Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8969 Tsiviilasi R V hagi K V va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti 15.12.2016 Harju Maakohtu otsusega R Vilt (hageja) elatis K V (kostja) kasuks miinimummäära ulatuses. 03.01.2016 on hagejal sündinud tütar E V ning seega on tekkinud olukord, kus hageja on seaduse järgi kohustatud ülal pidama kahte alaealist last. Tütre E V igakuised kulutused on kokku summas 370 eurot, s.h toiduained 100 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 50 eurot, mähkmed 30 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 50 eurot ning lasteaed 60 eurot. Samuti on hageja ja tema uus abikaasa seoses koroonaviiruse pandeemiaga kaotanud oma töö. Hageja peab ülalpidama ka mittetöötavat abikaasat. Abikaasa N V ülalpidamise kulud moodustavad kokku 350 eurot, sh toiduained 200 eurot, riided 70 eurot, jalatsid 30 eurot, meditsiiniline teenindamine (ravimid ja vitamiinid 50 eurot). Lisaks üürib kostja koos abikaasaga 2-toalist korterit hinnaga 350 eurot kuus ning sellele summale lisaks peab hageja maksma ka kommunaalkulusid. Hagejat aitavad tema vanemad. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist summani 145 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on seaduslikult õigus elatisele samuti nagu hageja teisel tütrel. Samuti on kostja seaduslik esindaja töötu. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja ja I Vi laps (tlk 15-17). Tulenevalt Harju Maakohtu 06.12.2016 aasta otsusest tsiviilasjas nr 2-16-10846, on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt alates 15.07.2016 mitte vähem kui pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäära (tlk 4-6). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni 145 euroni kuus.
3. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt väljatoodud asjaolud on aluseks elatise suuruse muumisel, s.o kas mõni hageja poolt väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud.

1. Hageja on esmalt välja toonud, et hagejal on ka teine laps E V (tlk 7). Tegemist ei ole aga uue asjaoluga. Tsiviilasja 2-16-10846 otsuse sisust nähtub, et hageja on juba 2016 aastal nimetatud asjaolule tuginenud ning kohus on otsuse tegemisel sellega ka arvestanud. Seega ei ole teise lapse olemasolu käesoleval juhul iseenesest aluseks elatise vähendamisel. Kohus on nimetatut ka hagejale oma 18.08.2020 kirjas selgitanud ning märkinud, et kui hageja siiski tugineb teise lapse olemasolule, siis tuleb hagejal välja tuua asjaolud, mis on seoses teise lapse olemasoluga muutunud võrreldes 2016 aastaga, s.o millised olid teise lapse kulud siis ja käesoleval ajal ning milliseid lapse kulusid kandis hageja siis ja käesoleval ajal (tlk 25). Samuti on kohus vastavaid asjaolusid selgitanud 04.11.2020 toimunud eelistungil (tlk 67). Hageja ei ole välja toonud, ega tõendanud, millised olid tema kulud seoses teise lapsega aastal
2. Hageja on üksnes märkinud, et teisel lapsel on kulud suurenenud, kuna tal on terviseprobleemid (atoopiline dermatiit ja nägemise halvenemine) ning selgitanud, et 1 kord kahe kuu jooksul on vaja vahetada prille (kulu ca 100 eurot) ning kord nädalas vaja osta salve (kulu sellele ca 40 eurot). Lisaks on vaja võtta lasetaiast iga nädal voodipesu ja pesta tuleb spetsiaalse anti-allergilise pesugeeliga, kodus samuti (kulu ca 25 eurot kuus). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et E Vil tuleb toidus teatud toiduaineid vältida (tlk 3 71) ning ta vajab prille (tlk 75). Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et lapsel oleks tuvastatud atoopiline dermatiit ning et selle tõttu oleks hagejal täiendavaid kulusid. Foto punetusest nimetatud asjaolu ei tõenda (tlk 73). Teatud toiduainete vältimise soovitus kinnitab üksnes võimalikku allergiat, mille tõttu tuleb jälgida lapse toitumist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et prille tuleks vahetada 1 kord kahe kuu jooksul. Hagiavalduse kohaselt on E V ülalpidamise kulud käesoleval ajal ühes kuus 370 eurot, s.h toiduained 100 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 50 eurot, mähkmed 30 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 50 eurot ja lasteaed 60 eurot. Arvestades, et eelmise otsuse tegemise ajal oli laps 11 kuune ja käesoleval ajal 5 aastane, siis loeb kohus usutavaks, et täiendavalt võivad olla tekkinud lasteaiakulud, mida 2016 aastal ei olnud. 5 –aastase lapse kulud mähkmetele võiks olla aga pigem erandlikud. Seega ei ole hageja tõendanud, et E Vi igakuised kulud oleksid võrreldes 2016 aastaga oluliselt suurenenud. Suurenenud võivad kulud olla üksnes lasteaiakulutuste osas, kuid samas peaksid olema osad kulud vähenenud (nt mähkmed). Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid 2016 aasta kulude kohta, siis eeldab kohus, et kulude suurus on jäänud enamvähem samaks. Samuti võib eeldada, et teise lapse osas laekub vanematele lastetoetus, mille arvelt saab osaliselt kulusid katta.
