← Eesti

1-19-11/259

Obsah (10)§ 2742§ 202§ 127§ 2962§ 183§ 146§ 222§ 223§ 390§ 187

1-19-11 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-11 (15221000135) Kohtukoosseis Sten Lind, Orvi

§ 2742

lg 1 alusel Margo Berensi (Berens), Raimo Lõbu, OÜ Vilsandi Lammas, Imbi Lambi (Lamp) ja Robin Kovaljovi (Kovaljov) suhtes alustatud kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Ringkonnaprokuröri Helga Adamsoo, kannatanu X esindaja ER ning süüdistatava Margo Berensi kaitsja vandeadvokaadi Silver Reinsaare määruskaebused RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. novembri 2020 määrus.
  3. Saata kriminaalasi samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks.
  4. Ringkonnaprokuröri Helga Adamsoo määruskaebus rahuldada.
  5. Jätta süüdistatava Margo Berensi kaitsja Silver Reinsaare määruskaebus rahuldamata.
  6. Hüvitada riigieelarvest Margo Berensile määruskaebemenetluses kantud õigusabi kulud 900 eurot.
  7. Hüvitada riigieelarvest Imbi Lambile määruskaebemenetluses kantud õigusabi kulud 32,40 eurot.
  8. Jätta rahuldamata kaitsja Hannes Toodu taotlus OÜ-le Vilsandi Lammas määruskaebemenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1 1-19-11 Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatavad saavad esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Lääne Ringkonnaprokuratuur edastas
  10. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule süüdistusakti, milles esitati süüdistus Margo Berensile KarS § 210 lg 2 järgi, OÜ-le K (kuni
  11. novembrini 2016 OÜ S) KarS § 210 lg 3 järgi, RM-le KarS § 210 lg 2 järgi, Osaühingule M KarS § 210 lg 3 järgi, Raimo Lõbule KarS § 210 lg 2 järgi, TV-le KarS § 210 lg 2 järgi, AK-le KarS § 210 lg 2 järgi, SB-le KarS § 210 lg 2 järgi, OÜ-le Vilsandi Lammas KarS § 210 lg 3 järgi, OÜ-le H KarS § 210 lg 3 järgi, MP-le KarS § 210 lg 2 järgi, OÜ-le M KarS § 210 lg 3 järgi, OÜ-le KL KarS § 210 lg 3 järgi, Imbi Lambile KarS § 210 lg 2 järgi ning Robin Kovaljovile KarS § 210 lg 2 järgi. Koos süüdistusaktiga saatis prokuratuur kohtule X (X) avalik-õigusliku nõudeavalduse. Nõudeavaldus esitati solidaarselt K OÜ ja Margo Berensi vastu summas 293 590,37 eurot, solidaarselt OÜ M ja Raimo Lõbu vastu summas 206 258,16 eurot, solidaarselt SB ja Margo Berensi vastu summas 97 073,99 eurot, OÜ Vilsandi Lammas vastu summas 97 769,32 eurot, solidaarselt OÜ H, MP ja RM vastu summas 96 840,18 eurot, solidaarselt OÜ M ja SS vastu summas 100 000 eurot, Imbi Lambi vastu summas 97 633,36 eurot, Robin Kovaljovi vastu summas 85 144,26 eurot, TV vastu summas 100 358,22 eurot, solidaarselt OÜ KL ja Margo Berensi vastu summas 499 082 eurot, TV vastu summas 137 889,84 eurot ning AK vastu summas 62 889 eurot. Pärnu Maakohus andis
  12. veebruari 2019 määrusega süüdistatavad kohtu alla.
  14. novembri 2019 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus osade kaitsjate taotlused ning lõpetas seoses aegumisega kriminaalmenetluse osaliselt AK, OÜ K, OÜ KL, OÜ M, TV, OÜ H, RM ja MP, OÜ M ning SB suhtes. Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata ka X nõuded nimetatud isikute vastu. Taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 2742lg 1 alusel 3.

Maakohtu

  1. novembri 2020 istungil ja
  2. novembril 2020 esitasid OÜ Vilsandi Lammas kaitsja Hannes Toodu, R. Kovaljovi kaitsja Stella Veber, M. Berensi kaitsjad Andres Simson ja Silver Reinsaar, Imbi Lambi kaitsja Toomas Pilt ning Raimo Lõbu kaitsja Mart Missik taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsjad leidsid, et võttes arvesse menetluse pikkust, asja keerukust ja mahukust, süüdistatavate ja menetlejate käitumist, kuriteo raskust ja avalikku huvi ning menetluse edasise 2 1-19-11 kulu prognoosi, on põhjendatud süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742lg 1 alusel.

Taotluste kohaselt alustati kriminaalmenetlust

  1. veebruaril 2013, kuid see, millal menetlus süüdistatavaid mõjutama hakkas, on erinev. 3.
  2. OÜ-le Vilsandi Lammas esitati süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi. Menetluse lõpetamise taotluses märgiti, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadus ette rahalise karistuse. Asjaolu, et nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul algab teo toimepanemise eest mõistetav sanktsioon rahalisest karistusest, näitab kaitsja hinnangul, et seadusandja silmis ei ole tegemist raske kuriteoga. Arvestada tuli kaitsja arvates ka seda, et OÜ-le Vilsandi Lammas heidetakse ette üht kuriteoepisoodi. Veel näitas kaebuse esitaja hinnangul seda, et tegemist ei ole raske kuriteoga, asjaolu, et prokuratuur on olnud valmis lõpetama kriminaalmenetluse

§ 202alusel.

Kaitsja leidis, et vaatamata süüdistusakti pikkusele (724 lk) ei ole tegemist õiguslikult keerulise ega mahuka kriminaalasjaga. Riigikohus ei ole keerukaks ja mahukaks pidanud ka kriminaalasja, milles oli 15 köidet tõendeid ja prokuratuur taotles 53 tunnistaja ülekuulamist. Taotluse kohaselt hakkas kriminaalmenetlus OÜ-d Vilsandi Lammas mõjutama

  1. aasta novembris, kui osaühingule esitati kahtlustus (
  2. novembril 2012) ja arestiti ettevõtte vara. kriminaalasja materjalid tehti kaitsjale nähtavaks alles kolm aastat hiljem, s.o
  3. aprillil
  4. Kaitsja pidas arusaamatuks, mida kolme aasta jooksul tehti, kuivõrd vara arestimise vaidlustamisel kinnitati, et põhjendatud kahtluse olemasolu jaatamiseks olid tõendid olemas. Süüdistusakt esitati kaitsjatele
  5. jaanuaril 2019 ehk üle poole aasta hiljem.
  6. oktoobril 2019 muutus kohtukoosseis ning
  7. novembri 2019 määrusega lõpetas kohus aegumise tõttu kriminaalmenetluse osaliselt 10 süüdistatava osas. Prokuröri avakõneni jõuti alles
  8. novembril
  9. Seejuures oli planeeritud istungipäevadest tegemist
  10. päevaga. Ei saa küll ette heita seda, et kohtuistungeid tühistati hulgaliselt kevadel kehtestatud eriolukorra tõttu, kohtukoosseisu vahetumist jm takistusi asja arutamisel, kuid menetlusaja möödumine riivab siiski üha enam süüdistatavate õigusi. Oluliseks pidas kaitsja, et istungeid ei ole tühistatud süüdistatavate tõttu, sh OÜ Vilsandi Lammas käitumine ei ole tinginud ühegi istungi edasilükkumist. Kaitsja hinnangul nähtub eelnevast, et suurimad viivitused asja menetlemisel on toimunud kohtueelses menetluses. Seda ilmestab kõige paremini tõik, et 15 süüdistatavast 10 osas lõpetati menetlus aegumise tõttu. Kuivõrd juriidilisele isikule on KarS § 210 lg 3 järgi süüdimõistmisel ette nähtud vaid rahaline karistus, puudub süüdistataval õiguskindlus tuleviku osas, kuna teda võib ees oodata rahaline karistus koos vara konfiskeerimisega. Samas saab juriidiline isik toimida vaid läbi füüsilistest isikutest esindajate, mistõttu ei saanud kaitsja hinnangul mööda vaadata asjaolust, et ükski esindaja ei ole süüdistatavana kohtu all. Kaitsja leidis, et lähemate aastate jooksul ei ole ilmselgelt lootust jõuda jõustunud kohtulahendini. Juba on ära jäänud hulk suure vaevaga leitud istungipäevi ning kriminaalasja menetlus on alles algusstaadiumis. Mõju on ka COVID-19 viiruse levikul ja sellega kaasnevatel piirangutel. Sellest tulenevalt pidas ainumõeldavaks menetluse lõpetamist. 3 1-19-11 3.
  11. R. Kovaljovile esitati süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi. Menetluse lõpetamise taotluses märgib kaitsja, et menetluse esemeks on teise astme kuriteod, mistõttu ei ole tegemist keskmisest keerukamate asjaolude ega raskesti kättesaadavate tõenditega. Ka prokurör märkis
  12. novembri 2020 avakõnes, et tegemist ei ole keeruka ja mahuka menetlusega. Kuigi kriminaalasja mahtu suurendas see, et menetluse esemeks oli 13 kuriteoepisoodi, heideti R. Kovaljovile ette vaid
  13. aastal kahes X-le esitatud toetusetaotluses ja selle lisas (hinnapakkumistes) valeandmete esitamist ning 85 000-eurose kahju tekitamist. Kaitsja leidis, et teise astme kuritegude puhul, mille toimepanemisest on möödunud 8 aastat, ei saa olla suurt avalikku menetlushuvi. Lisaks näeb R. Kovaljovi tegu ette maksimaalselt 5-aastase vangistuse, mis on juba lühem kui senise menetluse kestus. Kaitsja leiab, et menetlejate tegevus ja menetluse senine käik on olnud põhjendamatult ja ebamõistlikult pikk ning toimunud on alusetud ja pikad seisakud menetluse kestel, mis pole olnud põhjustatud süüdistatavate tegevusest. Menetlejate ebamõistlikkusele viitab juba asjaolu, et kriminaalasja kohtusse saatmise ajaks olid enamus kuriteoepisoode juba aegunud või kohe aegumas. See tõi kaasa teiste süüdistatavate õiguste rikkumise, mis süvenes, kui prokurör vaidlustas lõpetamise otsustuse teises ja kolmandas kohtuastmes, viivitades teistes episoodides menetluse jätkumist ligi pool aasta. Veel leidis kaitsja, et prokurör on koostanud ebamõistlikke dokumente. Kaitsja sõnul ei veninud menetlus süüdistatava tõttu. Kohtueelne menetlus kestis kokku 6 aastat. Selles ükski R. Kovaljovi tegevus/tegevusetus rolli ei mänginud. Kaitsja leidis, et istungeid saaks määrata alles
  14. aasta aprilli. See tähendaks asja lõpplahendini jõudmist esimeses astmes alles
  15. aasta lõpuks. Selleks ajaks oleks menetluse algusest möödunud 9 aastat. Kriminaalasja lõpliku lahendini oleks sellisel juhul kaitsja hinnangul võimalik jõuda alles
  16. või
  17. aastaks. R. Kovaljovile ei saa ette heita ka viivitusi kohtumenetluses, kuivõrd need olid tingitud COVID-19 piirangutest ning sellest, et asja menetlenud kohtunik loobus asja menetlemisest pärast selle menetlusse võtmist. Menetluse kestel on R. Kovaljov pidanud taluma mitmeid laiaulatuslikke piiranguid: läbi on otsitud tema elukoht ja sõiduk ning
  18. novembri 2015 määrusega arestiti 6 kinnistut. Pikk eesootav kohtumenetlus pärsiks R. Kovaljovi tavapärast elukorraldust ja vaba eneseteostust. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetlus hakkas R. Kovaljovi mõjutama alates menetleja
  19. aprilli 2015 päringust AS-le SEB Pank FIE Robin Kovaljov pangakonto väljavõtte saamiseks. Hiljemalt sai R. Kovaljov menetlusest teada
  20. novembril 2015, kui tema elukohas, abiruumides ja hoonetes ning tema kasutuses olevates sõidukites tehti läbiotsimine. Seega on R. Kovaljovi suhtes menetlus kestnud vähemalt 5 aastat. R. Kovaljovi kaitsja leidis, et tulenevalt X õigusest esitada oma nõuded haldusmenetluses, ei riiva kriminaalmenetluse lõpetamine kannatanu õigusi ülemäära. Arvestada tuleb, et X avalikõigusliku nõudeavalduse esitamise tõttu tekkis menetluses rohkem kui kahekuuline viivitus. Veel leiab kaitsja, et X nõue R. Kovaljovi vastu aegub hiljemalt
  21. mail
  22. Kaitsja leiab, et sellest tulenevalt aeguks nõue enne, kui asjas tehtud lahend jõustub. 4 1-19-11 Kaitsja leidis, et mõistliku menetlusaja ületamist ei ole võimalik R. Kovaljovile muul viisil heastada kui menetluse lõpetamisega. R. Kovaljovi süü suurus vastaks sanktsiooni alammäärale, kuivõrd ta on varem karistamata ja talle etteheidetud tegevuse tulemusena tekkinud kahju oli vaid 85 000 eurot. Kuna suure tõenäosusega lähiajal jõustunud kohtulahendini ei jõuta, tuleb vältida isiku põhiõiguste riive edasist süvenemist ja lõpetada R. Kovaljovi suhtes kriminaalmenetlus. 3.
  23. M. Berensile esitati süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi. Kaitsjad leidsid, et M. Berensi puhul tuleb kriminaalmenetluse algust arvestada
  24. aprillist 2014, kui OÜ M kontoris toimus läbiotsimine ning mille käigus võeti koopiad M. Berensi ja OÜ M raamatupidaja andmekandjatest, mille vaatluse käigus kogutud materjalidele esitatud süüdistus suuresti tugineb. Pärnu Maakohtu
  25. aprilli 2014 läbiotsimismääruse kohaselt uuriti kahtlust, et M. Berens võis toime panna KarS § 210 lg-le 2 vastava kuriteo. Kaitsjad olid seisukohal, et sellest hetkest hakkas vaidlusalune kriminaalmenetlus M. Berensit mõjutama. Kaitsjad olid seisukohal, et esimese astme kohtu lõpplahendini jõudmine ei ole reaalne enne
  26. aasta lõppu, kuid võimalikke takistusi arvestades jõutakse selleni alles
  27. aasta alguses. Arvesse tuleb võtta aga ka võimalikku apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlust. Süüdistatava huvide kõrval tuleb vaadata ka avalikku menetlushuvi. M. Berensit süüdistatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises ja täideviimises, st teise astme kuriteos. Kuna tegemist on kergemate süütegudega, ei esine kaitsjate hinnangul asjas kuigivõrd suurt avalikku menetlushuvi, mis tasakaalustaks süüdistatava õiguste riivet nii pika aja jooksul. M. Berensile etteheidetavad teod on pandud toime 7-8 aastat tagasi (2011-2013) ning investeeringuobjektid on valmis ehitatud ning objektides toimunud majandustegevus on teeninud riigile maksutulu. Kaitsjad leiavad, et kuna kannatanuks on avalik võim, ei ole avalik huvi nii suur kui eraisiku puhul. Kaitsjad märkisid, et menetluse pooled on kaalunud kriminaalasja lahendamist oportuniteediga, kuid see on takerdunud põhjusel, et X ja süüdistatavad ei ole saanud kokkuleppele rahuldatavate nõuete suuruse ega aegumise küsimuses. Kaitsjad leidsid, et kohtueelses menetluses on olnud ulatuslikke passiivsusperioode. Menetleja on analüüsinud hulgaliselt andmekandjaid ja dokumente, kuid paljude toimingute mõte jääb arusaamatuks. Kaitsjad leidsid Riigikohtu praktikale viidates, et menetleja tagama kriminaalasja võimalikult kiire lahendamise, kusjuures menetlus peab olema seda intensiivsem ja põhjalikum, keerukam on kriminaalasi. Kaitsjad märkisid, et kriminaalasi on alles esimeses kohtuastmes ning ei ole ette näha, et lahendini jõutaks lähiajal. Kaitsjad leidsid, et kriminaalasi ei ole keeruline: kuriteoepisoodid on väga sarnased ja neis on järgitud ühesugust käitumismustrit. Ainuüksi kuriteo majandusalane iseloom ei õigusta selle pikka menetlust. Kriminaalasjas seisneb vaidlus X-le esitatud andmete õigsuse ja väidetavalt ebaõigete andmete alusel toetuste alusetult väljamaksmise üle. Ehkki materjalid on mahukad, koosneb suurem osa 45 köitest formaalsetest päringutest ja nendele saadud vastustest ning andmekandjatelt leitud teabest (arvetest, pangakontode väljavõtetest). Seejuures on analüüsitud 5 1-19-11 teavet perioodide kohta, mis ei seondu kriminaalmenetlusega ning seda on tehtud viisil, millega on menetleja ise oma töö mahukaks teinud. Kaitsjate hinnangul saanuks menetluse viia läbi väiksemas mahus. Veel heideti ette süüdistusakti ülesehitust ja asjaolu, et pärast osade isikute suhtes menetluse lõpetamist ei koostanud prokuratuur uut ja jälgitavamat süüdistust. Kaitsjad leidsid, et M. Berens ei ole oma käitumisega menetlust venitanud. Menetluse kestel on süüdistatavat aga oluliselt riivanud talle kohaldatud elukohast lahkumise keeld ja tema varade arestimine. Lisaks on M. Berensist 2014-2020 kirjutatud ulatuslikult ajakirjanduses, mis on tekitanud probleeme nii talle kui tema lähedastele, mh pärssinud tema tegevust ettevõtjana. Sisuliselt on meedia käsitlenud M. Berensit kui juba süüdi olevana. Kaitsjate hinnangul kompenseerib menetlusaja pikkust üksnes menetluse lõpetamine. Kaitsjad taotlesid ka 28 177-euroste menetluskulude riigi kanda jätmist. 3.
  28. I. Lambi kaitsja T. Pilt oli seisukohal, et I. Lambi suhtes tuleb menetluse algust arvestada OÜ M kontori läbiotsimisest, sest selle käigus äravõetud dokumendid olid edasise menetluse aluseks. Kaitsja möönis, et kriminaalasi on küll mahukas, kuid leidis, et see ei ole keerukas. Kaitsja hinnangul taandus kriminaalasi tõenduslikust aspektist kahe küsimuse lahendamisele: 1) kas Xle esitatud andmed olid Kivi-Roosi puhkemaja ehitusmaksumuse kohta tõesed või mitte ja 2) kas I. Lamp oli teadlik, et esitatavad andmed võiksid olla valed. Seejuures olid juba kriminaalmenetluse alustamisel olemas OÜ M läbiotsimisel leitud materjalid ning tunnistajateks olid valdavalt OÜ M töötajad ja lepingupartnerid. Kaitsja hinnangul on I. Lambi käitumine menetluse vältel olnud korrektne ja menetlus ei ole tema tõttu viibinud. Samas on riigi käitumine toonud kaasa olukorra, kus menetlusaeg on peagi lähenemas seitsmele aastale. Arvestades eelkõige COVID-19 levikut, on menetluse edasine kulg ebaselge. I. Lambi jaoks on kaalul süüküsimuse kiire lahendamine ja tema ebamäärase olukorra lõpetamine. Seejuures on läbirääkimised prokuratuuris ja X-s kriminaalmenetluse kiireks lõpetamiseks ebaõnnestunud riigi esindajate paindumatute seisukohtade tõttu. Lisaks tuli kaitsja hinnangul arvestada, et
  29. novembril 2015 on I. Lambi varale seatud kohtulikud hüpoteegid, mille tõttu on tal olnud takistatud varaliste õiguste teostamine. 3.
  30. R. Lõbu kaitsja M. Missik esitas kohtule M. Berensi kohta esitatuga valdavas osas identse taotluse. Nõnda leiti ka R. Lõbu puhul, et teda hakkas kriminaalmenetlus mõjutama vähemalt alates
  31. aprillist 2014, kuid mitte hiljem kui
  32. jaanuarist 2015, kui menetleja küsis AS-lt Swedbank OÜ M pangakonto väljavõtet. Kaitsja märkis, et ka R. Lõbule heidetakse ette üksnes teise astme kuritegu, mida ei saa pidada raskeks ja mille vastu ei ole niivõrd suurt avalikku menetlushuvi. Seejuures tuleb arvesse võtta, et süüdistuses etteheidetud teod on toime pandud aastatel 2010-2012 ehk 8-10 aastat tagasi. Lõpplahendini jõudes on neist möödunud juba 12-13 aastat. 6 1-19-11 Seoses kohtueelse menetlusega märkis kaitsja, et OÜ M ja R. Lõbu kuriteoepisoodi uurimisega on tehtud väga üksikuid menetlustoiminguid. R. Lõbu suhtes eraldi saanuks menetlust viia läbi oluliselt kiiremini ning tema õigust õiglasele ja kiirele menetlusele ei tohtinuks mõjutada see, et prokuratuur otsustas menetleda suurt hulka toetustaotlustega seondunud kuriteokahtlust ühes asjas. Kaitsja märkis, et R. Lõbu ei ole oma käitumisega kriminaalasja menetluse venimist põhjustanud. Menetluses kohaldati R. Lõbule elukohast lahkumise keeldu, mis riivab oluliselt tema vabaduspõhiõigust. Samuti arestiti tema varasid. Ülejäänud osas olid taotlused sisuliselt identsed. Kaitsja taotlesid ka 13 133,50-euroste menetluskulude riigi kanda jätmist. 3.
  33. Kolmanda isiku VK esindaja Armand Reinmaa toetas OÜ Vilsandi Lammas kaitsja taotlust. Esindaja lisas, et kolmanda isiku vara on arestitud juba
  34. aasta detsembrist, mis kahjustab ilmselgelt isiku huve nii krediidiasutuste kui teiste ametiasutustega suhtlemisel. Kõige arusaamatumaks peab kolmas isik kohtueelse menetluse kestust (2013-2019). Kriminaalasja materjale tutvustati kolmandale isikule alles 3 aastat pärast vara arestimist ja rohkem kui 5 aastat pärast menetluse alustamist. Esindaja hinnangul jäi kriminaalmenetluse kulgu arvestades mulje, et vara arestiti üksnes aegumise vältimiseks. Seisukohas märgiti ka, et kolmanda isiku ega Vilsandi Lammas OÜ tõttu menetluses viivitusi ei toimunud. Prokuröri seisukoht menetluse lõpetamise kohta
  35. Paralleelselt kaitsjate taotlustega esitas prokuratuur seisukoha, milles leidis, et kriminaalasjas ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Seisukohas selgitati, et vaidlusalune kriminaalasi sai alguse
  36. oktoobril 2015, kui see eraldati kriminaalasjast nr
  37. Kriminaalmenetlust nr 13221000016 alustati
  38. veebruaril 2013, selgitamaks välja, kas Lümanda sadama finantseerimisel on pandud toime KarS § 294 lg-le 1 vastav kuritegu. Prokuratuuri hinnangul toimus kohtueelne menetlus järjepidevalt ja seisakuteta. Süüdistusakti tõendite loetelu ei näidanud igapäevaseid toiminguid. Nõnda ei kajastu selles aeg, mis kulus analüüsile, võrdlemisele, tõendite kõrvutamisele, süstematiseerimisele ning menetlustoimingute ettevalmistamisele ja vormistamisele jms. Asjaolu, et menetletavad teod toimusid mõnda aega tagasi, ei tähenda, et menetluse pikkus oleks olnud ebamõistlik. Prokurör oli seisukohal, et mõistliku aja arvestamist ei tule alustada kriminaalmenetluse alustamisest (
  39. oktoober 2015), vaid kahtlustuse esitamisest. M. Berensile esitati kahtlustus
  40. novembril 2015 (ehkki ta oli allutatud teises kriminaalasjas menetlustoimingule juba
  41. aprillil 2014, millest eraldati tõendid ka vaidlusalusesse kriminaalasja), R. Lõbule
  42. novembril 2015, I. Lambile
  43. novembril 2015 (läbiotsimine
  44. novembril 2015), ja R. Kovaljovile
  45. novembril
  46. 7 1-19-11 Kahtlustuse esitamine ei tähenda aga seda, et kõik menetlustoimingud oleks olnud selleks ajaks tehtud. Kohtueelne uurimine kestis kuni kriminaalasja prokuratuuri saatmiseni
  47. aprillil
  48. Seda ei saa prokuröri hinnangul keeruka ja mahuka asja puhul pidada ebamõistlikuks ajaks.
  49. aprillil 2018 eemaldas prokuratuur materjalide hulgast 5676 lehekülge materjale,
  50. aprillil 2018 tehti toimiku 45 köite koopiad nähtavaks kaitsjatele ja kannatanutele ning
  51. juunil 2018 esitas X avalik-õigusliku nõudeavalduse, mis tehti järgneval päeval kaitsjatele nähtavaks. Sealjuures avaldas prokuratuur valmisolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 7 alusel, M.

