) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
ÜS § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale 17.01.2018 laenulepingu alusel laenuna üle 54,7597 ether token´it. Hageja väide, et kui tema on kostja digitaalsesse rahakotti kandnud 54,7597 ether token´it vaid seepärast, et digitaalsesse rahakotti pole võimalik üle kanda USA dollareid, siis peaks arvama, et hageja on kostjale üle andnud 75 000 USA dollarit, ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga, kus hageja andis kostjale 17.01.2018 laenulepingu alusel laenuna üle 54,7597 ether token´it. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et hageja on kostjale andnud 75 000 USA dollarit. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on kohustus tagastada hagejale laen USA dollarites või token’ites (PHT token, kostja platvormi poolt genereeritavas virtuaalvääringus). 4 Tuvastatud on, et laenulepingu punkti 1.5 kohaselt kohustus laenusaaja maksma laenuandjale laenu kasutamise eest token’ites intressi. Pooled leppisid kokku, et laenu tagasimaksed ja intressimaksed võrduvad 2,5 % võrgustiku käivitamise ürituse ajal müüdud token’ite kogusummast. Token’id kantakse laenuandja digitaalsesse rahakotti
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.
lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse 5 lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. Kuna laenulepingu punktides 1.5 ja 3, mis reguleerivad laenu tagastamist ei viita laenu tagastamisele USA dollarites, siis ei ole mõistliku kõrvalseisjana võimalik nõustuda hagejaga, et poolte ühine lepingu sõlmimisel oleks olnud selline, et kostja tagastab talle ether-token’ites antud laenu USA dollarites. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Pooled ei vaidle, et kostja arendas välja virtuaalvääringu keskkonna xxxx, mis võimaldab kasutajatel kasutada platvormil nutilepinguid erineva digitaalsel kujul eksisteeriva vara haldamiseks (võõrandamiseks vms tehingute tegemiseks inimeste vahel otse, ilma vahendajata). Keskkonna arendamise käigus sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu projekti rahastamiseks. Lepingu eesmärgiks oli kostja jaoks arendamisel oleva projekti rahastamine. Kuna pooled on kokku leppinud, et laenu tagasimaksed ja intressimaksed võrduvad teatud protsendi käivitatava virtuaalvääringu keskkonna võrgustiku käivitamise ürituse ajal müüdud token’ite kogusummas, siis on mõistlik arvata, et hageja jaoks oli laenulepingu sõlmimise eesmärgiks võimalus saada teistsugustel tingimustel alles arendamisel olevaid platvormi poolt genereeritavaid token’eid. Vaidlust ei ole, et token’id genereeriti võrgustiku käivitamise sündmuse käigus ning enne võrgustiku käivitamise sündmust token’eid olemas ei olnudki. Asjaolu, et hageja väidetel ei olnud laenu tagastamise kokkulepitud tähtpäevaks laenulepingu p 1.5 alusel 30.04.2018 või laenulepingu lisa p 3 alusel 30.09.2018 toimunud ei token’ite võrgustiku käivitamise üritust ega olnud veel genereeritud token’eid, mistõttu kostjal ei olnud laenulepingus kokkulepitud tähtajaks hagejale token’eid tagastada, ei luba aga kohtu arvates muuta laenulepingus kokkulepitut, et laenulepingu alusel saadu tagastatakse token’ites. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on pidanud läbirääkimisi token’ite võrgustiku käivitamise muutmise tähtaegade osas, mistõttu hageja väide nagu tema oleks soovinud juba 30.04.2018 laenulepingu alusel saadu tagastamist muus rahaliselt hinnatavas vääringus, kui token’id, sest token’eid ei olnud olemaski, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Hageja väide, et pooled ei ole kokku leppinud token’ite tagastamise tähtaja pikendamises on vastuolus hageja enda väidetega, et token’ite tagastamise tähtaeg tuleneb ka 12.06.2018 laenulepingu lisas p-st 3, milleks hageja peab ka 30.09.2018.
lg 1 alusel peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 järgi ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samas asjaolu, et token’eid ei olnud ka laenulepingu lisas märgitud eeldatava võrgustiku käivitamise ürituse ajaks 30.09.2018, ei luba samuti arvata, et pooltele nagu ei peakski kohalduma laenulepingus poolte vahel ühiselt kokku lepitud tingimused. Vaidlust ei ole aga selle üle, et hageja on nõudnud laenulepingu täitmist ajal, mil token’id olid siiski kostja poolt genereeritud. 6 Mõistliku kõrvalseisjana võib arvata, et kui hageja tahteavalduseks oleks olnud 30.04.2018 või lepingu lisas märgitud tähtajaks 30.09.2018 või mingiks muuks ajaks tagasi saada tema poolt investeerimislepingusse laenulepingu alusel panustatu, siis oli pooltevahelise laenulepingu p 3 kohaselt võimalik poolte kokkuleppel saada tagasi laen
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustatud hagejale tasuma 17.01.2018 laenulaepingu alusel saadu USA dollarites, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, mis ajaks oleks kostja oma väidetava kohustuse USA dollarites täitma. Kuna kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale 75 000 USA dollarit, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja saaks olla eelnimetatud summas dollarite tasumisega viivituses. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 11, 56-68, 86-87, 100-105, 119, 139-185, II kd t.l. 3), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 7 TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.