3. Hageja on märkinud, et ta peab ülalpidama ka oma abikaasat N Vi. Hagiavalduse kohaselt on abikaasa N V ülalpidamise kulud ühes kuus kokku 350 eurot, s.h toiduained 200 eurot, riided 70 eurot, ravimid ja vitamiinid 50 eurot. Ühtegi tõendit vastavate kulude olemasolu ja kandmise kohta ei ole hageja esitanud. Lisaks märgib kohus, et tõendatud ei ole, et abikaasa vajaks igakuiselt kalleid ravimeid või et igakuiselt oleks vaja osta riideid. Samuti on igakuine toidukulu kohtu hinnangul ülepaisutatud. Materjalidest nähtuvalt on hageja abikaasa töötukassas arvel alates 22.04.2020 (tlk 81). Hageja ei ole tõendanud, mis on takistanud tema abikaasat uue töökoha leidmisel või et abikaasa üldse otsiks aktiivselt tööd. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et N V oleks töövõimetu või et tal ei oleks võimalik saada Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et N V on saanud toimetulekutoetust 18.08.2020 summas 606,97 eurot (tlk 101). Kohus asub seisukohale, et seega on hageja abikaasal võimalik vähemalt osaliselt oma kulusid katta toetuste arvelt.
4. Hageja on hagiavalduses tuginenud ka oma majanduslikule olukorrale. Kohus selgitab, et elatise muutmise aluseks saab olla ka olukord, kus vanemate varanduslik olukord on muutunud. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12). Harju Maakohtu 06.12.2016 aasta otsuses tsiviilasjas nr 2-16-10846 on kohus leidnud, et kostja sissetulek on piisav andmaks kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamist võrdselt seaduses sätestatud määras (2016 aastal oli elatise miinimumiks 215 4 eurot). Kohus on nimetatud tsiviilasjas m.h tuvastanud, et hageja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks oli 877,17 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab hageja arvelduskontot AS-s SEB Pank, kus 25.09.2020 seisuga vabad vahendid puudusid (tlk 39-40). Samuti on hagejal kaks arvelduskontot Swedbank AS-s, milles ühes oli 29.09.2020 seisuga hoiustatud 2,56 eurot ning teises 3,84 eurot (tlk 44-50). Samas on 6 kuu jooksul laekunud hageja kontole 6579,83 eurot ning seega on keskmiseks igakuiseks sissetulekuks olnud ca 1097 eurot. Ühegi äriühinguga kostja seotud ei ole, samuti puudub kostjal kinnisvara (tlk 52-53). Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta töötukassas arvel alates 14.05.2020 (tlk 77). Samas ei ole hageja tõendanud, mis on takistanud teda uue töökoha leidmisel. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on Töötukassa hagejale saatnud peaaegu iga päev ühe või kaks tööpakkumist (tlk 83). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuskile ka kandideerinud. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud dokumendid, et ta otsiks aktiivselt tööd Norras või et ta oleks Norras samuti töötukassas arvel (tlk 84, 117,119, 125). Hageja ei ole kohtule ka välja toonud, et tal ei oleks võimalik saada Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Samuti ei kinnita hageja poolt esitatud dokumendid, et ta oleks töövõimetu (tlk 90, 110- 113). Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Hageja igakuisteks kuludeks saab pidada üüri tasumist summas 350 eurot (tlk 10-12) ning kommunaalkulude tasumist (esitatud üks arve aprill 2020 eest summas 116,60 eurot, tlk 13). Muude kulude olemasolu, mis oleks seotud konkreetselt hageja isikuga, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Pangakonto väljavõttest võib eeldada, et hagejal on olnud kohutused Swedpank AS-i ees (laenu tagastamine) ning Julianus OÜ ees (nelja erineva tsiviilasja eest maksegraafiku alusel tasumised). Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et nimetatud kohustused tal ka käesoleval ajal igakuiselt eksisteeriksid. Samuti märgib kohus, et laenukohustuste olemasolu ei anna alust elatise vähendamiseks. Laenukohustuste võtmisel peab hageja arvestama, et ta oleks suuteline samaaegselt pakkuma ülalpidamist ka oma alaealistele lastele. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul välja toonud ega tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2016 aastaga oluliselt halvenenud ning sissetulekud vähenenud, mis on aga elatise vähendamise eelduseks. Ka 2016 aastal oli kostja jäänud töötuks, tal tuli tasuda üüri ning kommunaalkulusid ning samuti olid tal olemas laenukohustused. Arvestades tööpakkumiste rohkust ja hageja varasemat 5 töökogemust, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole pingutanud piisavalt uues töökoha leidmisel.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega loeb kohus, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6