Berensi kaitsjale tehti ettepanek lahendada asi kokkuleppemenetluses.

§ 202

alusel lõpetati menetlus vaid kahe isiku suhtes, aegumisega lõpetati menetlus nelja isiku suhtes. Teiste (15 isiku) kohta koostas prokuratuur süüdistusakti, mis edastati maakohtule

  1. jaanuaril 2019 lahendamiseks üldmenetluses. Seega oli kriminaalasi prokuratuuri menetluses 8 kuud ja 26 päeva. Maakohus andis süüdistatavad kohtu alla
  2. veebruaril
  3. Arvestades kriminaalasja mahukust ja keerukust anti süüdistatavad prokuröri hinnangul kohtu alla põhjendamatu viivituseta. Maakohtus kokkulepitud 67 kohtuistungi päevast on tühistatud 36 ja kohtuliku uurimisega sai alustada alles
  4. novembril 2020 ehk 1 aasta 8 kuud ja 19 päeva hiljem. Valdavalt põhjustasid istungite edasilükkamise isikute haigestumine ning COVID-19-ga kaasnenud piirangud. Kokkuvõttes oli prokuratuur seisukohal, et menetlusaeg on süüdistatavate puhul kulgenud järgnevalt: R. Lõbul ja R. Kovaljovil 5 aastat 8 päeva, M. Berensil 5 aastat 7 päeva, I. Lambil 5 aastat 5 päeva ning OÜ-l Vilsandi Lammas 5 aastat. Kuivõrd asjas oli jõutud kohtuliku arutamiseni, leidis prokurör, et lahendini on võimalik jõuda mõistliku aja jooksul. Prokurör nentis, et kuigi tegemist on teise astme kuriteoga, mõjutab avalikku huvi ka Euroopa Liidu finantshuvi, sest suurem osa toetustest makstakse välja Euroopa toetustest. Lisaks ohustasid süüdistatavad Eesti riigi usaldusväärsust, kuivõrd väljamaksete seaduspärasust kontrollivad ka toetuste eraldajad ja hindavad selle kaudu riiki tervikuna. Avalikku menetlushuvi suurendab ka kannatanu huvi nõude rahuldamiseks. Seejuures ületavad tekitatud kahjud suure kahju alammäära kohati üle kahe korra. Prokurör leidis, et avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb arvesse võtta ka kuriteo raskust ja selle menetlemise keerukust. Kriminaalasja keerukust näitas prokuröri hinnangul esmalt see, et omavahel seotud isikute kaudu on põimunud mitmed taotlused. Võttes arvesse, et taotlusi oli 13, saab asja lugeda keerukaks. Komplitseeritust lisas asjale asjaolu, et tegutseti kitsas isikute ringis, suuliste kokkulepete alusel ja koostati näilisi dokumente. Sellest tulenevalt oli tegelike asjaolude tuvastamine aeganõudev ja keerukas, läbi oli vaja töötada suurtes mahtudes dokumente, e-postkaste ja andmeid omavahel võrrelda. Prokuratuuri hinnangul ei saa mööda minna ka sellest, et mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud vaid siis, kui karistuse kergendamine oleks ilmselgelt ebapiisav abinõu. Eraldi käsitles prokurör kaitsjate väiteid. 8 1-19-11 Prokuröri hinnangul oli vale kaitsja S. Reinsaare väide, et M. Berensi suhtes on toimunud läbiotsimine
  5. aprillil
  6. Sellel kuupäeval toimus läbiotsimine teises kriminaalasjas ja OÜ M ruumides. Väär on ka kaitsja S. Veberi väide, et kriminaalmenetlus algas
  7. aastal. Ekslik on ka väide, et prokuratuuris ei toimunud 9 kuu jooksul midagi. Samuti ei olnud prokuratuur avakõnes väitnud, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Tõele ei vasta ka kaitsja T. Pildi väide, et I. Lamp ei ole saanud oma hüpoteegiga koormatud vara suhtes oma õigusi realiseerida. Kinnistu kasutamisega seotud õigused on piiratud vaid osaliselt, omanik on kinnistut saanud kasutada ning kaitsja ei ole toonud välja, milles õiguse riive on seisnenud. Prokurör märkis veel, et mh tingis istungite edasilükkamise see, et I. Lamp ei saanud istungile tulla. R. Lõbu kaitsja M. Missik ei ole taotluses selgitanud, kuidas on elukohast lahkumise keeld süüdistatavat ebamõistlikult koormanud. Istungite ärajäämise põhjustas ka COVID-19 tõttu see, kui R. Lõbu saabus Rootsist komandeeringust. Kaitsja H. Toodu argument, nagu näitaks oportuniteedi võimaldamine kriminaalasja lihtsust ja väikesemahulisust, ei ole õige. Oportuniteedi pakkumine on seotud menetlusökonoomiaga. Ka ei näita kahtlustuse esitamine esmaste menetlustoimingute tegemise ajal seda, et tõenditest piisanuks süüdistuse esitamiseks. Kolmanda isiku esindaja toetas kaitsjate taotlusi, leides, et vara arestimise tõttu on kolmandale isikule tekkinud teiste asutuste ja krediidiasutustega suhtlemisel kahju. Ühegi konkreetset asjaolu õiguste kahjustamise või rikkumise kohta esindaja ei nimetanud. Maakohtu määrus
  8. Pärnu Maakohus rahuldas
  9. novembri 2020 määrusega kaitsjate taotlused ning lõpetas

§ 2742lg 2 alusel kriminaalmenetluse kõigi süüdistatavate suhtes.

5.

