatav asus xxxxxxx juures sigarette kasutama. Tunnistajana üle kuulatud AS xxx turvatöötaja Z. Z ütluste kohaselt, kui ta kutsungi peale kohale jõudis, oli süüdistatav xxxxxxx ees ja tõmbas suitsu ning selgitas, et ta ära viidaks. Tunnistaja ütlustega haakuvad süüdistava ütlused, mille järgi läks ta kindla kavatsusega kuritegu toime panema, et ta kinni võetakse. Seega oli süüdistava eesmärgiks panna toime lõpule viidud kuritegu (röövimine), soovides kannatanu xxxxx OÜ eseme (sigaretipaki) üle kehtestada omaniku sarnast võimu ilmse eesmärgiga jätta kannatanu sellest kestvalt ilma. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava teos esinevad kõik

§ 200lg 2 p 8 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

4. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Risto-Rain Roos teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Risto-Rain Roos õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Risto-Rain Roos on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid 5 1-20-4788 asjaolusid ei esine. Tulenevalt ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1.-3/315 ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks

§ 34järgi.

Süüdistatav Risto-Rain Roos on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 200

lg 2 p 8, mistõttu tuleb Risto-Rain Roos süüdi tunnistada ning mõista temale karistus. Karistus 5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 200lg 2 p 8 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse.

Kuivõrd sanktsioonis on ette nähtud vaid üks karistuse liik, s.t vangistus, ei ole kohtul võimalik valida erinevate karistusliikide vahel, mistõttu tuleb Risto-Rain Roosile karistuseks mõista vangistus. Risto-Rain Roos süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on teo toime pannud avalikus kohas, kus oli juurdepääs ka teistele kõrvalistele isikutele. Rünnaku tulemusena õnnestus süüdistataval saada vaid sigaretipakk, mis iseenesest ei ole suur varaline kahju, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et tegu on toime pandud relvana kasutatavate esemetega ähvardades. Sigaretipaki kättesaamiseks ei olnud süüdistataval vajadust enam noaga ähvardada, kui oli juba haamrit hirmutamiseks kasutanud. Süüdistatav on käitunud väljakutsuvalt ja kannatanus X. X teadlikult hirmu tekitades, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et rünnak õigushüvele on olnud intensiivne. Süüdistatava teo motiive hinnates tuleb võtta arvesse, et psüühilise vägivalla kasutamine xxxxxxx töötaja suhtes oligi süüdistatava peamiseks eesmärgiks. Kohus leiab, et asjas puuduvad raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna tuleb võtta arvesse puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Seega hinnates kogumis nii teo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava motiive kuriteo toimepanemisel kui ka kergendavat asjaolu asub kohus seisukohale, et tuleb lähtuda Risto-Rain Roos süüle vastavast sanktsiooni esimesest kolmandikust, mitte keskmisest sanktsioonimäärast. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid arvestades eelkirjeldatud süüteo toimepanemise asjaolusid, peab karistus olemas mõjuv, et Risto-Rain Roos ei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et Risto-Rain Roosle tuleb tema süü suurust ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Risto-Rain Roosle mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohus leiab, et antud asjas tuleb süüdistatava suhtes kohaldada šokivangistust, sest lühiaegse vangistuse kandmine peaks ära hoidma, et süüdistatav sooviks uusi kuritegusid toime panna. Risto-Rain Roosi käitumisel ei olnud ühtki teist põhjendust, kui panna toime kuritegu, mistõttu tuleb eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes kohaldada osalist vangistust.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub vangistus 4 kuud ning ülejäänud vangistus 3 aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Risto-Rain Roos ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2020.a kuni 07.03.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Seega Risto-Rain Roosil kuulub koheselt kandmisele veel vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Kohesele kandmisele kuuluva 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Risto-Rain Roos vanglasse saabumise aeg. 6 1-20-4788 Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 6. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõenditena suitsupakk; kuriteo toimepanemise vahendid musta värvi nuga ja haamer (pakend 2) –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 aluse l hävitada. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja A. Toomemägi on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas 457,80 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 1917,80 € (üks tuhat üheksasada seitseteist eurot ja 80 senti). Kuna R.-R. Roosil ei ole kindlat sissetulekut, seetõttu võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 159,82 € ning viimasel kuul 159,
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik ___________________________________________________________________________ Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsusega on tühistatud Pärnu Maakohtu 20.10.2020.a. kohtuotsus karistuse mõistmise osas ja tehtud uus otsus: • mõista Risto-Rain Roos’ile

§ 200lg 2 p 8 järgi karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud; •

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud vangistus 2 (kaks) aastat jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Risto-Rain Roos ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7