Obsah (13)

§ 62§ 444§ 3401§ 3141§ 173§ 174§ 163§ 138§ 143§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Harju Maakohus Kohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-106042 Tsiviilasi OK Incure OÜ h

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 13.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Silt (kostja) 3 743,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.03.2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 22.06.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu hagi 17.07.2020 (hagi täpsustuse 11.09.2020) ja tasus hagilt riigilõivu kokku 325 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 133,89 eurot ja hagilt 2 191,11 eurot). Kohus võttis hagi 14.09.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on Ferratum Bank p.l.c. ja kostja vahel 12.01.2017 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 3 000 eurot ning kohustus selle tagastama koos intressiga. Kostja rikkus oma kohustusi, mistõttu ütles Ferratum Bank p.l.c. 24.09.2019 lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 3 031,42 eurot, intressi (perioodi 28.07.2019-24.09.2019) 338,11 eurot ja viivise (perioodi 25.09.2019-15.07.2020 eest) 630,47 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja kohtutäituri tasu) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostja on hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kättesaamist kinnitanud 19.09.
6. 12.10.2020 esitas kostja kohtule paljusõnalise arusaamatu sisuga dokumendi, millel ei ole seost kostja vastu esitatud nõudega ning mis ei vasta

§-s 394 sätestatud kostja vastusele esitatud nõuetele. 6. 11.11.2020 määrusega jättis kohus kostja 12.10.2020 vastuse käiguta ning andis kostjale tähtaja korrektse hagivastuse esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohus jätab kostja vastuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisel kostja vastuse

§ 3401

lg 3 alusel tähelepanuta ning sellisel juhul võib kohus lugeda, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kohus on lugenud 11.11.2020 määruse kostjale kätte toimetatuks

§ 3141lg 1 sätestatud korras 01.12.2020.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (15.12.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kostja ei ole sisulist ja nõudele vastavat vastust hagile esitanud.

1. Kohus on seisukohal, et esinevad alused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on selgitanud hagejale, et 12.10.2020 kohtule esitatud vastus on puudustega, mistõttu jätab kohus kostja vastuse käiguta ning kui kostja 11.11.2020 kohtumääruses osundatud puuduseid ei kõrvalda, loeb kohus, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kostja on teadlik hagimenetlusest ning jätnud teadlikult hagiavaldusele vastamata.
2. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
3. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,132% päevas, s.o 47,85% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,98 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 25.09.2019-15.07.2020 eest summas 195,65 eurot (3031,42 x 0,021918% x 98 + 3031,42 x 0,021858 x 197). Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest 3 taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 12.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. 13. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 325 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi ligikaudu 89% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 315,95 eurot (s.o 355 eurost 89%). 14. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud ning seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 17. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 18.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4