  1. Maakohus oli seisukohal, et kuigi praegune kriminaalasi eraldati teisest kriminaalmenetlusest
  2. oktoobril 2015, on süüdistatavate suhtes tehtud menetlustoiminguid enne kriminaalasja eraldamist soodustuskelmusega seotud asjaolude uurimiseks. Kohus nõustus M. Berensi kaitsjaga, et M. Berensit hakkas kriminaalmenetlus mõjutama alates
  3. aprillist 2014, kui toimus OÜ M kontori läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti koopiad M. Berensi ja OÜ M raamatupidaja arvutite andmekandjatest, mis on süüdistusakti järgi kriminaalasjas tõenditeks. Kohus ei nõustunud prokuröriga, et läbiotsimine M. Berensi olukorda ei mõjutanud, sest osaühingu vastutuse küsimus tõusetub juhatuse liikme M. Berensi tegevuse tulemusena. Läbiotsimine on intensiivne privaatsfääri sekkuv uurimistoiming, mis mõjutas oluliselt M. Berensit. Ajavahemikul
  4. a veebruarist kuni
  5. a aprillini tehtud uurimisasutuse toiminguid kahtlustatavate pangakontode ja X toimikute väljanõudmiseks ei pidanud kohus mõistliku menetlusaja hindamisel asjassepuutuvaiks, sest nendest toimingutest ei saanud isikud teada. Teiste süüdistavate suhtes luges kohus menetluse algusajaks nende kahtlustatavana ülekuulamise või läbiotsimiste aega, s.o
  6. aasta novembri. 9 1-19-11 Eelnevast tulenevalt oli kohus seisukohal, et M. Berensi suhtes on kriminaalmenetlus kestnud üle 6 aasta, teiste süüdistatavate suhtes vähemalt 5 aastat. 5.
  7. Kohus nõustus prokuröriga selles, et tegemist on mahuka asjaga, sest asja menetlemise raames on saanud kahtluse vähemalt 15 isikut, keda on seostatud 13 erineva kuriteoepisoodiga. Kriminaalasja materjale on 45 köidet. Samas nähtub süüdistusaktist, et mahukus, s.o toimikute paljusus, tuleneb arvetest, pangakontode väljavõtetest. Kohus leidis, et läbiotsimisel saadud dokumentide vaatluste mõistlikkuses, st selle toimingu vajalikkuses võib kahelda. Materiaalõiguslikust aspektist ei pidanud maakohus kriminaalasja keerukaks. Süüdistuse järgi on X-le esitatud investeeringutoetuse taotlused, mis sisaldas valeandmeid investeerimisobjekti tegeliku ehitusmaksumuse kohta (KarS § 210). Süüdistatavad (taotlejad) pidid süüdistuse kohaselt investeerima vähemalt samaväärsel määral enda raha, mida nad ei teinud. Vaidlusküsimus on selles, kas X-le esitatud andmed omafinantseeringu kohta on olnud valed, mille tõttu on maksnud toetust välja alusetult. Järeldust, et esitatud süüdistus on pigem lihtsakoeline, ei lükanud kohtu hinnangul ümber prokuröri argument, et süüdistatavad on oma tegevust varajanud. Kohus märkis, et (soodustus)kelmuse kuriteokoosseisu immanentseks tunnuseks ongi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine. Süüdistuste ja süüdistusaktis nimetatud tõendite pinnalt on näha, et süüdistatavatele ette heidetud episoodid on sisult sarnased ja on järgitud ühesugust käitumismustrit. Süüdistus on asjas esitatud 13 kuriteoepisoodis kokku 15 isikule. Kohus leidis, et ehkki menetlus oli paljude episoodide ja süüdistatavate tõttu kujunenud tõenduslikult mahukaks ettevõtmiseks, ei saanud asja sisu järgi kriminaalasja keerukaks pidada. 5.
  8. Maakohtu hinnangul ei olnud kriminaalasja kohtueelses menetluses ulatuslikke passiivsusperioode. Kohus möönis siiski, et menetlus saanuks olla kiirem: asja menetlemisega alustati
  9. veebruaril 2013, kuid kahtlustuse esitamiseni ja läbiotsimisteni jõuti alles
  10. aasta novembris ning prokuratuuri jõudis kriminaalasi
  11. aprillil
  12. Selleks ajaks oli menetlus kestnud 5 aastat. Kohus nõustus, et menetluse läbiviimine ei olnud järjekindel. Pärast OÜ M kontoris
  13. aprillis 2014 toimunud läbiotsimist järgnesid üksikud menetlustoimingud, s.o
  14. aastal saadeti päringud pankadesse, tehti muid toimingud aprillis, juunis ja novembris ning alles aastatel 2016 ja 2017 vaadeldi läbiotsimisel ära võetud dokumente ja esemeid. Süüdistusaktist on näha, et menetluse käigus on saadud pangakontode väljavõtted, X toetuse taotluse toimikud, mis ei saanud olla mahukas toiming, sest kannatanu esindaja esitas need vabatahtlikult. Menetlus oleks võinud olla oluliselt kiirem, kui menetlustoimingute vahel ei oleks olnud 2-3 kuu pikkusi pause. Suuremat osa tõendite kogumiseks tehtud toiminguid pidas kohus pigem tehnilisteks, mis ei eelda mahukat uurimistööd. Süüdistusaktist nähtuvalt on menetleja analüüsinud hulganisti andmekandjaid ja dokumente, kuid paljude puhul jäi kohtule arusaamatuks, mis oli olnud selle mõte. Kohtu arvates võisid X taotlusetoimikute, e-äriregistri registrikaardi ja äritoimikute ning läbiotsimisel ära võetud dokumentide (nt SA, lk 87, p 1.2.jj, p 2.291jj) vaatlused olla põhjendatud, kui selle eesmärgiks oli läbiotsimisel ära võetud arvutite vaatlemine, s.o kahtlustatavate e-kirjavahetus ja failid, kuid ka nende 10 1-19-11 toimingute tegemine ei tohtinuks kesta üle aasta. Uurimisasutus ei olnud maakkohtu hinnangul kasutanud aega ratsionaalselt, mis oli toonud kaasa kohtueelse menetluse venimise ebaproportsionaalselt pikaks. Täiendava argumendina menetluse ebaratsionaalse korraldamise kasuks rääkis tõik, et prokurör kõrvaldas
  15. aprillil 2018 kriminaalasja toimikumaterjalide hulgast 5676 lehekülge dokumente. See on sisuliselt u 23 köidet materjali, mida ei olnud vaja eeluurimisel koguda ja mis koormas ilmselgelt asjatult kogu asja menetlemist. Kohus leidis, et uurimisasutusel oli võimalus tõendeid koguda alates
  16. aastast. Samuti leidis kohus, et ka prokuratuuris saanud menetlus olla 8 kuust ja 26 päevast vähem. Mõistliku menetlusaja seisukohalt ei pidanud maakohus asjakohaseks seda, et aeg kulus läbirääkimiste pidamiseks. Menetluse ülemäärast kestust ühe süüdistatava suhtes ei saa riik õigustada vajadusega pidada teis(t)e süüdistatavatega läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks või kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maakohus möönis, et ehkki 750-leheküljeline süüdistusakti koostamine võis võtta aega, kuid see on oma olemuselt ja ka keeleliselt raskesti mõistetav, sisaldades tarbetuid korduseid ja tabeleid. Samuti ei ole see piisavalt ülevaatlik, raskendades sellest arusaamist ja põhjustades seeläbi suuremat ajakulu kaitseks ettevalmistamisel ja kohtuistungi läbiviimiseks. Ka
  17. novembri 2020 istungil kujunes prokuröri poolt dokumentaalsete tõendite esitamine vaevarikkaks ülesandeks, sest need ei olnud loogiliselt tõendite loetelus paigutatud ja põhjustasid asjatut vaidlust – kust on tõend saadud ja kas see midagi ka sisuliselt tõendab. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuses täheldatavad ulatuslik ja osaliselt ka ebakohastest kaalutlustest tingitud tegevusetus või väheaktiivse tegevuse perioodid, mis mõjutab otsustavalt menetlusaja mõistlikkusele antavat hinnangut. 5.
  18. Maakohus nentis, et 67 määratud istungipäevast on tühistatud 36 ning kohtuliku uurimisega alustati alles
  19. novembril 2020, s.o 1 aasta 8 kuud ja 19 päeva pärast isikute kohtu alla andmist. Ehkki osaliselt oli istungite edasilükkamise põhjusteks isikute haigestumised ja COVID-19 levik, oli oluline roll menetluse edasilükkumisel asjaolu, et kriminaalasja kohtusse saatmise ajaks olid mitmed kuriteoepisoodid aegunud või kohe aegumas. Sellest tulenevalt tegi maakohus
  20. novembril 2019 määruse, millega lõpetas 10 süüdistatava suhtes menetluse ning mille prokurör vaidlustas nii ringkonna- kui Riigikohtus. Määruse vaidlustamine peatas asja menetluse. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate käitumine asjatuid viivitusi põhjustanud, kuivõrd haigestumist ei saa kellelegi ette eita. Samas on ühel juhul istungi tühistatud R. Lõbu Rootsi Kuningriigi visiidi tõttu, pärast mida oli süüdistatav kohustatud jääma karantiini. Kohtu hinnangul pidanuks R. Lõbu mõistma, et tema käitumine toob kaasa kohtuistungi edasilükkamise. Kohus luges, et
  21. novembri 2020 seisuga on menetlus kestnud: R. Lõbu ja R. Kovaljovi suhtes 5 aastat ja 20 päeva, M. Berensi suhtes 6 aastat 6 kuud ja 29 päeva ning I. Lambi ja OÜ Vilsandi Lammas suhtes 5 aastat ja 17 päeva. Eeltoodud asjaoludele tuginedes asus maakohus seisukohale, et riigivõimu käitumise tulemusena on menetlus kujunenud ebamõistlikult pikaks ja möödunud on mõistlik aeg asja menetlemiseks. 11 1-19-11 5.
  22. Kohtueelses menetluses kohaldati M. Berensile ja R. Lõbu vastavalt
  23. ja
  24. novembril 2015 elukohast lahkumise keeldu. Kohus nõustus kaitsjatega, et see tõkend on süüdistatavaid ebasoodsalt mõjutanud. Elukohast lahkumise keeld riivab oluliselt isiku vabaduspõhiõigust, sest elukohast saab lahkuda vaid menetleja loal. Kohtu hinnangul olid ka tõkendi kohaldamise põhjendused üldsõnalised ega sisaldanud

§ 127

lg-s 1 nimetatud kaalutlusi, mistõttu ei olnud kohtul võimalik tõkendi kohaldamise vajalikkuses veenduda. Isiku vabaduspõhiõiguse riive süvendab ka riivet õigusele asja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Praeguseks on M. Berens pidanud kriminaalmenetluse tulemust ootama üle 6 aasta ja 6 kuu ja R. Lõbu üle 5 aasta. Samuti ei saanud kohtu hinnangul alahinnata menetluse mõju süüdistatavate stigmatiseerimisel. Kriminaalasja kajastamine meedias omab süüdistatavatele kahtlemata negatiivset mõju. Samuti on laiaulatuslikke piiranguid pidanud taluma I. Lamp ja R. Kovaljov, kelle vara kriminaalmenetluses arestiti, s.o seati kinnisvarale kohtulik hüpoteek. Kohus leidis, et omandipõhiõiguse riive ulatus on oluline, sest see on kestnud liiga pikka aega, et seda saaks lugeda mõistlikuks. Seejuures ei nõustunud kohus prokuröriga, et hüpoteegi seadmine ei ole koormav ega sega kinnisasja käsutamist: kohtulik hüpoteek vähendab asja väärtust tagatisvarana või asja edasimüümisel, sest hüpoteegi realiseerimise võimalusega tuleb arvestada. Seega on süüdistatavate varaliste õiguste teostamine olnud ebamõistlikult pikka aega takistatud. Kiirema menetluse korral oleks mõju olnud väiksem. OÜ Vilsandi Lammas kuuluvale kinnistule oli Pärnu Maakohtu

  1. novembri 2015 määrusega seatud käsutamise keelumärked. Maakohtu hinnangul oli see väga ulatuslik omandipõhiõiguse riive, sest takistab asja igasuguse käsutuse. Lisaks tuli kohtu hinnangul arvestada, et süüdistatavate suhtes oli kohtueelses menetluse läbi viidud läbiotsimised, millega sekkuti intensiivselt kahtlustatavate eraellu ja äritegevusse. 5.
  2. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalasja ei ole võimalik lahendada mõistliku menetlusaja jooksul. Maakohtu määruse tegemise ajaks olid prokurör ja kaitsjad pidanud avakõned ning alustatud oli prokuröri tõendite uurimisega. Tõendite uurimise osas ei olnud olulist edasiminekut, kuna kaitsjatel oli olnud hulgaliselt vastuväiteid tõendite kogumise seaduslikkuse ja tähtsuse osas, mistõttu tulnuks kohtuliku uurimise käigus üksikasjalikult avaldada 45 köidet dokumentaalseid tõendeid ja üle kuulata 23 prokuröri taotletut tunnistajat. Sellele lisandunuks kaitsjate 22 tunnistajat. Eelistungil oli planeeritud kokku 40 istungipäeva, viimane
  3. juunil
  4. Seejuures tuli aga võtta arvesse, et neist on ära jäänud juba neli, mille asemel tuli määrata 6-7 istungipäeva. Samuti, kuigi kohus jättis eelmenetluses rahuldamata kaitsjate taotlused määrata ekspertiis hoonete ehitusmaksumuse tõendamiseks, ei saanud kohtu hinnangul välistada, et see taotlus tuleb uuesti lahendada. See aga pikendab omakorda asja menetlemiseks planeeritud aega. Kohtuotsuse kirjutamisel tuli kohtu hinnangul arvestada vähemalt 1 kuuga, mistõttu võis parimal juhul oodata maakohtu lahendit mitte enne
  5. aasta jaanuari. Sellele aga lisandunuks veel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus, mis tähendab lõpliku lahendit
  6. aasta teises pooles või
  7. aastal. Seega oleks menetluse kogukestus ligikaudu 8,5 või isegi 9 aastat. 12 1-19-11 Veel märkis maakohus, et prokuratuur oli otsustanud esitada kõik süüdistusaktis kajastatud tõendid, sh 9 aegunud episoodi kohta, mis peale M. Berensi teisi süüdistatavaid ei puuduta. Kohtu hinnangul tuli arvestada, et süüdistuses etteheidetud teod pandi suuremas jaos toime aastatel 2011–
  8. Seega hiljemalt ringkonnakohtu menetluse ajal hakanuks saabuma absoluutne aegumistähtaeg M. Berensi ja R. Lõbu tegude suhtes. See tingib kriminaalmenetluse lõpetamise enne otsuse tegemist. Ehkki I. Lambile esitatud süüdistuste kohaselt olid viimased osateod pandud toime vastavalt
  9. märtsil 2014 ja
  10. veebruaril 2014, ei jõutaks ka nende suhtes lahendini mõistliku aja jooksul. Kuivõrd prokurör on otsustanud tõendeid esitada samas mahus, kui enne menetluse osalist lõpetamist (s.o aegunud episoodide osas), jääksid R. Kovaljov ja I. Lamp menetluse lõpptulemuse osas veel pikaks ajaks teadmatusse. 5.
  11. Maakohtu hinnangul puudus asjas avalik menetlushuvi, mis tingiks menetluse jätkamise vajaduse. Süüdistatavatele heidetakse ette soodustuskelmuse toimepanemist, mis on teise astme kuritegu ja näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. M. Berensile esitatud süüdistuse kohaselt oli ta seotud 13 korral X-le valeandmete esitamisega soodustuse saamisega, kuid enamikel juhtudel on tegemist kaasaaitamisteoga. Sellisel juhul tuleb arvestada KarS § 22 lg 5, mille kohaselt võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Süüdistuse järgi oli M. Berens olnud X-le esitatavate dokumentide koostajaks, kuid tegelikuks kasusaajaks olid isikud, kellest enamike suhtes on menetlus tänaseks päevaks aegumisega lõpetatud. Süüdistuses nimetatud soodustuste kohta märkis maakohus, et need olid arvestatud täissummades, kuigi etteheide seisneb omafinantseeringu nõude täitmata jätmises. Samuti mõjutas kohtu hinnangul süü suurust asjaolu, et ehitised on valmis ehitatud, mille tarbeks toetust taotleti. Tegelik kahju võis kohtu hinnangul olla süüdistustes nimetatust oluliselt väiksem. Kohus leidis, et seega ei ole tegemist raskete kuritegudega, mis põhjendaks menetluse jätkamise vajadust olukorras, kus menetlus on süüdistatavate suhtes juba tänaseks päevaks ebamõistlikult kaua kestnud. Kuigi menetluse lõpetamise kaalumisel tuleb arvestada ka kannatanu õigusega saavutada oma nõude lahendamine mõistliku aja jooksul, ei olnud kohtu hinnangul sellel tähtsust, kuna kannatajaks on riik X kaudu. Riik ei saa olla põhiõiguste kandja. Lisaks olid XL kõik võimalused saada nõuded rahuldatud haldusmenetluses, mis oleks olnud oluliselt kiirem lahendus. Kohus leidis, et ka see riigi käitumine on oluliselt mõjutanud kriminaalasja menetluse kulgu. Seejuures oli prokurör avaldanud, et kriminaalasja lahendamine oportuniteediga takerdus põhjusel, et süüdistatavad ja X ei saanud nõuete suuruse ja aegumise osas kokkuleppele. Vastupidiselt prokurörile leidis kohus, et süü ja avaliku menetlushuvi hindamisel ei oma tähtsust, kas soodustus on saadud riigi või Euroopa Liidu vahenditest, sest kuriteo teoobektist lähtudes ei ole süü hindamisel mingitki vahet. Veel tuli kohtu hinnangul arvestada, et avalik-õiguslikud nõuded on aegunud. Nõuete aegumise üle otsustamisel tuleb juhinduda Euroopa Liidu finantshuvide kaitse määruse 2988/95 reguleeritud tähtaegadest menetluse läbiviimiseks. Määruse art 3 sätestab aegumistähtajad menetlemiseks, mille tulemusel on võimalik rakendada haldusmeetmeid ja halduskaristusi. 13 1-19-11 Aegumistähtaega arvestatakse eeskirjade eiramise toimepanekust alates, kestusega neli aastat. Menetluste aegumistähtaeg katkeb, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest. Aegumistähtaega hakatakse arvestama pärast iga katkestust uuesti. X-t teavitati kuriteokahtlustustest aastatel 2014 ja 2015, mistõttu on nõuded aegunud hiljemalt novembriks
  12. Seega ei olnud kohtu hinnangul võimalik rääkida avalikust menetlushuvist, mis tingiks menetluse jätkamise vajaduse. 5.
  13. Kuivõrd maakohtu hinnangul eksisteeris arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, pidas kohus põhjendatuks kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Kohus märkis, et kohtulik uurimine on alles alguses ja kestab maakohtus
  14. aasta alguseni ning juba oli selge, et osad episoodid tuleb aegumisega lõpetada. Viitega Riigikohtu praktikale selgitas kohus, et olukorras, kus mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. 6.

