§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 25.06.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Terje Eipre. Pankrotihaldur on esitanud kohtule jaotusettepaneku ja raugemisaruande, milles palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, teha ettepanek pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele tasuda deposiiti 3000 eurot, kinnitada jaotusettepanek, kinnitada pankrotihalduri tasu 1938 eurot ja mõista välja võlgnikult, alternatiivselt osaliselt riigi vahenditest, vabastada pankrotihaldur oma kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 12.01.2021 kinnitas kohus jaotusettepaneku ja halduri kulutused summas 30,31 eurot. Nimetatud määrus on jõustunud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 kohase aruande, mis sisaldab
Esitatud aruande kohaselt tunnustati 8 nõuet kogusummas 30 873,66 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Halduri andmetel puudus võlgnikul igasugune sissetulek pankrotimenetluse jooksul, kuivõrd pankrotimenetluse kestel võlgnik koondati endisest töökohast (oli eelnevalt palgata puhkusel). Laekunud on Toidumaaniast töötasu 100 eurot ja töövõimetushüvitis 2479,17 eurot, mille on võlgnik ise ära kulutanud. Võlgnik ei käi enam tööl tulenevalt raseduspuhkusest. Sellest tulenevalt ei ole oodata, et vara pankrotipesas suureneks. Krediidiasutustes võlgnikul raha deponeeritud ei ole. Panditud ja pantimata vara puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik ise on nimetanud enda maksejõuetuse põhjusteks uute laenudega vanade laenude tasumist ja ülejõu 2 elamist. Pankrotihaldur nõustub eeltooduga. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole tekkinud pahatahtliku süülise käitumise tulemusel, seega ei tuvastanud haldur
Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Pankrotivarast ei ole võimalik käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulusid hüvitada. Puudu jääv summa pankrotimenetluse halduri tasu kuludest on 1 938 eurot ja ka ajutise pankrotihalduri tasust on saamata 263,10 eurot. Kokku 2 201,10 eurot. Võlgnik on pankrotimenetluse kestel tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega (§ 173 lg 1), töötades Peetri Pizzas. Käesoleval hetkel on võlgnik töötu ja raseduspuhkusel. Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel ülalpeetavad, kuid on hetkel lapseootel. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetlus lõppeb raugemise tõttu, ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puudub igasugune sissetulek töötasu näol. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses soovinud kohtul määrata usaldusisikuks iseenda. Juhul, kui kohus peaks algatama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, siis puuduvad halduril vastuväited võlgnikule usaldusisiku määramisega seoses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 12.01.2021 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 3000 eurot kohtu deposiiti. Samal kuupäeval on vastavasisuline teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti tuli tasuda hiljemalt 19.01.2021. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Terje Eipre võlgniku pankrotihalduri kohustustest.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lg-te 1-3 alusel.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 19 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 1615 eurot, millele lisandub käibemaks 323 eurot, kokku 1938 eurot. Kohus tutvunud pankrotimenetluses koostatud dokumentidega ja pankrotihalduri toimingutega leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Pankrotimenetluses esitati professionaalsete laenuandjate ja inkassofirmade poolt kokku 8 nõudeavaldust. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ühegi võlausaldajat. Kohus arvestades, et võlausaldajate arv ei ole suur, kummastki koosolekust võlausaldajad osa ei võtnud, enamus päringuid on võimalik teha elektroonselt ja jaotusettepanek koos raugemisaruandega sisaldab osaliselt andmeid ja analüüsi, mis on kajastatud ka eraldi toimingutena, vähendab toimingutele kulunud aega 8 tunni võrra (sh nõudeavaldusega tutvumine 1 tund, I üldkoosoleku ettevalmistamine ja dokumentide koostamine 1 tund, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja dokumentide koostamine 2 tundi, päringute tegemine, analüüs ja suhtlus võlgnikuga 2 tundi, jaotusettepaneku ja raugemisaruande koostamine 2 tundi). Ülejäänud toimingute ajakulu on põhjendatud ja kooskõlas tehtud töö mahuga. Kohus määrab halduri tasuks 935 eurot (11*85), millel lisandub käibemaks 187 eurot, kokku 1122 eurot. Kohus jätab rahuldamata halduri tasu summas 816 eurot (1938-1122).
lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus pankrotihalduri taotlusel halduri tasu 476,40 eurot koos käibemaksuga, hüvitamise riigi vahenditest. Tulenevalt eeltoodust tuleb võlgnikult pankrotihalduri kasuks välja mõista pankrotihalduri tasu 645,60 eurot (1122-476,40) ja ajutise halduri tasu 263,10 eurot, mis on jäetud võlgniku kanda 25.06.2020 määrusega.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgnik on andnud enda nõusoleku ja kohustub täitma usaldusisikule pandud kohustusi. Kuivõrd esitatud ei ole kolmanda isiku nõusolekuid ja halduril ei ole vastuväiteid võlgniku enda usaldusisikuks määramise osas, siis peab kohus võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Menetluse kestel on võlgnik kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.