← Eesti

2-20-12365/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-12365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-123

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2017.a. vara rendi raamlepingu nr. 297001194-

  1. Raamlepingu raames koostas hageja ja esitas kostjale arved nr. 297013832, 297513588, 297513578, 297513579, 297513599, 297513617, 297513618, 297013934, 297013935, 297513663, 297513686, 297513687, 297513708, 1104957, 297014038, 297014039, 297513808,
  2. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt arvete tasumise kohustust. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. 13.04.2020.a. Kreedix OÜ esitas maksenõude. 18.05.2020.a võlgnes kostja hagejale juba 42953,99 eurot. Õigusrahu nimel ja lahenduse leidmiseks oli hageja ja kostja vahel 18.05.2020.a. sõlmitud kokkulepemaksegraafik. Kokkuleppe p.-st 3 tulenevalt võttis kostja endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 42953,99 eurot ja viivise 601,01 eurot, makseperioodi kompenseeriva viivitusintressi summas 3003,20 eurot ning menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 1200 eurot, kokku summas 47758,20 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank AS-is nr. xxx. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu 1200 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest. Kokkuleppe täitmiseks tasus kostja ainult 800 eurot. Kokkuleppe p. 7 kohaselt punktis
  3. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,25% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p.6 järgi maksegraafiku rikkumisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300,00 eurot (kolmsada eurot). Kokkuleppest tulenevat kohustust kostja 2 2-20-12365 nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu on kokkuleppe p. 6 alusel kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kokku on kostja võlgnevus hagejale 26.08.2020.a. seisuga 49405,90 eurot, millest kokkuleppe p.-st
  4. tulenev võlgnevus on 46958,20 eurot, kokkuleppe p. 7 alusel arvestatud viivis 2147,70 eurot ja leppetrahv 300 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 46958,20 eurot, viivis 2147,70 eurot, leppetrahv 300 eurot, viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.12.
  5. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1000 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hagihinnaga (49405,90 eurot), esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid ajaliselt 3,5 tundi (100 eur/tund) summas 350 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1350 eurot (1000+350).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul 3 2-20-12365 on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.