§ 2962lg 1 p-i 4 alusel jättis kohus X avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata.

7.

§ 183

lg 1 alusel hüvitati süüdistatavatele ja kolmandale isikule mõistliku suurusega määratud või valitud kaitsjatele ja esindajale makstud tasu: R. Kovaljovile menetluskulud summas 6 750 eurot; R. Lõbule menetluskulud summas 9 487,75 eurot; OÜ-le Vilsandi Lammas menetluskulud summas 3 842 eurot; M. Berensile menetluskulud summas 11 039,50 eurot ja VK-le menetluskulud summas 2 460 eurot. I. Lambi menetluskulud summas 2 022,24 eurot jäid

§ 183lg 1 alusel riigi kanda.

7.

  1. M. Berens taotles valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamist kokku summas 28 177 eurot. Arve nr 20150059 kohaselt oli süüdistatavale osutatud õigusabi 40 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei olnud arve alusel võimalik kindlaks teha, millega seoses õigusabi osutati. Kulude spetsifikatsioonis välja toodud selgitused olid liialt üldsõnalised, et nende põhjendatust kaitsja märgitud ulatuses hinnata. Üldjoontes nähtus arvest, et tegemist on olnud toimikuga tutvumisega. Kuivõrd teiste isikute osas pidas kohus toimikuga tutvumiseks põhjendatud ajakuluks 12 tundi, luges kohus M. Berensi puhul kuni
  2. detsembrini 2018 põhjendatud õigusabi ajakuluks samuti 12 tundi. Ajavahemikul
  3. detsembrist kuni
  4. aprillini 2019 osutati M. Berensile õigusabi 41,5 tundi. Kohus luges põhjendatuks
  5. aprilli 2019 istungil osalemise ajakulu 3 tundi. Samas süüdistusakti analüüsiks ja kaitseakti koostamiseks kulunud 26 tundi ning
  6. aprilli 2019 eelistungiks valmistumine 9 tundi oli kohtu hinnangul ilmselgelt liialdatud. Kohus pidas 14 1-19-11 mõistlikuks ajakuluks 15 tundi. Kohus põhjendas seda SB-le osutatud õigusabi mahuga, kuivõrd teenust osutasid samad kaitsja ning nende kaitseaktid olid suures osas kattuvad. Kulude spetsifikatsiooni kohaselt osutati
  7. aprillist 2019 kuni
  8. novembrini 2020 M. Berensile õigusabiteenust kokku 106 tundi.
  9. novembri 2020 istungi puhul oli kohtu hinnangul põhjendatud 5 tunni ja 30 minuti pikkune ajakulu ning
  10. novembri 2020 istungi puhul 5 tundi ja 15 minutit. Kaitsja märgitud ajakulu
  11. novembri 2019 ja
  12. mai 2020 istungitele luges kohus põhjendatuks. Sõiduaja tunnihinda 125 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks ning luges mõistlikuks tunnihinnaks poole õigusabiteenuse tunnihinda, s.o 62,50 eurot (+km). Kaitsetaktika planeerimisega seotud 9-tunnisest ja kaitsetaktika planeerimisega seotud 33tunnisest õigusabist pidas kohus põhjendatuks 10 tundi. Kohusleidis, et kaitseakti koostamise ajaks pidi kaitsja olema tutvunud kriminaaltoimikuga ja tal pidi olema kujunenud seisukoht kriminaalmenetluse, sh kaitsetaktika osas. Samuti ei esitanud kaitsja menetluse käigus täiesti uute seisukohtadega taotlusi. Ka kriminaalmenetluse lõpetamist taotles kaitsja juba kaitseaktis. Seega olid kaitsja positsioonid kujunenud suuresti juba kaitseakti koostamise ajaks ning sellele järgnenud väidetav kaitsetaktika planeerimine, sh kliendiga nõupidamine ja kohtumenetluseks ettevalmistamine on ilmselgelt liialdatud ja põhjendamata. Samuti ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud õigusteenuse kulu avalik-õigusliku nõude aegumise ja nõude põhjendatuse kontrolli osas 16 tunni ulatuses ja kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse koostamise osas 15 tunni ulatuses. Kohus arvestas, et R. Lõbu puhul oli õigustatud ajakuluks vastavalt 3 ja 5 tundi, mistõttu oli M. Berensi puhul põhjendatud ajakulu 10 tundi. Õigusteenuse osutamist seoses vestlustega prokuratuuri, kohtuga ja läbirääkimisi Xga 3 tunni ulatuses pidas kohus põhjendatuks. Vajalik ja põhjendatud oli kohtu hinnangul kaitsja lennupiletite kulu 52 eurot. Eelnevast tulenevalt pidas kohus põhjendatuks õigusteenuse osutamist 67 tunni ja 45 minuti ulatuses, s.o 67,75x125=8 468,75 eurot, millele lisandub käibemaks 1693,75 eurot, kokku 10 162,50 eurot. Lisaks kuulus hüvitamisele kaitsja sõidule kulutatud aeg 11 tundi, tunnihinnaga 62.50 eurot, s.o 11x62,5=687,50 eurot, millele lisandub käibemaks 137,50 eurot ehk kokku 825 eurot. Samuti kuulus hüvitamisele lennupiletite kulu 52 eurot. Kokku tuli M. Berensile hüvitada lepingulise kaitsja kulud kokku summas 11 039,50 eurot. Määruskaebused
  13. Pärnu Maakohtu
  14. novembri 2020 määruse peale esitasid määruskaebuse ringkonnaprokurör Helga Adamsoo, Margo Berensi kaitsja Silver Reinsaar ja kannatanu esindaja ER. 8.
  15. Ringkonnaprokurör taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja arutamise jätkamist. Prokuröri hinnangul on maakohus lugenud alusetult menetluse mõistliku aja möödunuks. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et olukorras, kus tegemist on keskmisest oluliselt keerulisema ja mahukama kriminaalasjaga, asjaomased riigiasutused ei ole 15 1-19-11 kriminaalmenetlust põhjendamatult venitanud ja kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742ja § 2052 alusel põhjendamatu ning vastuolus seadusega.

Prokurör leiab, et väärad on maakohtu järeldused, mille kohaselt: 1) tuleb M. Berensi puhul lugeda kriminaalmenetluse alguseks

  1. aprill 2014; 2) kriminaalasi on lihtsakoeline; 3) menetlus uurimisasutuses ja prokuratuuris on olnud liiga pikk. Samuti heidab prokurör ette, et maakohus ei ole kaalunud mõistliku menetlusaja ületamise korral teisi heastamise meetmeid, nt karistuse kergendamist. 8.1.
  2. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et M. Berensi puhul tuleb lugeda kriminaalmenetluse alguseks
  3. aprill
  4. EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Prokuröri leiab, et maakohus on seda sätet puudutavatele EIK lahenditele tuginedes tõlgendanud neid põhjendamatult laialt. Näiteks osutab maakohus EIK lahenditele Reinhardt ja Slimane-Kaļd vs. Prantsusmaa p-le 93 ning Malkov vs. Eesti p-le 56, mille kohaselt tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse ka muud ametivõimude toimingud, mis viitavad kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda. Prokuröri sõnul ei viita tegelikult ükski neist lahenditest arusaamale, et mõistliku menetlusaja kulgemist saaks lugeda teise kriminaalasja toimingust. Selline tõlgendus hälbiks tugevalt EIÕK art 6 lg 1 mõttest, kus käsitletakse konkreetset kriminaalsüüdistust. EIK praktika loeb kriminaalsüüdistusega samaväärseteks toiminguteks kahtlustuse esitamist (ülekuulamist), läbiotsimist (mille aluseks on põhjendatud kahtlused). Näiteks loeti asjas Reinhardt ja Slimane-Kaļd vs. Prantsusmaa mõistliku menetlusaja alguseks kahtlustuse esitamist, mitte tema elukoha/äriühingu läbiotsimist. Asjas Malkov vs. Eesti selgitatakse, et: „EIK kordab, et artikli 6 lõikes 1 viidatud „mõistlik aeg” algab kriminaalasjades isiku „süüdistamisega”: see võib olla asja kohtusse jõudmisele eelnev kuupäev, näiteks vahi alla võtmise aeg, isikule tema süüdistamisest ametlikult teavitamise aeg või kohtueelse uurimise alustamise aeg. „Kriminaalsüüdistust” võib artikli 6 lõike 1 tähenduses defineerida kui „isiku ametlikku teavitamist pädeva ametiasutuse poolt sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo”. Selline definitsioon vastab ka testile, kas „[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt“. Samuti maakohtu määruses viidatud lahendis Kangasluoma vs. Soome käsitatakse menetlusaja kulgemise käivitajana muid ametivõimude toiminguid ja tuuakse välja ülekuulamist.
  5. aprillil 2014 toimunud OÜ M kontori läbiotsimine ei olnud vaidlusaluse kriminaalasja toiming ega puudutanud praegu esitatud süüdistust. Nimetatud läbiotsimine oli seotud Lümanda Atla sadamaga kahtlustusega. Seda kahtlustust praegu vaidluse all olevad kriminaalasjas menetletud ei ole. Praeguse kriminaalasja raames toimus M OÜ läbiotsimine
  6. novembril
  7. M. Berens kuulati esimest korda kahtlustatavana üle
  8. novembril
  9. See, et
  10. aprilli 2014 läbiotsimine viidi läbi teises kriminaalasjas, nähtub ka süüdistusaktist, milles viidatakse kahele erinevale kriminaalasjale. Prokuröri hinnangul lugeda vaidlusaluse menetluse mõistliku menetlusaja algust teise kriminaalasja toimingust, isegi, kui puudutatud isik kattub. 16 1-19-11 Prokurör leiab, et EIÕK art 6 lg 1 määratleb kriminaalsüüdistust kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Kuriteo all mõeldakse konkreetses kriminaalasjas tõusetunud kahtlusi. Kriminaalasjas nr 13221000016
  11. aprilli 2014 läbiotsimisel ei saanud M. Berens kuidagi aru saada, et teda hakatakse kriminaalasjas nr 15221000135 kahtlustama K OÜ (endine OÜ S), Osaühingu M, V, AK, L, OÜ Vilsandi Lammas, H OÜ, M OÜ, H, osaühingu KL, Imbi Lambi ega Robin Kovaljovi poolt soodustuskelmuse toimepanemises. Neid ei teadnud sel ajal isegi asja menetlenud politsei, vaid need ilmnesid alles pärast läbiotsimisel saadud andmete töötlemist ja analüüsi. See, et M. Berens võis ise tajuda, et on millegi muuga n-ö vahele jäänud, ei saa olla aluseks mõistliku menetlusaja hindamisel. Uue kriminaalasi, milleks ajendi ja aluse andsid kriminaalasjas nr 13221000016 selgunud andmeid, eraldati
  12. oktoobril
  13. Prokurör märgib, et esitab ringkonnakohtule mõlemas kriminaalasjas toimunud läbiotsimiste määrused. Prokuröri hinnangul on niisamuti ekslik maakohtu seisukoht, et kriminaalasja menetlust alustati
  14. veebruaril 2013, mitte
  15. oktoobril
  16. prokurör rõhutab, et praeguses asjas ei ole M. Berensile esitatud ühtki süüdistust, mis oleks seotud
  17. aprilli 2014 läbiotsimise aluseks olnud asjaoludega. Prokurör leiab, et M. Berensi suhtes tuleb menetluse mõistliku aja algust arvestada kõige varem
  18. novembril 2015 toimunud OÜ M läbiotsimisest. Sellisel juhul kestis menetlus (kriminaalasja lõpetamiseni) tema suhtes kokku 5 aastat ja 20 päeva. 8.1.
  19. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sarnaste kuritegude toimepanemine näitab kriminaalasja lihtsust. Asja keerukus sõltub probleemküsimustest, nt kui tõenduslikud ja õiguslikud probleemid on piisavalt keerukad. Neid maakohus hinnanud ei ole. Keerukaks muutis kriminaalasja mh see, kuidas M. Berensi ja teiste süüdistatavatega seotud juriidiliste isikute vahel tekitati „skeeme“ ja õigusnäivust selleks, et tekitada X-le väär ettekujutus ehitise hinnast ja saadi toetusi ehitise ligilähedases väärtuses (mitte toetatava 50% ulatuses). Samuti oli prokuröri hinnangul väär maakohtu järeldus, et tekkinud kahju on ebaselge. Avalikõigusliku nõude olemasolu või puudumine ei muuda kahju suurust. Pettusega saadud summa on kahju isegi siis kui ilma pettuseta oleks isikul olnud õigus mingile osale pettusega saadud summast. Prokuröri arvates näitab asja keerukust juba ainuüksi maakohtu tõstatatud küsimus kahju suurusest. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et soodustuskelmus on peitkuritegu, mis rajaneb toimepanijate vastastikustel kokkulepetel, mis jäävad üldjuhul varjatuks ning muudavad tõendamise raskemaks. Nt sidus M. Berens kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks mitmed erinevad toetuse saajad erinevate kokkulepete ja tegevustega ühtsetesse skeemidesse osaühingu KL soodustuskelmuses. Kõigi taotluste ja isikute kohta oli vaja koguda tõendeid omavaheliste seoste ja tegevuste kohta nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste tõendamiseks. Tegemist on sisult keeruka kriminaalasjaga, mille menetlemiseks on kulunud mõistlik aeg. Kui aga nõustuda maakohtuga, et tegemist on lihtsakoelise kriminaalasjaga, jääb arusaamatuks, miks ei jätka kohus asja sisulist arutamist kiire kohtulahendini jõudmiseks. 17 1-19-11 8.1.
  20. Prokurör leiab, et maakohus on kohtueelse menetluse alguseks pidanud vääralt
  21. veebruari 2013, kuigi on ka ise märkinud, et kahtlustuse esitamiseni ja läbiotsimiseni jõuti alles
  22. Tegelikult hakkas kohtueelne menetlus
  23. oktoobril 2015 ja kestis enne prokuratuuri jõudmist 2 aastat 5 kuud ja 20 päeva, s.o kuni
  24. aprillini
  25. Mõistliku menetlusaja kulg hakkas prokuröri hinnangul aga jooksma
  26. aasta novembrist. Prokurör peab põhjendamatuks maakohtu järeldust, nagu olnuks 13 toetustaotluse menetlemiseks kulunud 2 aastat 5 kuud ja 20 päeva ebamõistlikult pikk aeg. Arvestuslikult teeb see ühe taotluse menetlusajaks 2 kuud, mis on soodustuskelmuse puhul lühike aeg. Täiesti alusetud on prokuröri hinnangul maakohtu järeldused vaatlusprotokollide kohta. Prokurör leiab, et maakohus on selliste seisukohtadega pelgalt toetanud kaitsjate emotsionaalseid taotlusi.

§-d 83 ja 86 sätestavad, et vaatluse käigus avastatakse kriminaalasja lahendamiseks vajalikku teavet ja objekte. Vaatlusprotokollide tegemine (

§ 146

, § 148) on vajalik toiming tuvastamaks andmete ja dokumentide hulgast kriminaalasjas tähtust omavaid asjaolusid, samuti kannab protokoll infot teabe päritolu, toimingu tegemise aja ja teostaja kohta. Vaatluse eesmärk on tuvastada andmete kogumist asjassepuutuvad dokumendid või andmed. Seejuures ei tarvitse asjakohase teabe leidmiseks kulud aeg alati kattuda protokollides näidatud ajaga. Samuti peab prokurör arusaamatuks ja asjakohatuks maakohtu järeldust kriminaalasjast materjalide kõrvaldamise (millega vähenes ka kaitsjate toimikuga tutvumise töö maht) ja selle pidamist ebaratsionaalseks töökorralduseks kohta. Menetluse alustamisel ei ole alati täpselt teada, kus asuvad kõik kuriteo tehiolusid puudutavad tõendid. See, mis asjas tähtsust omab, saab selgeks lõpliku kahtlustuse/süüdistuse sõnastamise ajaks. Lisaks sisaldasid kõrvaldatud materjalid dokumente isikute kohta, kelle suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud. Tegemist on

§ 222

lg 1 toiminguga, mis oli tehtud nii, et prokuratuuris ei olnud vaja kriminaaltoimikut uuesti süstematiseerida. Prokuratuur eraldas tähtsusetud materjalid

§ 223

lg 2 teise lause alusel lühikese aja jooksul peale kriminaalasja prokuratuuri saabumist. Kriminaalasjast materjalide kõrvaldamine ei ole ebaratsionaalne töö korraldamine ega pikendanud menetluse aega. Prokurör ei nõustu maakohtuga, nagu oleks materjalide võtmine kriminaalasja juurde tehnilist laadi toiming. Tõendite kogumine ei ole tehnilist laadi tegevus. Ainuüksi väljaprintimine võib olla tehniline, kuid kui andmetel on tõendi väärtus, on see toimikusse lisamiseks vaja välja printida. Ebamõistlikuks ajakuluks ei saa prokuröri hinnangul pidada ka nt pangakonto vaatlusprotokolli koos kohase eesmärgi väljatoomisega (nt tehingute analüüsid vastastikku toimunud tehingute osas ja asjakohaste tehingute väljatoomine) või X taotlustoimikute vaatlusi, kus taotlustoimiku vaatluse käigus võetakse üksnes asjakohased dokumendid või teave. Prokuratuuris oli kriminaalasi

  1. aprillist 2018 kuni
  2. jaanuarini 2019, s.o 8 kuud 26 päeva. Kriminaalasja materjalid tehti kaitsjale nähtavaks
  3. aprillil 2018 ja süüdistusakt esitati kaitsjatele
  4. jaanuaril
  5. Aega, mis kulus kahtlustatavatega edasise kriminaalmenetlusliigi valikuga seotud läbirääkimistele, tuleb lugeda põhjendatuks, kuivõrd menetlusliigi valik on oluline edasise menetluse toimumise ja kestuse seisukohast. See, et suures ulatuses jääb 18 1-19-11 menetlusliigiks üldmenetlus, ei tähenda, et läbirääkimistele kulunud aeg oleks olnud põhjendamatu. Kui kriminaalasi jõudis prokuratuuri, oli kahtlustatavaid
  6. Prokuratuuris lõpetati (
  7. juulil,
  8. novembril ja
  9. detsembril 2018) kriminaalmenetlus aegumisega nelja isiku suhtes. Kaks kahtlustavat jõudsid kannatanuga kompromissile ja nende osas lõpetati kriminaalmenetlus

§ 202alusel.

Teiste (15 isiku) osas jäi valikusse ainult üldmenetlus. Prokurör ei leia, et süüdistusakti koostamisele kulunud aeg oleks olnud ebaproportsionaalselt pikk. Seejuures on kohus pidanud süüdistusakti nõuetekohaseks. Väär on ka väide, nagu oleks kohtuistungil vaidlust tekitanud tõendite loogiline järjestatus. Vaidlust tekitas

  1. aprilli 2014 läbiotsimise ja sellest saadud tõendi lubatavus. Prokurör peab põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et menetlus olnuks kiirem, kui menetlustoimingute vahel ei oleks olnud 2-3 kuu pikkusi pause. Maakohtu järeldused kohtueelse menetluse seisakute kohta on täiesti alusetud – mahuka ja keeruka soodustuskelmuse menetluseks kulunud 3 aastat 2 kuud ja 16 päeva ei saa õigust mõistlikule menetlusajale rikkuda. Menetleja on teinud kõik asja võimalikult kiireks lahendamiseks ning kohtueelne menetlus moodustab kogu menetlusajast (s.o
  2. oktoobrist 2015 kuni
  3. novembrini 2020) 2/
  4. Maakohtu järeldus, et tegelikult oleks uurimisasutus saanud tõendeid koguda alates
  5. aastast, on paljasõnaline. Kui menetlejal puudus teadmine vaidlusaluste soodustuskelmuste kohta, ei saanud ta ka nende kohta tõendeid esitada. Kohtumenetlus on kestnud 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva ja sellel ajal on olnud kaks pikka passiivset perioodi. Kriminaalasi saabus maakohtusse
  6. jaanuaril 2019, süüdistatavad anti kohtu alla
  7. veebruaril 2019 ning 15 süüdistavast 10 osas lõpetati menetlus aegumisega, sest leiti, et kohtulik hüpoteek ei ole samastatav vara arestiga. Ei ole õige, et viivitus kohtumenetluses oli tingitud üksnes prokuröri kaebusest. Kohtumenetluses tehtud kohtumäärusest nähtuvalt on prokuratuuri, kannatanu esindaja ja süüdistatava M. Berensi kaitsja A. Simsoni määruskaebustest põhjustatud 13 istungipäeva tühistamine (
  8. jaanuarist kuni
  9. märtsini 2020), süüdistatavate erinevate kaitsjate taotluste alusel kokku 20 istungipäeva tühistamine ning kohtu algatusel 6 istungipäeva tühistamine. Kohtumenetluses on olnud kaks suuremat pausi:
  10. maist kuni
  11. oktoobrini 2019 (5 kuud 10 päeva) ning
  12. maist kuni
  13. septembrini 2020 (4 kuud 14 päeva). 8.1.
  14. Prokurör heidab ette, et maakohus ei ole kaalunud karistuse kergendamist, osutades, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatavate karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. Kohus ei ole hinnanud isikute poolt kuriteoga tekitatud kahju ja mõistliku menetlusaja omavahelist seost, vaid on nentinud üldsõnaliselt, et mõistliku aja jooksul asjas lõpliku lahendi saavutamise perspektiiv puudub. Lisaks ei ole kohus hinnanud võimalust mõistliku menetlusaja ületamist kompenseerida hilisemalt karistuse mõistmisel. Prokurör toob välja, et maakohtu arvates ei ole võimalik näha positiivset prognoosi kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi jooksul: tegemist 45-köitelise kriminaalasjaga, kus on 5 süüdistatavat ning 23 prokuröri ja 22 kaitsja tunnistajat. Kohus on seisukohal, et tegemist on lihtsakoelise kuid mahuka kriminaalasjaga. Samas ei ole kohus 19 1-19-11 lugenud süüdistatavate ja nende kaitsjate käitumist menetlust takistavaks, mistõttu saaks juba alanud kohtulik uurimine jätkuda. Kokkuvõttes on prokurör seisukohal et 2 aasta 20 päeva pikkuse menetlusega ei ole mõistliku menetlusaega rikutud määral, mille puhul ei saaks menetluse edasikestmisel süüdistatavate õiguste riivet tasakaalustada muude meetmetega, nt karistuse kergendamisega. 8.
  15. M. Berensi kaitsja S. Reinsaar vaidlustab Pärnu Maakohtu
  16. novembri 2020 määruse otsustust M. Berensi kaitsjate menetluskulude kohta (määruse resolutsioon p 5.2) ning palub hüvitada M. Berensile menetluskulud 25 514,50 euro ulatuses. 8.2.
  17. Arve nr 20150059 on väljastatud esimese 40 tunni õigusteenuse eest ning hõlmab õigusteenust kuni
  18. detsembrini
  19. Maakohus pidas sellest põhjendatuks 12 tundi, leides, et õigusteenus on seisnenud peamiselt toimikutega tutvumises. Kaitsja selgitab, et tegelikult on kaitsja roll kohtueelses menetluses oluliselt laiem. Kuivõrd M. Berensile esitatud kahtlustuse tekst oli u 150 lk ning sisaldas erinevaid tabeleid, kordusi ja viiteid tõenditele, tuli kaitsjal teha tööd juba enne kriminaaltoimiku saamist. Tuli kujundada seisukoht, kas M. Berens peaks andma ütlusi ja kas esitada tõendeid. Suurem osa kohtueelse menetluse kulust on seotud just kliendiga nõupidamistega ja kliendi esitatud dokumentatsiooni analüüsimisega. See kohtutoimikus ei avaldu, kuivõrd enamikku dokumente ei peetud vajalikuks kaitseversiooni tõestamiseks esitada. Samuti ei ole õigustatud kohtu hinnang, et kohtueelse menetluse kulu seoses toimikutega tutvumise ja õigusliku analüüsi koostamisega on põhjendatud üksnes 12 tunni ulatuses. Kriminaalasja maht on 45 köidet ning nende läbitöötamine sellise aja jooksul ei ole võimalik. Tuleb arvesse võtta, et M. Berens on ainsana seotud kõigi süüdistusaktis toodud sündmustega ning suuresti ka nendega, mille osas teiste süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus lõpetati. Tavapäraselt on ühe toimikuköitega tutvumise ajakulu vähemalt 50 minutit. See tähendab, et kriminaaltoimikuga tutvumisele kulus vähemalt 36 tundi. Lisaks pidi kaitsja osa võtma varade arestimistest, kohtumistest, nõupidamistest jm menetlustoimingutest. Eelnevast tulenevalt taotleb kaitsja 40 tunni ulatuses õigusabikulude hüvitamist. 8.2.
  20. Süüdistusaktiga tutvumise, kaitseakti koostamise ja eelistungiks valmistamisega seoses taotleb kaitsja õigusabikulude hüvitamist 36 tunni ulatuses. Kaitsja juhib tähelepanu, et süüdistusakti maht on kokku 724 lehekülge. See tuli kaitsjal läbi töötada algusest lõpuni, et aru saada, milles tema klienti üldse süüdistatakse. Seejuures ei ole võrreldavad SB-le ja M. Berensile esitatud süüdistuse mahud, mistõttu ei saa võrrelda ka nende kaitsetegevuse mahtu. Kaitsja leiab, et kaitseakti koostamisele kuluv aeg, samuti eelistungiks valmistumine hõlmab endas suuresti ka süüdistusaktiga tutvumist. Lisaks tuleb kaitseakti koostamisel tutvuda täiendavalt kriminaaltoimikuga, et mõista tõendite sisu. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et 724-leheküljelise süüdistusakti puhul ei saa pidada 36 tundi ettevalmistustööd kuidagi ülepaisutatuks või liialdatuks. 20 1-19-11 8.2.
  21. Kaitsetaktika planeerimise ja kohtumenetluseks valmistumise eest taotleb kaitsja õigusabikulude hüvitamist 42 tunni ulatuses. Õigusabi spetsifikatsioonist nähtuvalt on ettevalmistus seisnenud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse küsimuses hinnangute kujundamisele. Ühele sellisele puudujäägile on kaitsja juba avaistungil osutanud, kuid neid on kaitsjatel ette valmistatud veel hulgi. Arvestades menetlustoimingute mahtu, millest annab tunnistust süüdistusakti tõendite loetelu pikkus, on kaitsja hinnangul 42 töötundi asja ettevalmistamise seisukohast mõistlik. 8.2.
  22. Kaitsja kinnitab, et mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks kulus 15 tundi. Taotlus on 11 lk pikk, seda koostades on tutvutud EIK ja Riigikohtu praktikaga ning kõiki mõistliku menetlusaja aspekte seoses mõistliku menetlusaja instituudiga on ükshaaval käsitletud. Kaitsja hinnangul ei ole sellist teksti võimalik kirjutada 5 tunniga. Ühtlasi ei sisaldu sellist taotlust kaitseaktis. 8.2.
  23. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks avalik-õigusliku nõude põhjendatuse kontrolliks ei ole põhjendatud ajakulu 16 tundi. Kaitsja märgib, et võrdlus R. Lõbuga ei ole asjakohane, kuivõrd M. Berensi puhul on nõudeavaldus ulatuslikum ja olemuselt suuremahulisem. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja ka ses osas rahuldada taotlus täielikult. 8.2.
  24. Kaebuses märgitakse, et kohtuistungitel osalemisega seotud ajakulu ja sõidukulu osas maakohtu määrust ei vaidlustata. Muus osas pidanuks aga kohus rahuldama kaitsja tasutaotluse täielikult, s.o (6000+5400+6300+2250+2400 =) 22 350 euro ulatuses. Kokkuvõttes taotleb kaitsja menetluskulude hüvitamist 25 514,50 euro (22 350+3112,50+52) ulatuses.
  25. Kannatanu – Eesti Vabariigi nimel menetluses osaleva X (X) – esindaja ER taotles määruskaebusega maakohtu määruse tühistamist p-s 7.6 antud hinnangu ja põhjenduste osas, mis puudutavad avalik-õigusliku nõudeavaldust. Menetlus ringkonnakohtus
  26. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  27. detsembri 2020 määrusega X esindaja kaebuse käiguta ja andis tähtaja selles olevate puuduste kõrvaldamiseks ning märkis, et otsustab teiste määruskaebuste menetlusse võtmise pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli
  28. jaanuar
  29. Kannatanu esitas tähtaja jooksul küll uue määruskaebuse, kuid ringkonnakohtu hinnangul olid puudused kõrvaldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  30. jaanuari 2021 määrusega X esindaja kaebuse läbi vaatamata. Sama määrusega võttis ringkonnakohus prokuröri ja M. Berensi kaitsja kaebused menetlusse. Kohus andis määruskaebemenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks aega kuni
  31. jaanuarini 2021 ning määras asjas lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks
  32. veebruari
  33. 21 1-19-11
  34. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitasid seisukoha OÜ Vilsandi Lammas kaitsja H. Toodu, I. Lambi kaitsja T. Pilt, kolmanda isiku VK esindaja A. Reinmaa, ringkonnaprokurör H. Adamsoo, M. Berensi kaitsja S. Reinsaar, R. Lõbu kaitsja M. Missik ja R. Kovaljovi kaitsja S. Veber. OÜ Vilsandi Lammas kaitsja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selles on kõiki mõistliku menetlusaja seisukohalt olulisi asjaolusid õigesti käsitletud ja põhjendatud. Kaitsja ei pea põhjendatuks prokuratuuri määruskaebuse etteheiteid maakohtu järeldusele kriminaalasja materjalide kõrvaldamise kohta ning et maakohus lähtus selle seisukoha kujundamisel üksnes kaitsjate väidetest. Kaitsja hinnangul on maakohus õigesti lugenud ligi 23 toimiku jagu materjali eemaldamist kohtueelse menetluse ebaratsionaalseks korraldamiseks. Põhjendatud olid maakohtu järeldused ka prokuratuuri ja kannatanu rollide kohta mõistliku menetlusaja ületamisel. Ebaõigeks pidas kaitsja väidet, nagu poleks maakohus kaalunud mõistliku menetlusaja rikkumise heastamiseks muid alternatiive: kohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine muutuks kuritegude absoluutse aegumistähtaja saabumise möödapääsmatuks, tegemist on teise astme kuriteoga, kannatanu nõue on aegunud, asi ei ole suure avaliku huviga ja süüdistatavate õiguste rikkumine on ajas süvenev. Kokkuvõttes on maakohus kaitsja hinnangul menetluse õigustatud lõpetanud. I. Lambi kaitsja seisukohas avaldatu kattub olulises osas kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega. Kaitsja on küll jätkuvalt seisukohal, et ka I. Lambi puhul on menetluse mõistliku aja kulu alguseks
  35. aprilli 2014 läbiotsimine OÜ M ruumides. Seejuures viitab kaitsja ka maakohtu määruses käsitletud Riigikohtu ja EIK praktikale. Samas märgib kaitsja, et see erimeelsus ei andnud alust maakohtu määruse vaidlustamiseks, mistõttu ta palubki ringkonnaprokuröri kaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolmanda isiku esindaja kordab sisuliselt maakohtu järeldusi, leides, et maakohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud ning prokuratuuri määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks. R. Kovaljovi kaitsja on seisukohal, et Pärnu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning prokuratuuri etteheited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaitsja nõustub maakohtu järelduste ja seisukohtadega ja kordab neid lühidalt. Määruskaebuse etteheited on kaitsja hinnangul eksitava ja põhjendamatud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. 11.
  36. Ringkonnaprokurör H. Adamsoo vaidleb vastu M. Berensi kaitsja määruskaebusele, leides, et see tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus menetluskulude väljamõistmisel oma diskretsiooniõigust rikkunud ning on lähtunud kriminaalmenetluse seadustikust ja järginud kehtivat kohtupraktikat. Maakohtu määruse põhjendused M. Berensi hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta on jälgitavad ja arusaadavad. Seejuures viitab prokurör kaitsjatasu puudutavale Riigikohtu praktikale. Prokurör leiab, et määruskaebuses ei ole toodud arvestatavaid põhistusi kohtu väidetavate rikkumiste ega eksimuste kohta. Arve nr 20150059 kohta märgib prokurör, et see on allkirjastamata ning puudub info selle kohta, kas see on kliendi poolt tasutud. Samuti ei ole selge, milline mõju on OÜ Advokaadibüroo Simson ja Variku arve alusel nõudeõiguse üleminekul Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le, eriti olukorras, kus teenuse sisu ja aegu on asunud sisustama teise 22 1-19-11 osaühingu advokaat. Ühtlasi ei saa maakohtule ette heita esitatud arve pinnalt otsustuse tegemist, esitades uusi asjaolusid õigusteenuse sisu kohta. Prokuröri hinnangul ei saa kaitsja määruskaebusega luua uusi hindamise aluseid, vaid need oleksid pidanud olema ära näidatud tööde spetsifikatsioonis. Maakohtu tegevuse seaduslikkust saab hinnata kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt. Arve nr 2019022 kohta märgib prokurör, et määruskaebuses taotletakse alguses 35 tunni ulatuses õigusabiteenuse kulude hüvitamist, lõpuks on summa arvutatud aga 36 tunniga. Lisaks kajastub arvel sõidukulu ja ajakulu, mille kohta kuludokumente esitatud ei ole. Arve nr 2020158 osas leiab prokurör, et määruskaebuses ei ole välja toodud ühtki maakohtu eksimust ega arvestatavaid argumente, mis võiks kaasa tuua kohtumääruse tühistamise. Veel juhib prokurör tähelepanu, et kaitsja soovib määruskaebuses 25 514,50 euro hüvitamist, kuid sellest on tegelikult juba 11 039,50 eurot hüvitatud. Lisaks on kaitsja määruskaebuse taotluses viidanud maakohtu määruse resolutsiooni punktile 5.2, mis ei puuduta M. Berensit, mistõttu ei ole alust selle taotluse rahuldamiseks. Prokuratuur leiab ka, et taotlus asendada resolutsioonis üks arv teisega, ei ole arvestatav taotlusena hüvitada menetluskulud suuremas summas. Ka on arusaamatu kaitsja taotlus tühistada maakohtu määrus juba väljamõistetud menetluskulude osas, kuivõrd kaitsja taotletav summa hõlmab ka maakohtu poolt hüvitamisele määratud summat. 11.
  37. M. Berensi kaitsja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub prokuröri määruskaebus jätta rahuldamata. Kaitsja leiab jätkuvalt, et M. Berensi hakkas kriminaalmenetlus mõjutama OÜ M ruumide läbiotsimisest
  38. aprillil 2014, kuivõrd M. Berensi süüdistuse aluseks on selle käigus äravõetud tõendid. Lisaks esitati vaidlusaluse süüdistusega seoses
  39. aasta suvel päringuid ka X-le ja pankadele. Kaitsja osutab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on mõistliku menetlusaja algust jaatatud ka juhul, kui isik enda suhtes toimetatavast menetlusest ei tea, ent samas on muudele asjaoludele tuginedes põhjendatud väita, et kriminaalmenetlus siiski isiku olukorda piisavalt mõjutas. EIK lahendi Diamantides vs. Kreeka kohaselt võib sellel põhjusel menetlusaja kulu alguseks olla isiku kodu või kontori läbiotsimise aeg. Kaitsja hinnangul on prokuratuur ajanud segamini kriminaalasja mahukuse ja keerukuse. Kriminaalasja keerukus ei saa tuleneda süüdistatava püüdlustest oma ebaseaduslikku tegevust varjata. Kriminaalasja tõenduslik pool tugineb võrdlemisi lihtsakoelisele vaidlusele. Kaitsja leiab, et prokuratuur on enda väidete tõestamiseks valinud lihtsalt keerulisema meetodi. See ei ole põhjus, miks menetlusosalised peaks kannatama pikaaegse menetluse all. Põhjendatuks peab kaitsja maakohtu seisukohta, et läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokollide koostamine on võtnud põhjendamatult aega. Samuti on õigustatud tuginemine asjaolule, et prokuratuur eemaldas kriminaaltoimikust u 23 köite jagu materjale. Sellises ulatuses materjalide eemaldamine kriminaaltoimikust kinnitabki kaitsja hinnangul asja „keeruliseks menetlemist“. Asjaolu, et prokuratuuril ei kulunud eriti aega nende ebaoluliste materjalide eraldamiseks olulistest, seab ühtlasi kahtluse alla nende materjalide tõendusliku mõtte. Arusaamatuks jääb kaitsjale määruskaebuse väide, et vaatlusprotokollide puudumisel 23 1-19-11 hakkaks kaitsjad kahtluse alla seadma dokumendi päritolu. Kaitsja nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei õigusta osade kahtlustatavatega läbirääkimiste pidamine menetlusaja pikenemist. Samuti ei näita see asja keerukust või mahukust. Kaitsja hinnangul on probleemne ka süüdistusakti kvaliteet. Kuigi süüdistusakti raskesti mõistetavus ei tingi alati asja tagastamist prokuratuurile, võib see päädida isikute õigeksmõistmisega. Samuti peab prokuratuur arvestama võimalusega, et vastaspool seab esitatud tõendi usaldusväärsuse või lubatavuse kahtluse alla. Kaitsja leiab, et selle vältimiseks peaks prokuratuur alustama tõendite esitamist päritolutõenditest. Kaitsja ei nõustu, et varasema kohtupraktika puudumise tõttu pidigi M. Berens taluma menetlusaja pikenemist ajal, mil prokuratuuri edasikaebuste tõttu kriminaalmenetlust ei saadud jätkata. Samuti peab kaitsja põhjendamatuks viitamist sellele, et ka M. Berensi kaitsja maakohtu
  40. novembri 2019 määruse vaidlustas: kohus saanuks kriminaalasja arutamist jätkata ka olukorras, kus menetluse lõpetamisest keelduv otsus on kõrgema astme kohtus vaidlustatud. Määruskaebuse vastuses leitakse, et asjas võib olla vaja taotleda Euroopa Liidu kohtult eelotsust seoses X nõude aegumisega. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 lõikele 1 tuleb aga seniks peatada riigisisene kohtumenetlus. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et kohtumenetlus võib kujuneda oluliselt pikemaks võrreldes kaitsjate
  41. novembri 2020 istungil kirjalikult kohtule esitatud taotluses märgituga, mille kohaselt peeti võimalikuks lahendini jõudmist
  42. aasta alguses. Praegusel juhul lükkuks see
  43. aasta märtsi või aprilli. Koos apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega jõutaks lõpliku lahendini kõige varem
  44. aasta kevadel. Eelotsuse küsimise korral tuleb arvestada aga lisaks vähemalt aastaga. Selleks ajaks on ka R. Kovaljovi kuriteo toimepanemisest möödunud kümme aastat. M. Berensi puhul oleks
  45. aasta keskpaigaks menetlus kestnud u 9 aastat, prokuröri tõlgenduse järgi 7,5 aastat. Kaitsja leiab, et mõlemal juhul on menetlusaeg teise astme kuriteo puhul ebamõistlik. R. Lõbu kaitsja M. Missiku seisukoht on S. Reinsaare omaga sisuliselt kattuv. R. Lõbu osas on märgitud, et tema süüdistus moodustab süüdistusaktist üksnes väikese osa, mistõttu ei õigusta tema suhtes pikaaegset menetlust teiste süüdistatavate suhtes käiv kriminaalmenetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha, millisest hetkest tuleb lugeda mõistliku menetlusaja kulu algust süüdistatava M. Berensi puhul (punktis I) ning käsitleb seejärel küsimust, kas mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks on möödunud ja menetluse lõpetamine põhjendatud (punktis II). Viimasena võtab ringkonnakohus kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamisega seotud taotlused (punktis III). I
  47. Maakohus asus seisukohale, et kuigi praegust kriminaalasja alustati
  48. oktoobril 2015, kui eraldati materjalid kriminaalasjast nr 13221000016, hakkas kriminaalmenetlus M. Berensit 24 1-19-11 mõjutama juba
  49. aprillist 2014, kui OÜ M ruumides toimus läbiotsimine kriminaalasja nr 13221000016 raames. Maakohus leidis, et kriminaalasjade eraldi menetlemine ei muuda fakti, et süüdistatavate suhtes on tehtud menetlustoiminguid enne menetluse eraldamist soodustuskelmusega seotud asjaolude uurimiseks. Ringkonnakohus peab sarnaselt prokuröriga maakohtu seisukohta põhjendamatuks. Põhjendatud on prokuröri etteheide, et maakohus on oma seisukoha aluseks võetud EIK lahendeid tõlgendanud põhjendamatult laialt. Üheski maakohtu viidatud EIK lahendis ei ole juttu sellest, et mõistliku menetlusaja kulu algust tuleks arvestada teises menetluses tehtud toimingust. See, et praegune kriminaalmenetlus on n.ö välja kasvanud teisest kriminaalmenetlusest, ei tähenda, et menetluse aja arvestamisel tuleks võtta arvesse selles teises menetluses tehtud toiminguid. Fakt, et suur hulk M. Berensi (aga ka teiste isikute) süüdistust puudutavaid tõendeid pärineb just
  50. aprillil 2014 kriminaalasjas nr 13221000016 toimunud OÜ M ruumide läbiotsimisel saadud andmetest, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Selle üle otsustamisel, millisest toimingust alates hakkas kriminaalmenetlus isikut mõjutama, tuleb arvestada, et EIK praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkuse hindamisel lähtuda sellest, millal isikule esitati süüdistus EIÕK art 6 § 1 tähenduses (vt nt maakohtu määruseski viidatud EIKo Reinhardt ja Slimane-Kaļd vs. Prantsusmaa, 31.03.1998, p 93). See tähendab, et menetlusaja pikkuse arvestamisel tuleb pöörata tähelepanu, mis oli see „süüdistus“, millega seoses menetlustoiming tehti. Kriminaalasjas nr 13221000016 tehtud menetlustoimingute arvestamine selle tuvastamisel, millal kriminaalmenetlus isikut mõjutama hakkas, oleks põhjendatud juhul, kui toonase kahtlustuse sisu oleks olnud põhijoontes sama praeguses menetluses esitatud kahtlustuse ja süüdistusega. Nii see aga ei ole. Pärnu Maakohtu
  51. aprilli 2014 asjas nr 1-14-3523 (kohtueelse menetluse nr 13221000016) tehtud määruses, millega anti Lääne Ringkonnaprokuratuurile luba OÜ M ruumide läbiotsimiseks, tuuakse menetluse asjaoludes selgelt välja, et kriminaalmenetlus puudutab X rahastatud projektide Atla (Lümanda) ja Rannaaugu sadamaga seotud ebaseaduslikku tegevust. See nähtub ka
  52. oktoobril 2015 tehtud kriminaalasja eraldamise määrusest (IX kd, tl. 53). Ehkki Pärnu Maakohtu
  53. aprilli 2014 määrusest ilmneb, et kuigi kriminaalmenetlust alustati KarS § 294 lg 1 (altkäemaksu andmine) tunnustel, võivad teos esineda hoopis KarS § 210 lg 2 (soodustuskelmus) tunnused, ning asjaga oli seotud ka OÜ M juhatuse liige M. Berens, oli menetluse esemeks olev tegu teine ning kriminaalasi nr 13221000016 praeguses kriminaalasjas M. Berensile esitatud süüdistuse asjaolusid ei puuduta. Kuna mõistliku menetlusaja kontekstis on oluline isikule esitatud „süüdistus“, tuleb mõistliku menetlusaja arvestamisel lähtuda sellest, millise kuriteokahtlusega seoses menetleja toimingu tegi. Kuna läbiotsimise eesmärk oli koguda tõendeid sellise kuriteokahtlusega seoses, mis ei ole praeguse menetlusega seotud, ei ole alust lugeda seda menetlustoimingut praeguse kriminaalmenetluse osaks. See, et selle menetlustoimingu tulemusel saadud tõenditest ilmnesid asjaolud, mis andsid alust uueks kuriteokahtluseks, ei tähenda, et menetlustoiming tuleks tagantjärele lugeda praeguse menetluse osaks. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et tähtsust ei oma see, kas M. Berens ise võis mõista, et läbiotsimise tulemusel ära võetud materjalid võivad anda alust kahtlustada teda mõnes sellises kuriteos, mille suhtes veel kriminaalmenetlust alustatud pole. Seetõttu ei ole põhjust lugeda
  54. aprillil 2014 toimunud läbiotsimist menetlustoiminguks, millest oleks hakanud M. Berensi jaoks kulgema praegune menetlus. 25 1-19-11 Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda ajaks, mil vaidlusalune kriminaalmenetlus hakkas M. Berensit mõjutama, s.o mil mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks hakkas kulgema,
  55. novembrit
  56. See tähendab, et menetlus on praeguseks tema puhul kestnud u 5 aastat ja 3 kuud. Kuivõrd teiste süüdistatavate puhul on maakohus lugenud mõistliku menetlusaja alguseks neid selles kriminaalasjas puudutanud menetlustoimingud
  57. aasta novembris ja prokurör seda vaidlustanud ei ole, on ka nende puhul menetluse pikkuseks ligikaudu sama aeg. II
  58. Kohtukolleegium peab tõdema, et kriminaalasja menetlusele kulunud aega ei saa pidada lühikeseks. Vaadates aga kriminaalmenetluse kulgu ning hinnates asjaolusid, mida tuleb kohtul

§ 2742

alusel menetluse lõpetamisel vaagida, ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik aeg asja menetlemiseks siiski veel möödunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vastupidisele seisukohale jõudes mitme teguri hindamisel eksinud või teinud põhjendamatuid järeldusi. Selle tulemusel on maakohus näidanud menetlust tegelikust oluliselt pikemana.

  1. Lisaks M. Berensi suhtes kulgeva menetluse algusaja arvestamisele, on maakohus eksinud ka kriminaalasja menetluse pikkuse hindamisel. Maakohtu määruse kohaselt alustati kohtueelset menetlust
  2. veebruaril
  3. Samasugusel seisukohal olid kaitsjad mõistliku aja möödumise tõttu menetluse lõpetamise taotlustes. Prokurör selgitas oma seisukohas juba siis, et kriminaalasja nr 15221000135 alustati
  4. oktoobril 2015, kui see eraldati kriminaalasjast nr
  5. Määruskaebuses on prokurör jätkuvalt samal seisukohal. Ringkonnakohus möönab, et prokurör on kohtumenetluse ajal ka ise vähemalt ühel korral märkinud vaidlusaluse kriminaalasja algusajaks
  6. veebruari 2013 (III kd, tl. 105). See on aga eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades ekslik. Pärnu Maakohtu
  7. aprilli 2014 määruses märgitakse selgelt, et
  8. veebruaril 2013 alustati kriminaalmenetlust KarS § 294 lg 1 tunnustel seoses Atla (Lümanda) sadama projektiga. Praeguse kriminaalasjaga seotud asjaoludel on kriminaalasja eraldamise määruse kohaselt alustatud menetlust
  9. oktoobril
  10. Seda, millest tulenevalt luges maakohus kriminaalmenetluse nr 15221000135 alguseks
  11. veebruari 2013, määruses otsesõnu põhjendatud ei ole, kuid määruse põhjendustest tervikuna võib järeldada, et kohus on selle sidunud kriminaalmenetlusega, milles toimus läbiotsimine, millest alates on kohus arvestanud M. Berensi suhtes toimuva menetluse kestust. Kuivõrd ringkonnakohus on juba selgitanud, et seda M. Berensit vaidlusaluses kriminaalasjas mõjutavaks menetlustoiminguks lugeda ei saa ja läbiotsimismääruse kohaselt oli kriminaalasja nr 13221000016 aluseks hoopis teised asjaolud, on maakohtu seisukoht alusetu. See omab aga menetluse kestuse ja selle pikkuse põhjendatuse puhul olulist tähtsust, kuivõrd maakohus on
  12. veebruari 2013 ja
  13. oktoobri 2015 vahele jääva aja lugenud samuti kohtueelse (asja alustamisest kuni selle prokuratuuri jõudmiseni) menetluse osaks, pikendades seda ligi kaks korda (u 5 aastat ja 1 kuu vs. u 2 aastat ja 6 kuud).
  14. See, millisest hetkest tuleb arvestada kriminaalmenetluse algust, mängib olulist rolli kohtu hindamisel, ega menetlus ei ole põhjendamatult veninud ja kas menetlusele kulunud aeg on selle keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud. 26 1-19-11 Ehkki vaidlustatud määruses on esmalt märgitud, et kohtueelses menetluses ei ole põhjendamatuid viivitusi olnud, on maakohus leidnud, et menetlust oleks saanud läbi viia kiiremini ning menetluse läbiviimine ei ole olnud järjepidev. Sellele järeldusele jõudis maakohus muu hulgas põhjusel, et kohus paigutas menetluse alguse põhjendamatult
  15. aastasse ja arvestas sellest tulenevalt kohtueelse menetluse menetlustoimingutena kriminaalasjas nr 13221000016 tehtud toiminguid. Lisaks aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu etteheited kohtueelsele menetlusele. 16.
  16. Maakohus on määruses loetlenud hulgaliselt menetluses kogutud andmeid ja menetlustoiminguid, millele on kohtueelse menetluse aeg kulunud, ent teinud siiski etteheited nii kogutud tõendite kui tehtud toimingute vajalikkuse ja ajakulu kohta, asudes seisukohale, et uurimisasutus ei ole kasutanud aega ratsionaalselt ja kohtueelne menetlus on veninud ebaproportsionaalselt pikaks. Nõnda toob kohus välja, et menetluses on tõenditena saadud pangakontode väljavõtted, X toetuse taotluse toimikud, e-äriregistri väljatrükid, äritoimikud, läbiotsimisel äravõetud dokumendid ja arvutid. Samas leiab kohus, et mitmete tõendite äravõtmine ei saanud olla mahukas menetlustoiming, andmekandjate ja dokumentide analüüsi mõte jääb arusaamatuks ning läbiotsimisel äravõetud arvutite vaatlemine (s.o süüdistatavate ekirjavahetus ja failid) ei tohtinuks kesta üle aasta. Arvestades nii maakohtu määruses loetletud tõendeid kui nende süüdistusaktist nähtuvat hulka, ei pea ringkonnakohus sarnaselt prokuröriga kohtueelsele menetlusele kulunud aega ebamõistlikult pikaks. Kohtukolleegium nendib, et mingite andmete kogumine (nt pangalt kontoväljavõtete ja äriregistrisse päringute tegemine või dokumentide äravõtmine) iseenesest ei ole mahukas ega aeganõudev toiming, kuid saadud andmete läbitöötamise, neist olulisima väljasõelumise ja analüüsimise ajakulu ei saa alahinnata. 16.
  17. Viimati märgitu valguses ei saa sisult mahukate tõendite läbitöötamisel menetlejale lühiajalisi pause ette heita, eriti siis, kui neid ei ole silmatorkavalt palju. Nõue, et menetleja tegeleks kriminaalasjaga intensiivselt ilma ühegi katkestuseta, oleks utoopiline. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistliku menetlusaja nõue eeldab menetlejalt kriminaalasjaga tegelemisel mõistlikku pingutust. Maakohus on määruses välja toonud, et pärast OÜ M ruumides
  18. aprillil 2014 toimunud läbiotsimisele järgnesid üksikud menetlustoimingud:
  19. aastal saadeti päringud pankadesse, 2015 aprillis, juunis ja novembris tehti toiminguid ning et alles 2016 ja 2017 vaadeldi läbiotsimisel ära võetud dokumente ja esemeid. Sellest nähtub, et maakohtu etteheidetud lühiajalised pausid jäävad suuremas osas kriminaalasja nr 13221000016 menetlusse ning ainus vaidlusaluses kriminaalasjas toimunud lühiajaline paus jääb
  20. aasta novembri ja
  21. aasta vaatluste vahele. Arvestades asjaolu, et kriminaalasja nr 15221000135 menetlus sai alguse alles
  22. oktoobril 2015, ei saa menetlustoimingute vahele jäävat pausi pidada asjaoluks, mis oleks menetlust põhjendamatult venitanud. Ühtlasi nähtub toimikust, et tegelikult on pärast maakohtu viidatud
  23. novembri 2015 läbiotsimist tehtud sama aasta lõpus veel menetlustoiminguid: arestitud 27 1-19-11 süüdistatavate ja kolmanda isiku vara ja kuulatud isikuid üle (III kd, tl.106-116). Samuti tuleb silmas pidada, et
  24. oktoobri 2015 läbiotsimismääruse kohaselt võeti läbiotsimisel ära selliseid tõendeid (raamatupidamise dokumendid, digitaalsed andmekandjad, kirjavahetus arvutisüsteemides ja serverites jms), mille läbitöötamine ja kriminaalasjas tähtsust omavate andmete välja sõelumine on samuti ajamahukas töö. Süüdistusakti tõendite loetelu kohaselt on nende vaatlusega alustatud juba
  25. aasta detsembris (I kd, tl. 16 prd), kuid jätkatud veel
  26. aastal ja isegi
  27. aastal (I kd, tl. 18 prd, 23 prd). Kuivõrd läbiotsimisi selliste tõendite leidmiseks viidi läbi ka teiste isikute suhtes teistes kuriteoepisoodides tõendite kogumiseks (nt I kd, tl. 26, p
  28. 5.; tl. 27, p
  29. 20.; tl. 46 prd, p
  30. 34.), ei ole OÜ M ruumide läbiotsimise saadud tõendid ainsad, mida menetlejal tuli läbi töötada. Võttes arvesse prokuröri kaebuses viidatut, et kriminaalasi puudutas soodustuskelmuse toimepanemist (valeandmete esitamist X-le) 13 episoodis (toetustaotluses), ei ole kokkuvõttes 2 aasta 5 kuu ja 20 päeva pikkune kohtueelne menetlus uurimisasutuses olnud ebamõistlikult pikk. 16.
  31. Samuti peab ringkonnakohus põhjendamatuks maakohtu etteheiteid tehtud toimingute vajalikkusele ja mõttekusele. On menetleja otsustada, milliste tõendite kogumist ta vajalikuks peab ning millises vormis menetlustoiminguid läbi viib ja vormistab. Ebavajalike tõendite kogumisest oleks sellest tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul põhjust rääkida vaid juhul, kui menetleja on kogunud tõendeid, millel ei ole ilmselgelt kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega puutumust. Seda ei ole menetlusosalised ega maakohus väitnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist järeldust teha ka tõendite loetelu. Olukorras, kus kohus ei ole veel tõendeid uurinud, on kohtu võimalused tõendite asjakohasuse hindamisel piiratud. Ringkonnakohus leiab, et kui tõendid haakuvad kuidagigi süüdistuse sisuga, puudub alus väita, et need on asjasse puutumatud. Ehkki see, kas menetleja tegevuse või toimingu vormistamine vaatlusena on tingimata vajalik, võib olla küsitav, tuleb menetlejal kogutud tõendid läbi töötada. Menetleja on õigustatud kasutama selleks kõiki seadusega lubatud menetlustoiminguid, sh vaatlust. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, on selge, et menetlejal oli vaja nende andmete ja dokumentide hulgast tuvastada kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja lahendamiseks vajalikku teavet. Tulenevalt

§-dest 83 ja 86 on vaatlus selleks sobiv (ja seaduslik) menetlustoiming. 16.4. Samuti on alusetu maakohtu hinnang, et kriminaaltoimikust 5 676 lehekülje materjalide kõrvaldamine näitab menetluse ebaratsionaalset korraldamist. Selleks, et tagada menetluse tulemuslikkus, peab menetlejal olema võimalik koguda võimalikult palju tõendeid. Süüdistuse iseloomu ja asjaolusid arvesse võttes on arusaadav, et menetluse käigus äravõetavate tõendite hulk on suur, hõlmates raamatupidamisdokumente, X toetuse taotlemisega seotud dokumente, kirjavahetust jms. Sellest tulenevalt on ka mõistetav menetleja vajadus kogutust asjassepuutuvad tõendid välja sõeluda. Kuivõrd kohtueelne menetlus viiakse lõpule prokuratuuris, kes muuhulgas koostab süüdistuse, on ka prokuröri otsustada, milliseid tõendeid peab ta süüdistuse seisukohalt vajalikeks. Seega ei saa uurimisasutuses kogutud ebavajalike tõendite kõrvaldamist kriminaaltoimikust pidada automaatselt eeluurimismenetlust asjatult koormavaks. Ajal, kui materjalid kriminaaltoimikusse lisatakse, võib see olla põhjendatud, kuna kriminaalasja uurimine ei ole veel lõpule jõudnud. Seejuures ei ole

§ 223

lg-s 2 28 1-19-11 sätestatud õigus üksnes prokuratuurile seaduse alusel antud võimalus, vaid tegemist on ühe menetlusliku vahendiga edasist menetlust kiirendada. Suures mahus asjakohatute tõendite kriminaaltoimikusse jätmine võib hiljem menetluse pikkuse mõistlikkuse hindamisel omada hoopiski negatiivset rolli (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni 2014 otsus asjas nr 3-1-114-14, p 632-633). 16.
  2. Eelnevaga haakub ringkonnakohtu hinnangul menetluse mahukuse ja keerukuse küsimus. On ilmne, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga, mille raames kogutud tõendite maht on suur. Samas ei pruugi suure hulga tõendite kogumine ise võtta väga palju aega. Selle hindamisel, kas menetluse kestust võib pidada mõistlikuks, tuleb arvesse võtta ka kriminaalasja keerukust. Maakohus on leidis, et kriminaalasi on küll mahukas, kuid mitte keerukas. Nimelt leidis maakohus, et kriminaalasjas ei ole keerulisi õiguslikke probleeme, süüdistatavatele etteheidetud teod on sisult sarnased ja lähtuvad ühesugusest käitumismustrist. Prokurör ei nõustu seisukohaga, nagu poleks kriminaalasi õiguslikult keerukas. Lisaks tuleb prokuröri hinnangul võtta arvesse ka asjaolude tõendamise keerukust. Ringkonnakohus nendib, et süüdistusest ei nähtu, et prokuratuur oleks lähtunud süüdistatavate tegudele õigusliku hinnangu andmisel mingitest uudsetest või muul põhjusel põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni nõudvatest seisukohtadest. Ka ei nähtu süüdistusaktis ega kaitseaktides esitatud argumentidest, et süüdistatavatele etteheidetavatele tegudele õigusliku hinnangu andmise küsimuses oleks mingeid erilisi vaidlusküsimusi. Peab ringkonnakohus nõustuma maakohtuga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka kriminaalasjaga. Kohtukolleegium nõustub aga prokuröri seisukohaga, et kriminaalasja keerukuse hindamisel tuleks arvestada ka selle tõendamise keerukust. On tõsi, et eelkõige sõltub hinnang, kas tegemist on keeruka kriminaalasjaga, sellest, kas tegemist on õiguslikult keeruka kriminaalasjaga. Samas ei näe ringkonnakohus mingit põhjust, miks ei peaks menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestama kõiki asjaolusid, mis kriminaalasja menetluse keerukamaks muudavad. On ju lõppkokkuvõttes eesmärk selgitada välja, kas menetluse kestus on tingitud mõjuvatest põhjustest või on menetlus toimunud põhjendamatult aeglaselt. Kriminaalasja menetluse võib muuta keeruliseks ka asjaolude tõendamise keerukus. Seda, kas tõendamiseseme asjaolude tõendamine on keeruline, tuleb eristada küsimusest, kas tõendamine eeldab suure hulga tõendite kogumist. Kui tõendite hulk on küll suur, kuid nende tõendite alusel on tõendamiseseme asjaolud lihtsalt tuvastatavad, on põhjust rääkida küll kriminaalasja mahukusest, kuid mitte keerukusest. Kui aga lisaks sellele, et asjaolude tõendamine eeldab suure hulga tõendite kogumist, on tõenditest asjassepuutuva info ülesleidmine ja erinevates tõendites oleva info seostamine keeruline, on tegemist mitte ainult mahuka, vaid ka keeruka kriminaalasjaga. Prokuröri määruskaebusest tulebki välja, et praeguse kriminaalasja puhul on tegemist just viimase olukorraga. Prokurör on selgitanud, et tuvastamist vajas, kuidas M. Berensi ja teiste süüdistatavatega seotud juriidiliste isikute vahel tekitati „skeeme“ ja õigusnäivust selleks, et tekitada X-le väär ettekujutus ehitise hinnast ja saadi toetusi ehitise ligilähedases väärtuses (mitte toetatava 50% ulatuses). Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistuse sisu arvestades prokuröri väide, et „skeemi“ tuvastamine oli keerukas, veenev. 29 1-19-11 Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et asjaolude tuvastamise keerukus on asjaolu, mis mõjutab just kohtueelse menetluse kestust – just kohtueelses menetluses tuli tõendid läbi töötada vajaliku teabe leidmiseks ja seoste leidmiseks erinevaist tõendeist leitud teabe vahel. St just see on põhjus, miks praeguses kriminaalasjas ei saa vajalike toimingutena käsitada vaid toiminguid tõendite kogumiseks, vaid ka toiminguid, mis olid vajalikud kogutud tõendite analüüsimiseks. Kuivõrd kirjeldatud asjaolu mõjutab just kohtueelse menetluse ajakulu, nõustub ringkonnakohus prokuröriga, et kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole kriminaalasi õiguslikult keerukas, peaks kriminaalasja arutamine kohtus minema sellevõrra kiiremini.
  3. Ringkonnakohus nendib, et kriminaalasi oli prokuratuuris võrdlemisi pikka aega. Maakohtu määrusest ja määruskaebusest nähtuvalt on prokurör 8 kuu ja 26 päeva pikkust ajakulu põhjendanud läbirääkimiste pidamisega kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

alusel, menetluse lõpetamisega osade kahtlustatavate suhtes aegumisega ning süüdistusakti koostamisega. Arvestades, et prokuratuuris ringkonnakohtule esitatu kohaselt tõendeid enam ei kogutud, tuleb nentida, et nii pikk aeg prokuratuuris ei ole põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et kahtlustatavatega läbirääkimiste pidamine ei õigusta menetluse liigset pikkust teiste kahtlustatavate/süüdistatavate suhtes. Seda seisukohta toetab Riigikohtu praktika, mis ütleb üheselt, et süüdistatava suhtes toimuva menetluse ülemäärast kestust ei saa riik õigustada vajadusega pidada mõne teise samas kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatava isikuga läbirääkimisi kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni 2013 määrus asjas nr 3-1-1-63-13, p 12.3). Ka see, et prokuratuuri jõudmise ajaks olid nelja isiku puhul kuriteod aegunud, ei ole arvestatav põhjus kriminaalasja arutamise seismiseks. Kohtukolleegium möönab, et niivõrd mahuka süüdistusakti koostamine võtab aega. Seejuures tuleb arvestada kriminaaltoimikuga tutvumise vajadusega. Arvestades eelnenud kohtuliku uurimise pikkust, peab ringkonnakohus 8 kuud 26 päeva siiski põhjendamatult pikaks ajaks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks võib pidada umbes poolt sellest ajast. Maakohus on veel leidnud, et ehkki süüdistusakti koostamine võis olla ajamahukas, ei ole see piisavalt ülevaatlik, on raskesti mõistetav ja põhjustab seeläbi suuremat ajakulu kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Määruses viidatakse
  2. novembri 2020 istungile, kus oli väidetavalt ainuüksi tõendite esitamine olnud vaevarikas, sest tõendite loetelu oli ebaloogilise paigutusega ja tekitas asjatut vaidlust. Prokurör sellega ei nõustu, selgitades, et vaidlust tekitas see, et kaitsja hinnangul ei olnud
  3. aprilli 2014 läbiotsimisest saadud tõendid lubatavad. Ringkonnakohus maakohtu
  4. novembri 2020 istungi protokollist vaidlust tõendite esitamise üle ei näe, samuti ei nähtu sellest vaidlust seoses
  5. aprilli 2014 läbiotsimisega saadud tõendite üle. Istungil on küll arutatud süüdistusakti ja tõendite käsitlemist tervikuna, kuivõrd selles kajastuvad ka nende isikute süüdistused, kelle suhtes on menetlus lõppenud. Protokolli kohaselt jõuti ses osas aga arusaamale, et ainuüksi lõpetatud osas süüdistuste väljavõtmine oluliselt süüdistusakti ei lühenda ja kohus jättis kaitsja taotluse süüdistusakti korrigeerimiseks rahuldamata (
  6. novembri 2020 maakohtu istungi protokoll, lk 6-7). Tõendeid on prokurör istungil hakanud esitama ilma kaitsjate vastuväideteta (protokolli lk 17 jj). 30 1-19-11 Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu kriitikaga süüdistusakti ülesehituse kohta. Ehkki süüdistusakt on pikk, on see süstematiseeritud ja sellest on võimalik saada aru, mida igale süüdistatavale ette heidetakse. Süüdistusakti struktuuri loogikat selgitas prokurör ka maakohtu
  7. novembri 2020 istungil. Kohus nentis seepeale, et süüdistusakt on pikk, ent ei pidanud ka võimalikuks selle lühendamist (protokolli lk 6-7). Ainuüksi see, et süüdistusakti pikkus muudab kohtu töö keerukamaks, ei tähenda, et see koormab põhjendamatult menetlust. Mitmes episoodis ning palju isikuid ja tegevusskeeme hõlmavas kuriteos on pikk süüdistusakt põhjendatav. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus sellega, et kogu kriminaalasja prokuratuuris oldud aeg ei olnud põhjendatud, kuid see mõnekuine viivitus üksi ei anna alus järelduseks, et mõistlik aeg asja menetlemiseks on möödunud.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kohtumenetlus on veninud. Küll aga ei ole põhjendatud järeldus, et see on valdavalt veninud riigi süül. Prokuratuur edastas kohtule süüdistusakti
  9. jaanuaril
  10. Maakohus andis süüdistatavad kohtu alla
  11. veebruaril 2019 ning määras eelistungi ajaks
  12. aprilli
  13. Eelistungil kokkulepitu kohaselt pidi kohtulik arutamine algama
  14. novembril 2019 ja see pidi kestma kuni
  15. maini
  16. Vaatamata asjaolule, et vahepealsel ajal vahetus asja arutav kohtunik, jäid istungite ajad samaks ning
  17. novembriks 2019 määratud istung toimus kokkulepitud ajal. Kuivõrd kaitsjad olid kaitseaktides taotlenud osade süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu, lahendas kohus
  18. novembril 2019 need taotlused määrusega ja lõpetas kriminaalmenetluse osaliselt. Maakohus leidis, et selle määruse vaidlustamise tõttu ei saanud jätkata asja menetlemist alates
  19. aasta novembrist. Tegelikult nähtub
  20. novembri 2019 määrusest, et kohus rahuldas muuhulgas süüdistatava R. Kovaljovi kaitsja S. Veberi taotluse tühistada
  21. aprillil 2019 paika pandud istungid
  22. detsembrist 2019 kuni
  23. jaanuarini 2020, et võimaldada kaitsjal tutvuda kriminaalasja toimikutega, ning määras järgmise istungi
  24. jaanuariks
  25. Tõsi, pärast seda tühistati määratud istungid kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse vaidlustamise tõttu kuni
  26. märtsini 2020, kuid see tähendab, et määruse vaidlustamise tõttu lükkus asja arutamine edasi vaid umbes poolteist kuud. Alates
  27. märtsist 2020 on istungid korduvalt ära jäänud erinevate isikute haigestumiste tõttu. Süüdistatava ja kolmanda isiku haigestumise tõttu lükati istungeid edasi kahel korral, muuhulgas põhjendas kohus istungi edasi lükkamist ka eriolukorra kehtestamisega riigis. Teisel korral määras kohus
  28. maiks 2020 korraldava istungi, mis lükati
  29. aprillil 2020 edasi
  30. maile 2020 seetõttu, et R. Kovaljovi kaitsja pidi osalema teise kohtuasja istungil.
  31. mail 2020 määras kohus istungi ajad alates
  32. septembrist
  33. Vaid päev enne määratud istungiaega tühistati 23.-24 septembril 2020 toimuma pidanud istungid, sest R. Lõbu oli käinud Rootsi Kuningriigis ja pidi sealt naastes jääma karantiini.
  34. septembril 2020 tühistas kohus
  35. septembri ja
  36. oktoobri 2020 istungid, sest R. Lõbu pidi minema kordustestile, OÜ Vilsandi Lammas esindaja oli puutunud kokku COVID-19 nakatunuga ja R. Kovaljov oli raskelt haigestunud. Järgmine istung määrati
  37. novembriks 2020, mil kaitsjad esitasid kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 2742alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

31 1-19-11 Seega, kuigi asja arutamisega oleks saanud edasi minna

  1. aasta märtsis, lükkusid istungid mitme kuu võrra edasi süüdistatavate ja kolmanda isiku tervisliku seisundi tõttu ning asja arutamisega sai alustada alles
  2. novembril
  3. Maakohus leidis, et kuivõrd haigestumist ei saa menetlusosalistele ette heita, ei ole menetluse viivitused tingitud süüdistatavate käitumisest. Ringkonnakohus peab oluliseks, et istungid ei jäänud ära ka riigi süül. Menetluse kestuse hindamisel tulebki arvestada, et ajakulul võib olla ja objektiivne mõjuv põhjus. Selliseks objektiivseks põhjuseks on näiteks kriminaalasja keerukus ja mahukus, aga ka menetlusosalise haigestumine. Fakt on see, et kui kohtuistung tuleb edasi lükata või tühistada süüdistatava puudumise tõttu, pikeneb menetlus süüdistatava pärast. Kui menetluse venimine on tingitud mingitest objektiivsetest põhjustest, saabub menetluse mõistliku aja piir hiljem, kui siis, kui riik on kriminaalasja menetlemisel oma kohustusi rikkunud. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi kriminaalasja menetlus maakohtus on olnud pikk, on põhjused selleks olnud enamjaolt objektiivsed. Vaatamata sellele, et eeltoodud asjaolude valguses saab väita, et riigi tegevuse tõttu viibis asja arutamine poolteist kuud, ei ole see 1 aasta ja 8 kuu pikkuse kohtumenetluse arvestuses märkimisväärne.
  4. Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale ei ole senises kriminaalmenetluses rikutud. Ehkki menetlus on isikuid mõjutanud võrdlemisi kaua (ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks u 5 aastat ja 3 kuud), ei ole selles olnud pikki põhjendamatuid viivitusi, mis oleksid menetlust õigustamatult venitanud. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tuleb kohtul aga lisaks selle senisele kestusele arvestama ka jõustuva otsuse tegemise perspektiivi. Maakohus ei ole pidanud võimalikuks kriminaalasja lahendamist mõistliku aja jooksul, leides, et jõustunud kohtulahendini ei jõuta enne kui kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks.

Ringkonnakohus hinnangul nii negatiivseks prognoosiks põhjust ei ole. Kuivõrd mõistlikku menetlusaega veel ületatud ei ole, on asjaga lõpliku lahendini jõudmine ettenähtava aja jooksul veel võimalik. Kolleegium möönab, et see nõuab kohtult pingutust menetluse ohjamisel, et optimaalselt ja põhjendamatute viivitusteta läbi viia. Samuti peab prokurör kaaluma, kuidas esitada tõendeid ülevaatlikult ja võimalikult väikse ajakuluga. Maakohus on leidnud, et menetluseks maakohtus kulub 40 istungipäeva, kusjuures arvestada tuleb sellega, et prokurör esitab kõik süüdistusaktis kajastatud tõendid, sh ka vaid M. Berensit puudutava 9 aegunud episoodi osas. Istungite jätkumist on maakohus pidanud võimalikuks alates

  1. augustist ja lahendini oleks sellisel juhul võimalik jõuda
  2. aasta jaanuaris. Ringkonnakohus möönab, et tulenevalt maakohtu
  3. novembri 2020 määruse ja suure tõenäosusega ka ringkonnakohtu
  4. veebruari 2021 määruse vaidlustamisest, võib kriminaalasja arutamise jätkumine mõnevõrra edasi lükkuda, kuid mitte niivõrd olulisel määral, et välistatud oleks maakohtu lahendini jõudmine
  5. kevadel. Lisades sellele apellatsioonija kassatsioonimenetluse ajakulu, on jõustunud lahendini jõudmine võimalik hiljemalt
  6. aasta alguseks. Seega võib kriminaalasja lõpliku lahendini jõudmine võtta kuni 7,5 aastat menetluse alustamisest. Ringkonnakohus ei pea seda selliseks menetluse pikkuseks, mille puhul on igal juhul põhjendatud menetluse lõpetamine. 32 1-19-11 M. Berensi kaitsja on seisukohas osutanud ka võimalikule vajadusele taotleda Euroopa Liidu Kohtult eelotsust seoses avalik-õigusliku nõude aegumisega ning sellest tulenevale menetluse pikenemisele. Ringkonnakohus nendib, et selle otsustamine, kas küsida eelotsust, on kohtu pädevuses ning kohus võib teatud juhtudel keelduda eelotsuse küsimisest isegi juhul, kui seda taotleb kohtumenetluse pool. Samas nendib ringkonnakohus, et põhjendatud taotluse alusel võib Euroopa Kohus anda seisukoha kiirendatud korras. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus ka seda argumenti selliseks, millest tulenevalt oleks põhjust eeldada, et kriminaalasja ei ole võimalik arutada mõistliku menetlusaja jooksul. Samuti on vaidlustatud määruses osutatud sellele, et mitme kuriteoepisoodi puhul hakkab lähenema absoluutne aegumistähtaeg. Kõige esimesena kerkib see päevakorrale M. Berensi ja R. Lõbu episoodi puhul, mille KarS § 81 lg 1 p-s 2 ja lg-s 6 sätestatud aegumistähtaeg saabub
  7. oktoobril 2022 (III kd, tl. 107 prd). Kuigi see ei välista võimalust, et lõpliku lahendini ei võiks jõuda ka enne seda, tuleb selle võimalusega arvestada. Ühe kuriteoepisoodi aegumine ei tähenda siiski, et (ülejäänud) asjas ei oleks võimalik mõistliku aja jooksul lõpliku lahendini jõuda. Ajaliselt järgmise kuriteoepisoodi (s.o OÜ Vilsandi Lammas) puhul saabub absoluutne aegumistähtaeg alles
  8. septembril 2023 ning järgnevatel
  9. aasta alguses (III kd, tl. 110, 113 prd, 114 prd). Ringkonnakohtu hinnangul on enne seda seadusjõustunud kohtulahendini jõudmine võimalik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalasja lahendamine realistliku aja jooksul on praegu veel võimalik ning mõistliku menetlusaja ületamine välditav.
  10. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et süüdistatavate õigust mõistlikule menetlusajale senise kriminaalmenetluse kestel rikutud ei ole. Samuti ei ole menetluse mõistliku aja piir saabumas selle aja jooksul, mis kuluks kriminaalasja lõplikuks lahendamiseks. Seega ei ole kriminaalasja lõpetamiseks

§ 2742lg 1 järgi alust ning asja arutamist tuleb maakohtus jätkata.

Eelnev tähendab ühtlasi seda, et kannatanude huvide ja avaliku menetlushuvi osas seisukoha võtmiseks vajadust ei ole, kuna tegemist on kriteeriumidega, mida kohtul tuleb hinnata juhul, kui ta leiab, et mõistlikku menetlusaega on ületatud ja peab kaaluma, millise meetmega on võimalik seda isikule heastada. 21. M. Berensi kaitsja S. Reinsaar on määruskaebuses taotlenud kriminaalasja kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist suuremas ulatuses, kui seda pidas põhjendatuks maakohus. Maakohus mõistis menetluskulud süüdistatavatele välja

§ 183lg 1 alusel, s.o siis kui kriminaalmenetlus lõpetatakse.

Kuivõrd ringkonnakohtu otsustuse kohaselt kriminaalasja arutamine jätkub, puudub ka alus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 183lg 1 alusel.

Seega ei saa ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse ja menetluskulude hüvitamise põhjendatuse osas seisukohta võtta ning määruskaebus jääb rahuldamata. 33 1-19-11 III 22. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 341 lg-st 3, § 339 lg-st 2, § 338 p-st 3 ja § 337 lg 2 p-st 2 rahuldab ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse, tühistab vaidlustatud kohtumääruse täies ulatuses ning saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks.

  1. M. Berensi kaitsja S. Reinsaar, I. Lambi kaitsja T. Pilt ja OÜ Vilsandi Lammas kaitsja H. Toodu on esitanud taotlused määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. 23.
  2. Kaitsja S. Reinsaar on esitanud taotluse hüvitada kaitsealusele M. Berensile menetluskulud. Kaitsja taotleb kokku 1 437,50 euro suuruste menetluskulude hüvitamist, millele lisandub käibemaks 287, 50 eurot. Menetluskuludest 250 eurot on tasu määruskaebuse koostamise eest ning 1 187,50 eurot tasu prokuratuuri määruskaebusele vastuse koostamise eest.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus esitatud. Kuna S. Reinsaare määruskaebus jäi rahuldamata, jääb 250-eurone (+ km 50 eurot) menetluskulu M. Berensi kanda. Prokuratuuri määruskaebusele vastamisega seotud kulud jäävad aga tulenevalt

§ 187lg-st 1 riigi kanda.

Seisukohas täpsustatu kohaselt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks tund, maakohtu määruse põhjendustega tutvumiseks samuti tund ning vastuse koostamiseks 7,5 tundi. Tunnihinnaks on S. Reinsaar märkinud 125 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 125 eurot on mõistlik tunnihind. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks kogu taotluses märgitud ajakulu. Selles esitatud seisukohad kattuvad vähemasti osaliselt kaitsja seisukohtadega maakohtule esitatud taotluses kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 2742lg 1 alusel.

Samuti ei saanud prokuröri seisukohad ja vastuväited olla kaitsjale võõrad, kuivõrd neid esitas prokurör ka maakohtu menetluses. Kohus nendib, et maakohtu määruse põhjendustega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja umbes 8-leheküljelise seisukoha koostamiseks kulub siiski arvestatav aeg. Ringkonnakohus peab nimetatud toimingute tegemiseks põhjendatuks 6-tunnist ajakulu. Seega tuleb M. Berensile hüvitada menetluskulud summas 750, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 150 eurot, kokku 900 eurot. 23.2. I. Lambi kaitsja T. Pilt on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks määruskaebemenetluses seisukohtade esitamise eest makstava tasu suuruseks 27 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada: taotluses märgitud ajakulu on esitatud määruskaebust arvestades usutav ning taotletud tasu suurus vastab kehtestatud määrale. Vastavalt

§ 187lg-le 1 jäävad I.

Lambil tekkinud õigusabikulud riigi kanda. 34 1-19-11 23.

  1. OÜ Vilsandi Lammas kaitsja H. Toodu on taotlenud 400-eurose menetluskulu hüvitamist. Seejuures taotletakse hüvitamist OÜ-le V, kes on kulud süüdistatava eest kandnud. Taotluse kohaselt on tasu suurus 400 eurot, mis hõlmab prokuratuuri määruskaebusega tutvumist ja seisukoha koostamist, milleks kulus 4 tundi. Õigusabiteenust on osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb sellisel juhul jätta tasutaotlus rahuldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni 2019 määrus asjas nr 1-19-766, p 17). Allkirjastatud digitaalselt 35

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.